1-08-9147/1 · Tartu Ringkonnakohus

1-08-9147

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2009 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-9147 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 25. mai 2009 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu K.J-i kaitsja advokaat Kaido

Kooga määruskaebus Viru Maakohtu 25. mai 2009 määrusele. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras:

jätta Viru Maakohtu 25. mai 2009 määrus muutmata

ja süüdimõistetu K.J-i kaitsja advokaat Kaido Kooga määruskaebus rahuldamata.

Välja mõista K.J-ilt kohtukulud, s.o

kaitsja tasu advokaat Kaido Kooga poolt osutatud

õigusabi eest 280 krooni, millele lisandub käibemaks 50.40 krooni, kokku 330.40 krooni riigituludesse.

K.J tasuda väljamõistetud summa

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858

ning selgitus „K.J 1-08-9147 kohtukulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu.

- 2 -

Asjaolud

Viru Maakohtu 25.05.2009 määrusega jäeti K.J temale Viru Maakohtu 03.09.2008 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Viru Maakohtu 03.09.2008 otsusega mõisteti K.J süüdi KarS § 329 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust, KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 26.09.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu ja 20 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 03.09.2008 ja lõpp 22.09.2009.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Määruse põhjenduste järgi tuleb K.J jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Süüdimõistetu on 15 korda kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab seitsmendat korda. K.J on varem vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega, vaatamata sellele ei teinud süüdimõistetu enda karistusest järeldusi, vaid jätkas kuritegelikku käitumist ja pani uue kuriteo (vargused) toime katseaja kestel. Mõistetud karistused ei ole K.J-i puhul täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude

toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes

kohaldatud ei ole. Positiivseks tuleb lugeda, et isik töötab vanglas. Isiku käitumine enne

vangistust ja vangistuses näitab, et vangistuses viibimine avaldab K.J-ile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Süüdimõistetule on tagatud kindel elukoht, kuid puudub töökoht ja sissetulekuallikas. Arvestades K.J-i poolt toimepandud kuritegude arvukust ja korduvaid karistatusi, ei

ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Ennetähtaegsel vabanemisel sattuks süüdimõistetu sisuliselt sama ümbruskonda ja olukorda, milles ta oli enne vangistust. Ka enne vangistust elas ta abikaasa ja tütre juures, samuti käis tööl, kuid see ei takistanud tal alkoholi tarvitada ja uusi kuritegusid toime panna. Eksisteerib suur tõenäosus, et

kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Alkoholi tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

K.J-i kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada K.J tingimisi enne tähtaega.

Määruskaebuse järgi ei saa vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel olla määravaks

süüdimõistetu eelnevad karistused. K.J kannab karistust täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest (KarS § 329),

mida ei saa lugeda raskeks kuriteoks. Samuti ei saa välistada enne tähtaega vangistusest

vabastatud ja uue kuriteo toimepannud isikute ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Vastasel juhul ei oleks sellistel süüdimõistetutel mingit huvi vangistuses enda parandamise ja õiguspärase käitumise vastu. Negatiivseks ei saa lugeda asjaolu, et vabanemisel asuks K.J elama oma elukaaslase ja tütre juurde. Muidugi ei saa sel juhul välistada uue kuriteo toimepanemise riski, kuid see

- 3 - risk on siiski väiksem võrreldes sellega, kui vabanemisel ei oleks süüdimõistetul elukohta ja toetavaid lähedasi. Maakohus ise märgib, et K.J-i käitumise vanglas on olnud suurepärane ning viitab

Riigikohtu lahendile, mille kohaselt on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. K.J-i käitumine vanglas, elukoha olemasolu ning perekonna toetus ja võimalus saada vabanemisel tööd autolukksepana, on olulised eeldused selleks, et vabaduses ei pane K.J toime uusi kuritegusid.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et K.J tuleb

karistuse kandmist jätkata vangistuses. Tema puhul on tegemist süüdimõistetuga, kelle kuritegelik aktiivsus vabaduses on olnud märkimisväärselt suur. Ringkonnakohus nõustub, et

karistusest ennetähtaegsel vabastamisel on süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal olulise, kuid mitte ainumäärava tähtsusega. Sealjuures tuleb arvestada ka teiste KarS §-s 76 lg

3 kirjeldatud asjaoludega. Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine toob kaasa järjekordselt tema allutamise kriminaalhooldusele. Tema eelnev elukäik aga näitab, et ta ei ole toime tulnud kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmisega. Veelgi enam, ta on jätkanud katseajal kuritegude toimepanemist. See asjaolu seab suure kahtluse alla K.J-i suhtes järjekordse kriminaalhoolduse õnnestumise, mistõttu on tema karistusest vabastamata jätmine õigustatud. K.J tuleb hüvitada kulud õigusabile.

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Ago Kutsar