1-17-7113/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-17-7113

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja

koht

27. september 2017.a Pärnu Kuninga tn kohtumaja

Kriminaalasja number

1-17-7113 (17267000220)

Kohtukoosseis

Kohtunik Igor Pütsep

Kohtuistungi sekretär

Kadi Neeme

Kriminaalasi

S.B süüdistuses KarS § 264 lg 1 p 3 järgi

kokkuleppemenetluses

Abiprokurör

Liisa Nuut

Süüdistatav

S.B

elukoht:

X

isikukood:

XXX

kodakondsus

EV kodanik

haridus:

X

emakeel:

eesti keel

töökoht:

X

karistatus:

varem karistamata

Tõkendit ei ole kohaldatud.

RESOLUTSIOON

KrMS § 239 lg 4, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311,

§ 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada S.B KarS § 264 lg 1 p 3 järgi ning mõista karistuseks 5

(viis) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui S.B ei

pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime tahtlikku kuritegu.

KarS § 522 p 1 alusel võtta S.B-lt lisakaristusena ära loomapidamise õigus 2 (kaheks)

aastaks.

Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Karistuse kandmise

aja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkendit – S.B `i suhtes

kohaldatud ei ole.

Välja mõista S.B-lt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsja v.adv Avo Pärmann`ile makstud tasu riigi õigusabi eest

eeluurimisel 72 € ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 €, kokku 777 €.

KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades S.B `i varalise seisundiga, võimaldada tal

tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355

1-17-7113

Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti

filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis,

kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99917700063467.

Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui

kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja

kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku

järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud

karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude

hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse

lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva

jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada

saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kriminaalasjas nr 17267000220 süüdistatakse S.B `i selles, et tema, olles

loomapidaja loomakaitseseaduse § 3 lg 1 mõttes ja kohustatud täitma

loomakaitseseadusest tulenevaid nõudeid ja lemmiklooma pidamisese nõuetest

tulenevaid nõudeid, kohtles talle kuuluvat koera alates veebruarist 2017. a,

kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast kuni 27.03.2017 X kinnistul,

X külas, X vallas, X maakonnas julmal viisil, näidates üles erilist hoolimatust looma

tervise ja heaolu suhtes, pannes oma tegevusetusega kogumis toime looma suhtes

lubamatu teo, mis ohustas looma tervist ja heaolu, mis seisnes selles, et jättis oma

ketis hoitava koera abitusse seisundisse ja ilma igapäevasest hoolitsusest: söödast

ja veest, looma pidamiseks nõuetele vastavast ehitisest ja tervisliku seisukorra

jälgimisest. S.B pidas aasta ringi õues lühikarvalist segaverelist bokserilaadset suurt

kasvu koera, kes ei ole kohastunud pidevaks õues olemiseks, pidas koera ketis

inimtühja talu vanas lagunevas avatud ustega ja muldpõrandaga kõrvalhoones

(kuuris), mis ei taganud välistingimustes peetavale koerale ebasoodsate

ilmastikutingimuste eest kaitset, ei taganud koerale magamisalust. S.B ei andnud

koerale vajalikus koguses sööta ja joogivett, ei taganud tervisekahjustuste

tekkimisel õigeaegselt veterinaarabi, millega tekitas loomale tervisekahjustused:

jäsemetel külmamuhud ja alatoitumise, ohustades sellega koera elu ja tervist.

S.B rikkus loomakaitseseaduse § 3 lg 2 ja § 4 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab

loomapidaja loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses

sööta ja joogivett; vastavalt looma liigile ja eale sobiva hoolduse; muu looma

terviseks ja heaoluks vajaliku ning looma suhtes on lubamatu tegu loomale valu ja

välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu ning abitusse seisundisse

jätmine.

Samuti rikkus S.B lemmikloomade pidamise nõuete § 3, § 6 lg 2 ja § 9, mille kohaselt

tuleb lemmiklooma pidamise ruumi või ehitise põrand või põhi hoida puhtana;

lemmiklooma jaoks olema pidevalt saadaval puhas joogivesi; koerale tagada

võimalus rahuldada liikumisvajadust, arvestades tema suurust ja temperamenti;

1-17-7113

võib aasta ringi õues pidada vaid sellist koera, kes on kohastunud pidevaks õues

olemiseks; välistingimustes peetaval koeral peab olema kuut või loomale

ebasoodsate ilmastikutingimuste eest kaitset pakkuv muu ruum või ehitis; nõudeid

kohaldatakse ka koerale ebasoodsate ilmastikutingimuste eest kaitset pakkuva muu

ruumi või ehitise suhtes; välitingimustes peetava koera ehitise seinad, katus ja

põrand ei tohi tuult läbi lasta ning peavad vajaduse korral olema varustatud

soojusisolatsiooniga, ehitise põhi peab asuma maapinnast kõrgemal; sissepääsuava

varustatakse vajaduse korral sobiva kattega, mis kaitseb koera ebasoodsate

ilmastikutingimuste eest, põrand tuleb hoida puhta ja kuivana; koeral peab olema

magamisalus.

Seega S.B , looma suhtes julmal viisil lubamatu teo toimepanemisega, pani

toime KarS § 264 lg 1 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Abiprokurör ja süüdistatav S.B jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe juurde,

mille kohaselt abiprokurör nõudis kohtus S.B-le KarS § 264 lg 1 p 3 järgi

karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel mõistetud vangistust tingimisi

mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui S.B ei pane 1 aasta

pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda

kohtuotsuse kuupäev. KarS § 522 p 1 alusel võtta lisakaristusena S.B-lt ära

loomapidamise õigus 2 aastaks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates

kohtuotsuse jõustumisest

KOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul

arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus

järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Karistust

kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamliku kahetsuse, raskendavad

asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd

välistavad asjaolud, käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse

norme.

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi

tunnistada S.B KarS § 264 lg 1 p 3 järgi ja mõista talle karistus vastavalt

kokkuleppele.

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult

riigituludesse sundraha 705 € ja tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 72

€. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada S.B `il tasuda menetluskulud ositi 12 kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Tõkendit S.B `i suhtes kohaldatud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Igor Pütsep

kohtunik