2-17-683/26 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

26. september 2017 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-17-683;

OÜ Viljandi Tõstetööd versus Vilvo Auto AS;

hagi töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks;

tsiviilasja hind 6401 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

OÜ Viljandi Tõstetööd (registrikood 11217116; aadress Kalevi

8, Viljandi, Viljandimaa 71012)

Hageja lepinguline esindaja

vandeadvokaat Mart Sikut

Hageja lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Lily Sandel

Hageja seaduslik esindaja

Rein Kaarmäe

Kostja

Vilvo Auto AS (registrikood 10123910; aadress Oja tee 5b,

Viljandi, Viljandimaa 72017; vilvo@vilvo.ee)

Kostja lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tambet Laasik

Kostja seaduslik esindaja

Krister Kivistik

Asja lahendamine

kohtuistungil 06. septembril 2017

RESOLUTSIOON

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustuse:

Otsustus

1. Jätta hagi täielikult rahuldamata.

Täiendavad otsustused

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda;

2.2 välja mõista OÜ-lt Viljandi Tõstetööd Vilvo Auto AS-i kasuks menetluskulud 1312,50 eurot

(ilma käibemaksuta);

2.3 välja mõista OÜ-lt Viljandi Tõstetööd Vilvo Auto AS-i kasuks menetluskuludelt (1312,50

eurot) välja viivis VÕS § 113 sätestatud määras menetluskulude lahendi jõustumisest kuni

kohase täitmiseni;

2.4 toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Selgitused

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid;

3.2 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2);

3.3 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630);

3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest;

3.5 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil;

3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt 04. augustil 2016 sõlmisid hageja OÜ Viljandi Tõstetööd ja kostja Vilvo

Auto AS suulises vormis töövõtulepingu, millega kostja kohustus teostama hagejale kuuluva

sõiduki Volvo FH registreerimisnumbriga 295 BRV (edaspidi „sõiduk“) täieliku hoolduse, sh

lubas kostja teha mootori õli vahetus, filtrite vahetuse ning vajadusel ka muid töid. Täishooldus

pidi hõlmama ka käigukasti ja mõlema tagasilla õli taseme kontrolli.

Kostja tagastas hagejale kuuluva sõiduki 08. augustil 2016. 12. oktoobril Tallinnast Viljandisse

sõites hageja seaduslik esindaja kuulis imelikku häält sõidukiga liikuma hakates. Viljandisse

jõudes pöördus hageja koheselt remonditöökotta. 13. oktoobril helistas lukksepp hagejale,

märkides, et tagasild on katki, sest tagasillas puudus vajalikus koguses õli. Pärast puudusest

teadasaamist pöördus hageja kostja esindaja poole küsimusega, kas hoolduse käigus kontrolliti

tagasilla õlitaset. Kostja kinnitas, et seda tehti.

Sõiduki sõidukorda viimiseks oli hageja sunnitud vahetama välja tagasilla reduktori, mille

tulemusel kandis hageja otsest varalist kahju (muudetud nõue tl 97) 3462,50 eurot.

Lisaks jäi hagejal saamata tulu aja eest, mil sõidukit ei olnud võimalik kasutada. Hageja on

kandnud kahju saamata jäänud tulu näol (muudetud nõue tl 96) 2938,50 eurot.

Hageja palub mõista AS-lt Vilvo Auto OÜ Viljandi Tõstetööd kasuks välja 6401 eurot ja

mõista kõik OÜ Viljandi Tõstetööd menetluskulud välja AS-lt Vilvo Auto ning jätta AS

Vilvo Auto menetluskulud tema enda kanda.

Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale palub hageja välja mõista kostjalt menetlus-

kuludena 2080 eurot, mille koosseisus on: riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulud 1605 eurot.

Kostja põhjendused

Kostja poolt esitatud asjaolud ja väited on kokkuvõtlikult järgmised: hageja esindaja Rein

Kaarmäe ja kostja esindaja töökoja juhataja Oliver Õunapi vahel sõlmiti 19.juulil 2016

töövõtuleping. Pooled leppisid kokku teostatavate tööde loetelus, ning need fikseeriti

remondilehel (tl 24). Tööd teostati. Ei avastatud lekkeid, mis oleks võinud viidata õli kadumisele

sõiduki tagasillast. Kostja andis sõiduki hagejale üle 08.augustil 2016.a.

Hageja teavitas kostjat 17.oktoobril 2016 asjaolust sõiduki tagasilla reduktor on katki.

Tegemist ei olnud õli puudusest tekkinud tagasilla purunemisega, vaid läbijooksuvõlli laagri ja

tihendi purunemisega, mille tulemusena on õli sillast välja jooksnud, kuna ekspluateeritud on

katkise laagri ja tihendiga sõidukit. Õige käitumine olnuks hageja poolt sõit peatada kohe, kui

imelikku häält hakkas kostuma ja toimetada sõiduk remondikotta tõstetud tagasildadega.

Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et silmnähtavalt tagasilla täite-kontrollkorki ei ole avatud.

Sõiduk läbis pärast hagejale kostja poolt üle andmist 5485 km. Sõidukit kasutati sügiskuudel

ehitusplatsidel ja halbades tingimustes, mille tulemusena sõiduki rataste alt paiskuv pori, tolm on

muutnud sildade välispinnad mustaks. Lisaks on oma osa silla määrdumises ka õlilekkel, mille

tagajärjel mustus, tolm, pori jne eriti hästi kleepub detailide külge. Täite-kontrollkork on kostja

poolt tehtud fotodel hästi nähtav.

Kostja leiab, et õli puudumisel tagasillas puruneb laager ja tihend tavaliselt maksimaalselt enne

200 km läbimist. Sõiduki läbitud kilometraaž selleks ajaks oli 5485 km, arvestades sõiduki

üleandmisest hagejale peale lepinguliste tööde teostamist. Vahemaa, mis on autoga läbitud

remondilehe vormistamisest, kuni Üllar Asu töökojani on 5485 km. Kostja on küsinud hinnangut

VOLVO Estonia OÜ-lt kui VOLVO veoautode margiesindajalt. Vastus kinnitab kostja

seisukohta, et purunemise tekitas sillast tihendi purunemise tagajärjel välja tulnud õli, mille

tagajärjel reduktor purunes. Seega saab järeldada, et reduktori purunemine toimus tihendi ja

laagri purunemisest, mille tagajärjel õli sillast välja jooksis. Seega on kostja töövõtulepingut

täitnud korrektselt ning kontrollimise hetkel oli õli tase normis.

Kostja palub hagi rahuldamata jätta.

Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale palub kostja välja mõista hagejalt menetlus-

kuludena 2180,84 eurot.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta täielikult rahuldamata.

Hageja esitas raha saamisele suunatud nõude (mis koosnes otsese kahju hüvitisest ja saamata

jäänud tulu nõudest), mille alusena tugines hageja sellele, et hageja ja kostja vahel oli

töövõtuleping. Hageja põhiväiteks on asjaolu, mille kohaselt hageja leiab, et kostja ei ole täitnud

töövõtulepingut nõuetekohaselt ja on jätnud sõiduki tagasillas õlitaseme kontrollimata. Hageja

väidab, et kui kostja oleks sõiduki tagasillas õlitaset kontrollinud, siis õli puudumise korral oleks

ta pidanud hagejat teavitama ja vajaliku õli lisama.

Hageja tugineb VÕS § 641 lg 2 p-le 1 ja p-le 2, mille kohaselt töö ei vasta muu hulgas

lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi; kokkuleppe puudumisel töö

omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu

sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele

oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt

kasutatakse.

Hageja on hagiavalduse esitanud tuginedes VÕS § 115 ja § 127 jj sätetele, viidates asjaolule, et

tal on õigus nõuda asja lepingutingimustele mittevastavusega põhjustatud kahju hüvitamist.

Pooled ei vaidle asjaolude üle, mille kohaselt töövõtuleping sõlmiti ja et kostja kohustus

töövõtulepingu raames kontrollima sõiduki tagasilla õlitaset. Pooled ei vaidle ka selle üle, et

hageja on kostjat teavitanud hageja poolt leitud puudustest. Samuti ei ole vaidlusalune asjaolu, et

õli ei saanud väljuda tagasillast sõiduki seisu ajal õlitaseme kontrollkorgi või muu selleks

otstarbeks ettenähtud ava kaudu.

Hageja esindaja on nimetanud eelistungil kokkuvõtlikena hagi aluseks olevate asjaolud, mille

kohaselt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt kostja kohustus teostama hagejale

kuuluvale sõidukile tehnohoolduse, sealhulgas kohustus kontrollima sõiduki sildade õlitaset.

Hageja sai sõiduki kätte 8.augustil 2016. 12.oktoobril 2016 kuulis hageja seaduslik esindaja

Tallinnast Viljandisse sõites heli, mille järel ta pöördus autoremondilukksepa Üllar Asu poole.

Selgus õli puudumine tagasillas. Kostja esindaja on nimetanud eelistungil kokkuvõtlikult kostja

positsiooni alustena asjaolud, mille kohaselt kostja vaidle selle vastu et töövõtuleping sõlmiti,

kuid kostja ei ole töövõtulepingut rikkunud. Kostja leiab erinevalt hagejast, et töövõtuleping

sõlmiti 19. juulil 2016. Kostja ei ole töövõtulepingut rikkunud, vaid on kohaselt täitnud.

Kohus leiab, et töövõtuleping sõlmiti 19.juulil 2016, sest asjas on esitatud sellekohane tõend –

remondileht (tl 24). Kostja esitas arve (tl 25).

TsMS § 293 lg 2 alusel antud Jaak Käämeri arvamuse (tl 36 (sellele eelnev kostja kiri

küsimustega tl 37)) kohaselt on sõidukil mõlema tagasilla õli viimati vahetatud Norra Volvo

esinduses 07.mail 2007, so 9 aastat tagasi.

Nimetatud seisukohti kinnitas eriteadmistega isikuna ülekuulatud Jaak Käämer ka kohtuistungil

(tl 107 pöördel), lisades, et olenemata läbisõidust pidanuks tagasillas õli vahetatama pärast

07.maid 2007 veel vähemalt kolm korda.

Tõendeid õli hilisemate vahetuste kohta ei ole asjas esitatud.

Üldtuntuks on asjaolu, mille kohaselt tehnohoolduse nõuete mittetäitmine toob kaasa väga

erinevaid mootorsõidukite tehnilise mittekorrasoleku väljendusi mootorsõidukitel.

Eriteadmistega isiku poolt esile toodud võimalikud rikke olemust kirjeldavad versioonid on

järgmised: vahetamata õli madalast kvaliteedist tingituna tekkist laagri purunemine, mille järel

tihend põles ära; laager purunes selle enda vanusest tulenevalt, millele järgnes eelkirjeldatu.

Kuivõrd pärast tavapärasest erineva heli kuulmist hageja seadusliku esindaja poolt jätkas hageja

seaduslik esindaja sõidukiga tavakiirusel sõitu Viljandi suunas, siis on võimatu täpselt öelda, mis

järjekorras häired tekkisid. Seega on tegemist suure tõenäosusega olukorraga, kus sõiduki

tagasilla rikke põhjustasid eriteadmistega isiku poolt nimetatud asjaolud.

Eriteadmistega isik möönis, et isegi kui õli rikkega tagasillas on vahetatud, siis õlilekke võis

põhjustada ka 12 aastat vana väljundvõlli mittekorras tihend, mille kaudu õli lekkis ja õli

vähenemisest tingitud kõrge temperatuuri tõttu tagasilla detaili kuumenesid üle kriitilise piiri,

kuivõrd puudus õli piisav määriv ja jahutav toime.

Kõik eriteadmistega isiku poolt esitatud võimalikud rikke olemust kirjeldavad versioonid on

hageja poolt asjaoluna esitatud õli vajalikus ulatuses puudumist välistavad ja ei sea sõiduki

tagasilla rikke algpõhjuseks tagasillas õli vajalikus ulatuses puudumist.

Täiendavate asjaoludena tõi Jaak Käämer välja asjaolu, et sõiduk osales aastaid liikluses Norras,

kus on mere lähedusest ja ilmast tingitult suurem võimalus kahjustuste tekkimiseks sõidukile.

Nimetatud asjaolud tõstavad Jaak Käämeri poolt esile toodud võimalike rikke olemust

kirjeldavad versioonide realiseerumise tõenäosust veelgi.

Eriteadmistega isiku Jaak Käämeri poolt antud ütlustes kahtlemiseks alused puuduvad.

Samuti kinnitab kostja poolt esitatud asjaolu, mille kohaselt läbis hageja seaduslik esindaja

sõidukiga tuhandeid kilomeetreid pärast kostja töökoja külastust, enne kui rike avaldus hagis

kirjeldatud viisil.

Kostja töötajatena üle kuulatud Oliver Õunap ja Rando Tirmaste kinnitasid sõiduki tagasilla

õlitaseme kontrolli läbiviimist (tl 105-107). Tunnistajate ütlustes kahtlemiseks alused puuduvad.

Õli kvaliteedi kontroll toimus tavameetodil, mille täpsuse aste ei ole kõrge, kuid mis

töövõtulepingu sisu vaidlusalusest elemendist (õlitaseme kontroll) tulenevalt ei too kaasa hagi

rahuldamist.

Hageja esindajate poolt kostjale etteheidete üheks alusväiteks on väide, et 20 liitri õli sõidu ajal

väljumise järel oleks pidanud sõiduki all detailid olema õlised.

Mitmel korral uuritud fotolt (tl 29), samuti fotodelt tl 34 ja 35 nähtuvalt on fotode tegemise ajal

sõiduki tagasild väljundvõlli kohas õline. Seega ei ole hageja esindajate poolt esitatud asjaolusid

eelosundatud fotolt nähtuv kinnitav ega kostja seisukohti ümberlükkav, eriti arvestades asjaolu,

et hageja seaduslik esindaja läbis sõidukiga tuhandeid kilomeetreid pärast kostja töökoja

külastust ja enne nimetatud fotode tegemist. Seega kinnituskiri koos graafikuga (tl 55-56),

millega hageja soovis tõendada, et hageja teostas perioodil 12.08-05.10.2016 tõstetöid Centrumi

objektil (kontrolliti, et teerajale ei satuks õlilaike, õlileket ei tuvastatud) ja kinnitus (tl 69),

millega hageja soovis tõendada, et teises remonditöökojas auto tagasilla juures mingeid õliplekke

ei olnud põrandal, ei välista õli väljumist paiskõlituse tulemusena paljudes muudes kohtades,

mida sõiduk läbis pikkade vahemaade (üle viie tuhande kilomeetri) läbimise ajal.

Tunnistaja Üllar Asu ütluste (tl 104) ja kirja (tl 54) kohaselt tekitas rikke tagasillas õli

puudumine. Samas ei teadnud tunnistaja kinnitada tagasilla õlitaseme kontrollkorgi mitteavamist

viimase 2 kuu jooksul sõiduki tema juurde toomise eelselt. Tunnistaja Üllar Asu ütlused ja

kohtuistungil uuritud videomaterjal ei ole hagi rahuldamist tingivad, sest ka eriteadmistega isiku

Jaak Käämeri eelosundatud versioonid viitavad sõiduki tagasilla rikke avaldumisele eelnevas

faasis tagasillas õli vajalikus ulatuses puudumisele, millele aga omakorda eelnes sõiduki tehnilise

korrasoleku muu viga, mis ei ole kostjale etteheidetav.

Samal põhjusel ei ole hagi rahuldamist tingiv Jaak Kulli kirjast (tl 70) välja loetav, et tema

arvamuse kohaselt, mis sama kirja kohaselt „ei pretendeeri eksperthinnangule“, oli tagasilla rikke

põhjuseks ebapiisav õlitus.

Hageja poolt esitatud fotod (tl 9-11) ja kostja poolt esitatud fotod (tl 26-28, 111) ei ole piisavalt

informatiivsed, et neile tuginedes saaks tagasilla õlitaseme kontrollkorgi mitteavamist või õliga

seotud keemiliste protsesside (sh põlemine) iseloomu või puudumist tõendatuks lugeda. Samuti

ei tõenda poolte poolt esitatud väiteid fotod toimikulehtedel 30 – 33.

Kohtuistungil helifailidena kuulatud telefonikõned hageja seadusliku esindaja poolt kostja

töötajale puudutavad mittevaieldavat asjaolu – seda et hageja on kostjat puudustest teavitanud.

Õige on hageja esindaja seisukoht, et hageja ei pidanud VÕS §-s 643 sätestatud töö ülevaatamise

kohustust tagasilla õlitaseme ülekontrollimise kaudu täitma ja hageja ei ole VÕS § 644 lg 3

alusel kaotanud õiguse tugineda kostjapoolsele väidetavale lepingu rikkumisele. Nimetatu ei too

siiski kaasa hagi rahuldamist, sest asjas poolte poolt esitatud ja kohtus uuritud tõendid ei kinnita

hageja enda etteheidete sisuks olevate asjaolude olemasolu. Samal põhjusel ei tingi hagi

rahuldamist hageja poolt esitatud järgmised tõendid: arve (tl 6), millega hageja soovis tõendada

tagasilla uue reduktori hinda; arve (tl 7), millega hageja soovis tõendada tööde maksumust

reduktori vahetamisel; arve (tl 8), millega hageja soovis tõendada tööde teostamist kostja poolt;

maksekorraldus (tl 57), millega hageja soovis tõendada, et hageja on tööde eest Üllar Asule

tasunud 1765.44 eurot, pangakontoväljavõte (tl 59), millega hageja soovis tõendada, et reduktori

eest on makstud; sõidumeeriku väljavõtted (tl 68), millega hageja soovis tõendada, et perioodil

06.10.2016-12.10.2016 sõiduk seisis; kinnituskiri (tl 71), millega hageja soovis tõendada

saamatajäänud tulu 9 päeva eest.

Kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga, et hageja poolt esitatud pangakonto väljavõte (tl 99)

on tekstifail, millest ei nähtu kellele kuus viiesaja eurost makset on tehtud ja kuivõrd viimased

maksed on välja võetud novembris 2016, siis puudub vajalikult selge seos SIA-le Gruzovik.LV

tehtud maksega (tl 59) 20.oktoobril 2016. Ka Aare Seemeni kaaskirjas (tl 100) sisalduv ja graafik

(tl 101) ning hageja poolt esitatud arve (tl 102) ei ole esitatud põhiliste vaidlusaluste asjaolude

suhtes määravat tähtsust omav.

Eelnevast tulenevalt järeldab kohus, et hageja poolt esitatud põhilised faktiväited vaidlusaluste

asjaolude suhtes ei leidnud kinnitust.

Kuivõrd otsese kahju hüvitamise nõude aluseks olevate asjaolude olemasolu on hageja poolt

tõendamata, siis tuleb jätta rahuldamata ka nõue saamata jäänud tulu osas.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

Arvestades asja keerukuse astet on põhjendatud õigusabi tunni hind 125 eurot.

Kostja on käibemaksukohustuslane.

Kostja palub välja mõista OÜ-lt Viljandi Tõstetööd AS Vilvo Auto kasuks kostja kantud

menetluskulud summas 2180,84 eurot ja välja mõista OÜ-lt Viljandi Tõstetööd AS Vilvo Auto

kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses.

Õigusdokumentide koostamisega seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks:

tsiviilasja nr 2-17-683 materjalidega tutvumine; nõupidamine kliendiga; taotluse koostamine

täiendavate tõendite võtmiseks asja materjalide juurde tsiviilasjas nr 2-17-683, kokku 2,5 tundi,

so 312,50 eurot.

Kohtuistungitest osavõtuga seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks:

10. mai 2017 eelistung 2 tundi, so 250 eurot;

06. september 2017 istung 5 tundi, so 625 eurot;

Kohus arvestab asjaolu, et istungite kestvusele lisandub konsulteerimine kliendiga (enne ja pärast

istungit) 30 minutit, kokku 1 tund so 125 eurot.

Kokku: 10 tundi ja 30 minutit so 1312,50 eurot.

Menetluskuludena ei arvesta kohus sõidule kulunud aega. Tõendeid otseste sõidukulude,

s.o bussipileti või autokütuse maksumuse kohta, kohtule esitatud ei ole.

Kohus ei loe esindaja õigusabikulu põhjendatuks arvel nr 20170500 nimetatud tegevuste osas,

mis ei nähtu kohtutoimikust ja ei ole kohtu poolt kontrollitavad (so 05.04.2017 vastuse

koostamine kliendi 05.04.2017. a e-kirjale 16m; 11.04.2017 riiklikult tunnustatud ekspertidele

küsimuste koostamine ja hinnapäringute saatmine 18m;18.04.2017 kirjavahetus riiklikult

tunnustatud ekspertidega 6m).

Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikus ulatuses õigusabikulud kokku on 1312,50 eurot

(ilma käibemaksuta).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik