1-17-8533/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-17-8533

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. septembril 2017.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-8533 (17230200307) Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Triin Pilberg Kriminaalasi K.E süüdistuses KarS § 329 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav K.E

, isikukood: XXX,

määramata kodakondsusega, emakeel: vene keel,

kõrgharidus, töökoht: OÜ xxxx, elukoht: xxxx, tõkend kohaldamata, kaks kehtivat karistust kriminaalkorras, viimati:

- 21.02.2017 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi vangistusega 5 kuud ja 29 päeva, mis jäeti tingimisi

KarS § 74 lg 1 alusel täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta ja 6 kuud ning katseaja alguseks loeti 21.02.2017. KarS § 50 lg 1 lausel võeti isikult ära kuuks mootorsõiduki juhtimisõigus kohtuotsuse jõustumisel.

Lepinguline kaitsja Vladimir Sadekov

RESOLUTSIOON

1.

Süüdi tunnistada K.E KarS § 329 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 9 (üheksa) kuud.

2. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada K.E-le mõistetud karistust 21.02.2017 Viru Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse s.o 5 kuud ja 29 päeva võrra, lugedes liitkaristuseks vangistuse 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

3. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada K.E-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus

1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, s.o 449 (nelisada nelikümmend üheksa) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab üks tundi üldkasulikku tööd, s.o kokku üldkasuliku tööga 449 (nelisada nelikümmend üheksa) tundi.

4. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kahe) aasta pikkune tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.

5. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada

K.E üldkasuliku töö tegemise ajal, s.o

2 (kahe) aasta vältel järgima KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:

• elama alalises elukohas aadressil: xxxx

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6. Määrata K.E

katseajaks Viru Vangla Narva talituse

Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

7. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel K.E-lt välja mõista riigituludesse menetluskuluna:

• sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 705.- (seitsesada viis) eurot.

8. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et K.E tuleb menetluskulud tasuda

12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt. KrMS § 319 lg

2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 319 lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Süüdistus ja kokkuleppe sisu K.E olles 21.02.2017 Viru Maakohtu poolt süüdi mõistetud ja karistatud KarS

§ 424 alusel lisakaristusega, millega temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2-ks kuuks, mis jõustus 01.03.2017 ning mis pöörati täitmisele, juhtis teadlikult uuesti 21.04.2017 kella 16.27 ajal Tallinnas, Põhja pst 21B juures, liikudes Soo tn suunas, mootorsõidukit Lexus

RX 300 registreerimismärgiga xxxx, omamata juhtimisõigust, mis oli kohtu poolt lisakaristusena ära võetud.

Seega K.E , hoides teadlikult kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest, pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

12. septembril 2017.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron, süüdistatav K.E ja tema lepinguline kaitsja Vladimir Sadekov käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe:

KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K.E´ile karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust 21.02.2017 Viru Maakohtu otsuse järgi kandmata osa võrra so 5 kuud 29 päeva vangistust ning liitkaristuseks lugeda 1 aasta 2 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus üldkasuliku töö tundidega, s.o 449 tundi, mille tegemise ajaks määrata 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 26.09.2017.a toimunud kohtuistungil süüdistatav

K.E tunnistas end temale esitatud süüdistustes KarS § 329 järgi kvalifitseeritud

kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, kinnitades, et kohtusse kaitsjat ta kutsuda ei soovi, selgitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, paludes kohtul sõlmitud kokkulepe kinnitada. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katrin Tron jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav K.E on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et K.E tuleb süüdi tunnistada temale KarS § 329 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud:

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 470 eurot ning seda alates 01.01.2017.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 705.- eurot. Süüdistatavalt sundraha välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2. Vastavalt kokkuleppes märgitule tuleb süüdistataval hüvitada kriminaalmenetluse kulud s.o sundraha summas 705.- eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Katre Poljakova /digitaalselt allkirjastatud/