2-17-9937/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-9937

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2017, Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-9937

Tsiviilasi

Eduauto OÜ hagi Mihhail Apurin vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: Eduauto OÜ (registrikood 12196557,

asukoht Kraavi 11, Tartu 50110)

• Hageja lepinguline esindaja: Cärolin Olluk (Intrum

Justitia AS, asukoht Rotermanni 8, Tallinn 10111, e-

post )

• Kostja: Mihhail Apurin (ik XXX, registrijärgne

elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Mihhail Apurinilt Eduauto OÜ kasuks müügilepingust tulenev

põhivõlgnevus summas 1423,13 eurot (üks tuhat nelisada kakskümmend kolm eurot ja 13

eurosenti).

3. Välja mõista Mihhail Apurinilt Eduauto OÜ kasuks 28.06.2017 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis põhinõudelt summas 46,87 eurot ja võlgnevuse sissenõudmiskulu

summas 30 eurot.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud 74% ulatuses kostja kanda ja 26% ulatuses hageja kanda.

7. Määrata tsiviilasjas nr 12-17-9937 Eduauto OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 325 eurot,

millest 225 eurot on riigilõiv ning 100 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus

ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

8. Välja mõista Mihhail Apurinilt Eduauto OÜ kasuks menetluskulud 240,50 eurot.

9. Välja mõista kostjalt Eduauto OÜ kasuks viivis menetluskulult (240,50 eurot) alates käesoleva

tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Tsiviilasi nr 2-17-9937

Kaja esitamine

10. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 3111 lg 1 p 1

kohaselt 27.08.2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus

rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli

mõjuv põhjus või mitte. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

11. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse

Tartu

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

alates

otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

12. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

13. Eduauto OÜ (hageja) ja Mihhail Apurin (kostja) sõlmisid XXX müügilepingu. Müügilepingu

alusel hageja müüs ja kostja ostis sõiduki VW Sharan, registreerimismärk XXX, tehasetähis

XXX, esmaregistreerimine 1998 aasta (edaspidi vara või sõiduk).

14. Pooltevahelise müügilepingu kohaselt oli sõiduki müügihind 3 125 EUR, millele lisandub

müügilepingu punktis 2 märgitud ja maksegraafikust tingituna 748,13 EUR. Seega tuli kostjal

tasuda kokku 3 873,13 EUR. Müügilepingu punkti 3.1 kohaselt tasub kostja hagejale koheselt

500 EUR ning ülejäänud osa tasub kostja vastavalt müügilepingu maksegraafikus kokkulepitud

maksetena 190 EUR kuus kuni jäägi tasumiseni. Kostja tasus lepingu sõlmimisega

kokkulepitud 500 EUR ning tasus järgnevalt osamakseid kogusummas 1950 EUR. Kostja jättis

tasumata 1 923,13 EUR (3 873,13 – 1950 = 1 923,13). Maksegraafiku kohaselt tuli viimane

osamakse tasuda 12.08.2015, mis ajaks pidi kogu müügihind olema tasutud. Kuivõrd kostja

osamakseid ei tasunud lõpetas hageja 02.01.2016.a. lepingu.

15. Enne kohtumenetluse alustamist on hageja nõude sissenõudmisega tegelenud inkassofirma

Intrum Justitia AS ning saatnud alates 24.03.2016.a. nõudekirju ja meeldetuletusi kohustuse

täitmiseks

kostja

poolt

müügilepingus

nimetatud

tavaposti

aadressile.

Kooskõlas

võlaõigusseaduse § 1132 lõikega 2 on kohtuvälise sissenõudmismenetluse läbiviimise eest

nõudele lisandunud sissenõudekulu summas 30,00 EUR.

16. Lisaks palub hageja eeltoodud võlgnevusele mõista kostjalt välja viivis. Pooltevahelise

müügilepingu punktis 3.2 on kokku lepitud viivisemäär 0,25% tähtajaks tasumata summast iga

maksmisega viivitatud päeva eest. Riigikohus on oma 10.05.2016 otsuses nr 3-2-1-25-16

Tsiviilasi nr 2-17-9937

asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks

vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seega alandab hageja viivisemäära vastavalt

Riigikohtu seisukohale ning nõuab kolmekordset seadusjärgset viivist, so 0,066% päevas iga

viivitatud päeva eest. Viivis on arvutatud vastavalt allolevale tabelile ning arvestatud kogu

võlgnevuselt alates hageja poolsest lepingu lõpetamisest, so alates 03.01.2016.a.:

alates

seisuga

vahe päevades

Võlgnevuse

summa

viivise määr

päevas

summaarne viivis

EUR

3.01.2016

28.06.2017

1923,13

0,066%

1,27

687,94

Tulenevalt

mõistlikkuse

põhimõttest,

lähtudes

kohtupraktikast

ja

võttes

arvesse

riigilõivuseaduses sätestatud piirmäära, vähendab hageja viivist 46,87 euroni. Seega kuulub

kostjate poolt hagejale tasumisele viivis summas 46,87 eurot.

17. Eelnevast tulenevalt nõuab hageja kostjalt müügilepingust tuleneva sissenõutavaks muutunud

põhivõlgnevuse 1 923,13 EUR, viivise 46,87 EUR ja sissenõudmiskulu 30 EUR tasumist.

18. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus käesolevat otsust vaid selles osas, milles see

rahuldamata jääb.

19. Hageja on hagis märkinud, et pooltevahelise müügilepingu kohaselt oli sõiduki müügihind 3

125 EUR, millele lisandub müügilepingu punktis 2 märgitud ja maksegraafikust tingituna

748,13 EUR. Seega tuli kostjal tasuda kokku 3 873,13 EUR. Müügilepingu punkti 3.1 kohaselt

tasub kostja hagejale koheselt 500 EUR ning ülejäänud osa tasub kostja vastavalt müügilepingu

maksegraafikus kokkulepitud maksetena 190 EUR kuus kuni jäägi tasumiseni. Kostja tasus

lepingu sõlmimisega kokkulepitud 500 EUR ning tasus järgnevalt osamakseid kogusummas

1950 EUR.

20. Seega jättis kostja kohtu hinnangul tasumata 3873,13-500-1950=1423,13 eurot. Maksegraafiku

kohaselt tuli viimane osamakse tasuda 12.08.2015, mis ajaks pidi kogu müügihind olema

tasutud. Kuivõrd kostja osamakseid ei tasunud lõpetas hageja 02.01.2016 lepingu.

21. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1423,13

eurot.

MENETLUKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

22. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so

74% ulatuses nõudest, seega jätab kohus menetluskulud 74% ulatuses kostja kanda ja 26%

ulatuses hageja kanda.

23. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 325 eurot, millest 225 eurot on

riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on

küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 200 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi

hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit

pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 100 eurot (TsMS § 175

lg 1).

24. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas

240,50 eurot (74% 325-st).

25. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

240,50 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Tsiviilasi nr 2-17-9937

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik