Legislator Case Law & Legislation
1-16-10576/26 AI generated

1-16-10576/26 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-16-10576/26
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 aasta vangistust. KarS § järgi ja karistuseks mõistetud KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 30.11.2016. Kohtuotsus jõustus 04.01.2017. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.11.2016 30.11.2017. ja lõpeb KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus

Legislator headnote

AI generated

1-16-10576/26 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: ennast paremast küljest. Mene jätta osaliselt riigi kanda KrMS § 180 lg 3 tluskulud palus kaitsja alusel, kuna F.I on osaliselt töövõimetu isik ja tema vastu suunatud nõudeid on üle 4000 euro. Kaitsja palus F.I vabastada ning arvestada ka seda, et vangla iseloomustuses toodud andmed põhinevad varasematel vangistustel mitte käesoleva vangistuse jooksul toimunul.

Keywords

AI generated
withdrawal of legal aid rehabilitation facility alcohol dependence criminal rehabilitation deportation despite health issues detoxification clinic
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 (5) Kriminaalasi nr 1-16-10576

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. september 2017 (istung toimus Jõgeva kohtumaja id id kaugkohtuistungi na 24.07.2017 ja 18.09.2017 te ) Kriminaalasja number 1-16-10576 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Ene Uljanova (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

F.I tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks Süüdimõistetu F.I

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Lily Sandel RESOLUTSIOON

Vabastada Harju Maakohtu 19.12.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- F.I 16-10576 . mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega

KarS § 76 lg 5 alusel määrata F.I-le katseaeg 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada F.I täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elada k

ohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmud

a kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2 (5)

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 5

alusel määrata F.I-le katseajaks järgmised kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi;

2) troopseid aineid; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühho

3) ; asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist

4) alluda ettenähtud ravile SA Heategevusfond „Taastõusmine“ rehabilitatsioonikeskuses.

Määrus F.I suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Vabastada süüdimõistetu F.I

karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Sisse nõuda F.I-lt ükssada kaheksakümmend riigituludesse kaitsetasu 180 ( ) eurot advokaat Lily Sandeli

poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99916700092183.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK F.I on süüdi tunnistatud

Harju Maakohtu 19.12.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr

1-16-10576

1 aasta vangistust. KarS § järgi ja karistuseks mõistetud KarS § 68 lg 1 alusel

arvestati eelvangistus karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 30.11.2016. Kohtuotsus jõustus 04.01.2017. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.11.2016 30.11.2017. ja lõpeb KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus

teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud Võimalus tingimisi enne tähtae . ga vabaneda avanes kinnipeetaval 30.05.2017.

Kohtule e et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava

sitatud materjalidest nähtub, F.I vangistusest tingi . misi enne tähtaega vabastamist

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse ki Prokurör, rjalikult. olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega F.I tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga ning samuti ei toeta isiku vabastamist.

3 (5)

25.07.2017 kohtuistungil avaldas F.I, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega ja asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse Tallinnas või Ida Virumaal, väidetavalt on selleks kokkulepe -

olemas. F.I selgitas, millega keskuses tegeletakse ning millisena ta oma elu vabaduses näeb. Pärast rehabilitatsiooni läbimist aidatakse teda elu ja töökoha leidmisel. Ta soovib vastavalt - võimalustele tasuda ka rahalisi nõudeid. Tal on vabaduses ka naisterahvas, kes teda ootab, kuid nad on kokku leppinud, et esialgu ta tema juurde ei lähe. Andmed vangla iseloomustuses on kinnipeetava sõnul osaliselt vanad ja pärinevad ilmselt varasemast karistusajast, käesoleva karistuse ajal ei oleta kontaktisikuga saanud suhelda. Kohus selgitas F.I-le ja tema kaitsjale, et tõendid selle kohta, et F.I oleks võimalus asuda elama rehabilitatsioonikeskusse puuduvad. Kaitsja taotles F.I nõusolekul kohtuistungi edasilükkamist, et esitada tõendeid F.I elama asumise kohta rehabilitatsioonikeskusse. Kohus lükkas asja arutamise edasi vastavalt kaitsja taotlusele. Kohus määras, et dokumendid võimaliku elukoha kohta rehabilitatsioonikeskuses tuleb esitada hiljemalt 25. augustiks 2017.

16.08.2017 estas kriminaalhooldusametnik täiendava arvamuse F.I kohta. Arvamusest nähtub, et rahvastikuregistri kohaselt omab isik sissekirjutust Tallinnas Kesklinna Linnaosa täpsusega, millest tulenevalt on tal pärast vabanemist võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse poole taotlusega elamispinna saamiseks. Täiendavalt on isikul võimalik kasutada öömaja teenuseid aadressil xxxxxxxxxxxxxxxn. Dokumentidest selgus, et peale vabanemist soovib isik ka minna ajutiselt elama tugikeskusesse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mis asub aadressil

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxu. Telefonivestluses 14.08.2017 antud tugikeskuse esindaja xxxxxxxxxxxxxxxx kinnitas seda infot.

10.08.2017 edastati kohtule avaldus SA Heategevusfond „Taastõusmine“ juhatuse liikme xxxxxxxxxxxxxxx poolt, kes kinnitas, et keskus on valmis F.I vastu võtma üheks aastaks rehabilitatsiooniprogrammi. 29.08.2017 esitati täiendav kinnituskiri selle kohta, et F.I-le on vabanemise korral koht rehabilitatsioonikeskuses vähemalt üheks aastaks. xxxxx

Keskuses tegeletakse sõltuvusraviga ning isikul on keelatud keskusest lahkumine ja keskusest väljaspool olevate inimestega suhtlemine. Lisaks tagatakse töökoht ning aidatakse isikut keskusest vabanemise järgselt elu ja töökoha leidmisel. -

18.09.2017 kohtuistungil avaldas F.I , et plaanib käesoleval kuul abielluda ja edaspidi saab elama asuda ka abikaasa juurde xxxxxxxxxx. F.I kinnitas, et on rehabilitatsioonikeskuse tingimustega tutvunud, ta on suhelnud keskuse direktoriga ning soovib sinna minna. Ta on saab teha

võimeline töötama, väiksemaid töid.

Kaitsja palus vabastada F.I enne tähtaega ja määrata katseaeg ärakandmata karistuse ulatuses. Kaitsja märkis, et F.I peamiseks probleemiks on olnud alkohol, tänaseks on süüdimõistetu sellest aru saanud ja kinnitanud, et tal on probleeme alkoholiga. Süüdimõistetu on teinud järeldused ja soovib astuda samme, et vabaneda alkoholist. Samuti on süütegude toimepanekut soosinud läbikäimine kriminaalkorras karistatud isikutega, kellega on isik lubanud suhtlemise täielikult lõpetada. Isik on vanglas läbinud programmid. Kaitsja hinnangul on vangistus täitnud eripreventiivsed eesmärgid, süüdimõistetu on täitnud vanglas kehtivaid eeskirju. Vangistust on jäänud kanda 2 kuud, siis on vähe tõenäoline, et vangistuse lõpuni kandmine on vajalik eesmärgi täitmiseks. Ennetähtaegne vabastamine annaks võimaluse näidata kaitsja arvates F.I-le

ennast paremast küljest. Mene jätta osaliselt riigi kanda KrMS § 180 lg 3 tluskulud palus kaitsja alusel, kuna F.I on osaliselt töövõimetu isik ja tema vastu suunatud nõudeid on üle 4000 euro. Kaitsja palus F.I vabastada ning arvestada ka seda, et vangla iseloomustuses toodud andmed põhinevad varasematel vangistustel mitte käesoleva vangistuse jooksul toimunul.

KOHTU SEISUKOHT

4 (5) KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Käesolevaks ajaks on F.I temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui F.I neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. F.I on kriminaalkorras karistatud 12 korral. Korduvad karistused, sh korduvalt kantud erineva pikkusega vanglakaristused ei ole senini oma eluviisi motiveerinud F.I muutma. juhtimise eest joobeseisundis. Käesolevat karistust kannab F.I mootorsõiduki

F.I tunnistab, et tal on probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitas F.I vabaduses nii alkoholi kui narkootikume. Varasemate vangistuste ajal rehabiliteerivaid tegevusi, mis ei ole soovitud tulemusi andnud. on F.I läbinud Käesoleva v F.I-le ette nähtud taasühiskonnastavaid tegevusi, angistuse ajal ei ole

kuna tema karistusaeg on liiga lühikene.

Võttes arvesse F.I varasemat elukäiku ja et käesoleva vangistuse ajal ei ole

asjaolu, temaga rehabiliteerivaid tegevusi läbi viidud, ei oleks F.I vabastamine ennetähtaegselt põhjendatud. Hinnates aga F.I vabanemisjärgseid elutingimusi, leiab kohus, et F.I vabastamine tingimisi enne tähtaega on võimalik ja vajalik selleks, et oleks tagatud tema taasühiskonnastumine SA Heategevusfond „Taastõusmine“ . rehabilitatsioonikeskus garanteerib F.I-le sõltuvusprobleemidega isikute ravile keskendunud asutuses vähemalt üh koha eks

aastaks. praeguseks teadvustanud Kohtuistungil antud selgituste kohaselt on F.I sõltuvusprobleemi tõsidust ning mõistnud vajadust . F.I on sellega tegeleda ise leidnud

võimaluse nimetatud keskusesse ravile minemiseks. keskuses Keskus tagab F.I-le viibimise ajaks ka - töökoha ning abistab F.I elu ja töökoha leidmisel pärast keskusest vabanemist. Kohtu hinnangul on alust arvata, et edukas rehabilitatsiooni läbimine ja sõltuvusainete tarvitamisest loobumine võiks ai F.I edasiselt jätkata õiguskuulekalt data

. Kuna varasemalt ei ole F.I iseseisvalt suutnud oma elus muudatusi teha, võib rehabilitatsioonikeskus talle abiks olla. Kohtu arvates on F.I vabastamine olukorras, kus tal on võimalus saada abi rehabilitatsioonikesusest ning tema üle säilib täiendav kontroll kriminaalhoolduse näol kuueks kuuks, tulemuslikum kui järelejäänud karistuse lõpuni kandmine. Praegu on võimalik kinnipeetavat mõjutada ja suunata erinevate lisakohust a pärast kogu karist e ärakandmist teha ei saa. ustega, mid us

Seega leiab kohus, et

F.I ennetähtaegne vabastamine vangistuse kandmiselt on põhjendatud. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb F.I-le määrata katseaeg 6 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustu . Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada F.I ka KarS § 75 misest

sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb

F.I-le katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav koh ustus mitte tarvitada

alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 21

alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p F.I-le kohustuse asuda tööle või võtta

4 alusel

ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Selleks, et tagada ravi läbimine, on vajalik F.I-le KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata kohustus alluda ettenähtud ravile SA Heategevusfond „Taastõusmine“ rehabilitatsioonikeskuses.

Menetluskulud

5 (5)

F.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 24.07.2017 ja 18.09.2017 kohtuistungitest Lily Sand . määratud korras osa advokaat el

Kaitsja esitas 24.07.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas Kohus leidis, et tasu tuleb vähendada (1 pooltunni võrra), kuna 122,40 eurot. kohtuistung toimus lühemalt, kui kaitsja taotluses märgitud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 98,40 eurot. 18.09.2017 taotluses palus kaitsja välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 81,60 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendatud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest ja kinnitas väljamaksmisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi eest välja 81,60 eurot. Kokku kuulub maksmisele

180 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le

43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kaitsja palus jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel, kuna F.I on osaliselt töövõimetu isik ja tema vastu suunatud nõudeid on üle 4000 euro. Kohus on seisukohal, et

menetluskulude vähendamine ei ole põhjendatud. F.I on avaldanud, et ta on võimeline tööd tegema ja v töökoht Vangla materjalidest nähtuvalt on isik abanemise korral leitakse talle .

varasemalt töötanud mitteametlikult selleks, et tema vastu suunatud nõudeid mitte täita, seega tahtlikult jätnud tasumata Kohus on arvamusel, et F.I on suuteline kaitsjatasu maksma. .

Seega tuleb F.I-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. F.I on võimalik esitada põhjendatud taotlus menetluskulude tasumiseks ositi juhul kui korraga tasumine jõukohane ei ole.

M . ääruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik