1-07-8517/18 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 1-07-8517 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2009. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-8517 (05940000127) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Kriminaalasi F.H süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 4, 7 - § 25 lg 4, § 356 lg 1 järgi; I.M süüdistus KarS §

199 lg 2 p 4, §199 lg 2 p 4, 7 -§ 25 lg 4, § 356 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatavad F.H – elukoht *, isikukood xxx, *, *haridus, emakeel * keel, töökoht *, karistusregistri andmetel isik karistatud

kolmel korral kriminaalkorras: 1) F.H Maakohtu poolt

23.10.2000.a KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel tingimisi

vabadusekaotusega 1 a katseajaga 2 a, 2) 12.09.2008.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 424 alusel vangistusega 4

kuud tingimisi 18-kuulise katseajaga, 3) 20.11.2008.a Tartu

Maakohtu F.H kohtumaja poolt KarS § 263 p 1,3,4 alusel vangistusega 1 aasta katseajaga 2 aastat.Väärtegude eest karistatud 50-l korral. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.

I.M – elukoht *, isikukood xxx, *,

*haridus, emakeel *, töökoht *, karistusregistri andmetel isik kriminaalkorras karistatud: 1) Tartu Maakohtu poolt 05.04.1993.a

KrK § 139 lg 1 alusel rahatrahviga 500 krooni; 2) F.H Maakohtu poolt 29.06.1994.a KrK § 139 lg 2 p 1,2 alusel tingimisi

vabadusekaotusega 3 k katseajaga 2 a; 3) Põlva Maakohtu poolt 30.06.1997.a KrK § 155 lg 1 alusel rahatrahviga 6600 krooni; 4) F.H Maakohtu poolt 09.01.1998.a KrK § 139 lg 2 p 1,2 alusel tingimisi vabadusekaotusega 6 k katseajaga 1 a; 5) Tartu Maakohtu

poolt 06.11.1998.a KrK § 139 lg 3 p 1 alusel tingimisi

vabadusekaotusega 4 a katseajaga 3 a; 6) 23.10.2000.a F.H Maakohtu poolt KrK § 155 lg 1, 139 lg 2 p 2-15 lg 2, 139 lg 2 p 1,2,3 alusel vabadusekaotusega 4 a 6 k, 7) F.H Maakohtu poolt

Ärakiri 1-07-8517 2

09.10.2003.a KrK § 139 lg 3 p 1 alusel tingimisi vangistus 1 a 4 k

15 p katseajaga 2 a 8 k, F.H MK 23.11.2005.a määrusega pikendatud katseaega 8 kuu võrra. Väärtegude eest karistatud 11 korral. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.

Kaitsjad

F.H kaitsja advokaat Talvi Vaske, I.M kaitsja advokaat Peep Rajavere RESOLUTSIOON

1. Süüdi mõista F.H KarS § 356 lg 1 vangistusega 6 kuud. järgi ja karistada (kuus)

2 Süüdi mõista F.H KarS § 199 lg 2 p 4, 7- § 25 lg 4 .

järgi ja karistada vangistusega 5 kuud (viia) . 3. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõista F.H-le liitkaristuseks vangistus 6 kuud (kuus) , mille kandmisest vabastada tingimisi KarS § 74 sätete kohaldamisega 2-aastase katseajaga.

4.KarS § 65 lg 1 alusel, lugedes käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistus (punkt 3) kaetuks

20.11.2008.a Tartu Maakohtu F.H kohtumaja poolt KarS § 263 p 1,3,4 alusel mõistetud

vangistusega 11 kuud ja 27 päeva katseajaga 2 aastat ning Tartu Maakohtu 12.09.2008.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 424 alusel mõistetud vangistusega 4 kuud tingimisi 18- kuulise katseajaga, mõista

(üksteist) (kakskümmend F.H-le liitkaristuseks 11 kuud 27 seitse) päeva vangistust.

5.Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jätta 11 kuu 27 päevane vangistus F.H suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 11 kuu 27 päevast vangistust ei

pöörata täitmisele F.H (kahekümne nelja) 24 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 6.Määrata F.H katseajaks Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna F.H talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid: 6.1.elama oma alalises elukohas *;

6.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 6.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

6.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 6.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

7.Katseaja alguseks lugeda Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 12.september 2008.a .

8.Kui F.H katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 9.Tühistada F.H suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.

10. Süüdi mõista I.M KarS § 356 lg 1 vangistusega 6

järgi ja karistada (kuus)

Ärakiri 1-07-8517 3

. 11 Süüdi mõista I.M KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 199 lg 2 p 4, 7- § 25 lg 4 . järgi ja karistada (viis) . vangistusega 5 kuud

12. I.M-ile KarS § 64 lg 1 alusel mõista, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõista liitkaristus vangistus 6 kuud (kuus) .

13.KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 6 kuud vangistust F.H Maakohtu 09.10.2003.a otsusega mõistetud kandmata karistuse 1 aasta 4 kuud ja

15 päeva vangistuse võrra, (üks) ,

mõista I.M-ile liitkaristuseks 1 aasta 10 (kümme) (viisteist) . kuud 15 päeva vangistust.

14.KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud 1 aasta 10 kuu 15 päevane s.o 680

(kuuesaja kaheksakümne) päevane vangistus (üks tuhat kolmsada üldkasuliku tööga 1360

kuuskümmend) tundi. 2 I.M-ile määratud 1360 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha (kahe) alates kohtuotsuse jõustumisest. aasta jooksul

15.Määrata, et I.M

teostab üldkasulikku tööd Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna F.H talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid: 15.1.elama oma alalises elukohas *;

15.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 15.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

15.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 15.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

16.Kui I.M hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui I.M paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille

eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

17.I.M suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata kuni üldkasuliku töö teostamisele asumiseni peale kohtuotsuse jõustumist, seejärel tühistada.

18.Välja mõista F.H-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu

/tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu

kohtumaja, otsus nr 1-07-8517 ning nõude liik (sundraha, kaitsjatasu vms)/: - (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) sundraha 6525 krooni; - määratud kaitsjale makstud tasu 4189 krooni; (neli tuhat ükssada kaheksakümmend üheksa)

- kaitsjale toimiku materjalidest koopiate tegemise kulu 343

(kolmsada nelikümmend kolm) krooni 30 senti; - tunnistaja sõidukulu 252 krooni 50 senti. (kakssada viiskümmend kaks)

19.Välja mõista I.M-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu

kohtumaja, otsus nr 1-07-8517 ning nõude liik (sundraha, kaitsjatasu vms)/: - (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) sundraha 6525 krooni;

- määratud kaitsjale makstud tasu 2442 krooni 60 (kaks tuhat nelisada nelikümmend kaks) senti;

Ärakiri 1-07-8517 4

- kaitsjale toimiku materjalidest koopiate tegemise kulu 783

(seitsesada kaheksakümmend kolm) krooni 30 senti; -tunnistaja sõidukulu 819 krooni 50 senti (kaheksasada üheksateist) .

20.Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva

jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. 21 Välja mõista I.M-ilt: .

21.1. Eesti Vabariigi kasuks (a/a SEB Pangas 10220034800017, viitenumber 2800049463) 147 960 krooni; (ükssada nelikümmend seitse tuhat üheksasada kuuskümmend) 21.2. F I L H kasuks 51307 krooni. (viiskümmend üks tuhat kolmsada seitse) 22.Välja mõista solidaarselt F.H-lt I.M-ilt Eesti Vabariigi ja

(a/a SEB Pangas 10220034800017, viitenumber 2800049463) kasuks 101 692 (ükssada üks tuhat kuussada üheksakümmend kaks) krooni. 23. Tõlgi tasu summas 1827 krooni 60 senti jätta (üks tuhat kaheksasada kakskümmend seistse ) KrMS § 173 lg 4 alusel . riigi kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses kokkulepemenetluse normide rikkumisega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest ja apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu

kohtumajja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolele on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades

selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus F.H süüdistatakse selles, tema pani grupis I.M-iga varguse toimepanemise eesmärgil 2005.a. aprillis-mais Lääne maakonnas Kullamaa vallas Liivi külas riigi reservmaal Liivi kolhoosi metsakvartalis nr 42 eraldusel nr 11 1,1 ha suurusel alal teist isiku kasutades toime puude ebaseadusliku raie, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, mis seisnes selles,

et omamata kasvava metsa raieõiguse seaduslikkust tõendavat dokumenti ja kehtivat metsateatist, seega olukorras, kus igasugune raie oli lubamatu ning metsaraie ei olnud seega seaduslik, rikkudes kuriteo toimepanemise ajal kehtinud metsaseaduse § 33 lg 3 p 3,6, § 23 lg 1 ja 3, § 20 lg 1 sätteid, näitas I.M F.H-le ette tähistatud raielangi, laskis F.H palgata raiet teostama K K ja A D, kes ei olnud teadlikud tema kuritegelikest kavatsustest, kuna korraldas

oma * L P poolt metsateatise reg nr 509, täitmise kuupäevaga 25.05.2003.a võltsimise, mille

kohaselt oli Lääne maakonnas Martna vallas Rõude külas asuvalt Allikmaa kinnistult kinnistu nr 11556 katastriüksuse nr 785909929919, mille omanikuks oli märgitud olematu isik Kalmer Sarnet,

kelle volitatud esindajaks oli märgitud olematu isik Valdur Käsper, lubatud teostada

harvendusraideid kolmelt eraldiselt nr 33, 34 ja 35 kokku 4,7 ha suuruselt alalt 455 tm ulatuses, andis võltsitud metsateatise F.H-le, kes teades, et metsaraie ei ole seaduslik ning esinedes seepärast oma isiku varjamiseks “Raivo”- nimelise isikuna, näitas seda K K tema eksitusse viimiseks raie seaduslikkuse kohta, peale mida näitas F.H K K ette ka raielangi, samuti korraldas

I.M võltsitud metsateatise koopia edastamise metsamaterjali raielangilt traktoriga

Ärakiri 1-07-8517 5

väljaveoteenust vahendanud J N, kellelt oli F.H I.M-i soovil tellinud

metsamaterjali raielangilt traktoriga väljavedamise teenuse, mida omakorda osutas OÜ A P, kelle traktoristi V A juhatas raielangile F.H.

Ebaseadusliku metsaraie tulemusel langetati 179 mändi, 77 kuuske ja 30 kaske ning raiuti mets hõredamaks, kui seda lubavad rinnaspindala ja täiuse alammäärad, kuna kuriteo toimepanemise ajal

kehtinud metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 alusel tekitatakse keskkonnale kahju, kui mets on raiutud hõredamaks, kui seda lubavad rinnaspindala ja täiuse alammäärad. Keskkonnaministri määrus nr 39

01.04.1999.a näeb ette männi, kui antud eraldusel enamuspuuliigi puhul, III boniteediklassiga ja vanusega 93 aastat, täiuseks 0,60, antud eraldusel oli metsa täiuseks arvutuste alusel 0,57, mistõttu

madala täiuse tõttu ei tohtinud sellises metsas puid langetada ja iga langetatud puuga tekitati

keskkonnale kahju. Metsaseaduse § 56 lg 2 alusel on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 186 08.06.1999.a. kinnitatud metsaõigusnormide rikkumise puhul kahjumäärad ning kuna raie teostajal puudus raieõigus antud kohast raiet teostada, tekitati määruse p 1 kohaselt 179 männi, 77 kuuse ja 30

kase raiumisega keskkonnale oluline kahju 101692 krooni suuruses summas, mille osas esitas Keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakond Eesti Vabariigi esindajana tsiviilhagi.

Sellise tegevusega pani F.H grupi poolt teisi isikuid ära kasutades toime puude ebaseadusliku raie, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, s.o KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse selles, et tema püüdis tema grupis I.M-iga F.H varem varguse toimepannud isikuna 2005.a aprillis-mais salaja ära võtta Lääne maakonnas Kullamaa vallas Liivi külas riigi reservmaal Liivi kolhoosi metsakvartalis nr 42 nende poolt teisi isikuid ära kasutades eralduselt nr 11 ebaseaduslikult raiutud 179 mändi, 77 kuuske ja 30 kaske ja eralduselt nr

10 ebaseaduslikult raiutud 125 kaske ja 12 hall-leppa, millisest metsamaterjalist oli osa

äravedamiseks juba raielangilt välja veetud Martna valda Soo-otsa külla heinapõllule, seega

Riigimetsa Majandamise Keskuse Kullamaa metskonnale kuuluvat metsamaterjali järgmises

koguses: 17,58 tm kuusepalki, 12,23 tm männipalki ja 80,43 tm küttepuitu, esitades J N I.M-i * L P poolt võltsitud metsateatise reg nr 509 ja kellelt F.H oli I.M-i

soovil tellinud metsamaterjali raielangilt traktoriga väljavedamise teenuse, mida omakorda osutas OÜ A P, kelle traktoristi V A juhatas raielangile F.H, kuid vargus jäi

lõpule viimata seoses Keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakonna töötajate poolt 16.05.2005.a ebaseadusliku metsaraie toimepanemise avastamisega. Riigimetsa Majandamise Keskuse Kullamaa

metskond on talle kuulunud metsamaterjali realiseerinud müügihinnaga 33248 krooni, mistõttu tsiviilhagi ei ole esitatud. Sellise tegevusega pani F.H varem varguse toime pannud isikuna grupi poolt toime

võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil äravõtmise katse, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4, 7- § 25 lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I.M süüdistatakse selles, et tema pani grupis F.H-ga varguse

toimepanemise eesmärgil 2005.a. aprillis-mais Lääne maakonnas Kullamaa vallas Liivi külas riigi

reservmaal Liivi kolhoosi metsakvartalis nr 42 eraldusel nr 11 1,1 ha suurusel alal teist isiku

kasutades toime puude ebaseadusliku raie, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, mis seisnes selles,

et omamata kasvava metsa raieõiguse seaduslikkust tõendavat dokumenti ja kehtivat metsateatist, seega olukorras, kus igasugune raie oli lubamatu ning metsaraie ei olnud seega seaduslik, rikkudes kuriteo toimepanemise ajal kehtinud metsaseaduse § 33 lg 3 p 3,6, § 23 lg 1 ja 3, § 20 lg 1 sätteid, näitas I.M F.H-le ette tähistatud raielangi, laskis F.H palgata raiet teostama K K ja A D, kes ei olnud teadlikud tema kuritegelikest kavatsustest, kuna korraldas

oma * L P poolt metsateatise reg nr 509, täitmise kuupäevaga 25.05.2003.a võltsimise, mille

kohaselt oli Lääne maakonnas Martna vallas Rõude külas asuvalt Allikmaa kinnistult kinnistu nr 11556 katastriüksuse nr 785909929919, mille omanikuks oli märgitud olematu isik Kalmer Sarnet,

Ärakiri 1-07-8517 6

kelle volitatud esindajaks oli märgitud olematu isik Valdur Käsper, lubatud teostada

harvendusraideid kolmelt eraldiselt nr 33, 34 ja 35 kokku 4,7 ha suuruselt alalt 455 tm ulatuses, andis võltsitud metsateatise F.H-le, kes teades, et metsaraie ei ole seaduslik ning esinedes seepärast oma isiku varjamiseks “Raivo”- nimelise isikuna, näitas seda K K tema eksitusse viimiseks raie seaduslikkuse kohta, peale mida näitas F.H K K ette ka raielangi, samuti korraldas

I.M võltsitud metsateatise koopia edastamise metsamaterjali raielangilt traktoriga

väljaveoteenust vahendanud J N, kellelt oli F.H I.M-i soovil tellinud

metsamaterjali raielangilt traktoriga väljavedamise teenuse, mida omakorda osutas OÜ A P, kelle traktoristi V A juhatas raielangile F.H.

Ebaseadusliku metsaraie tulemusel langetati 179 mändi, 77 kuuske ja 30 kaske ning raiuti mets hõredamaks, kui seda lubavad rinnaspindala ja täiuse alammäärad, kuna kuriteo toimepanemise ajal

kehtinud metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 alusel tekitatakse keskkonnale kahju, kui mets on raiutud hõredamaks, kui seda lubavad rinnaspindala ja täiuse alammäärad. Keskkonnaministri määrus nr 39

01.04.1999.a näeb ette männi, kui antud eraldusel enamuspuuliigi puhul, III boniteediklassiga ja vanusega 93 aastat, täiuseks 0,60, antud eraldusel oli metsa täiuseks arvutuste alusel 0,57, mistõttu

madala täiuse tõttu ei tohtinud sellises metsas puid langetada ja iga langetatud puuga tekitati

keskkonnale kahju. Metsaseaduse § 56 lg 2 alusel on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 186 08.06.1999.a. kinnitatud metsaõigusnormide rikkumise puhul kahjumäärad ning kuna raie teostajal puudus raieõigus antud kohast raiet teostada, tekitati määruse p 1 kohaselt 179 männi, 77 kuuse ja 30

kase raiumisega keskkonnale oluline kahju 101692 krooni suuruses summas, mille osas esitas Keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakond Eesti Vabariigi esindajana tsiviilhagi. Sellise tegevusega pani I.M grupi poolt teisi isikuid ära kasutades toime puude ebaseadusliku raie, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, s.o KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse selles, et tema püüdis tema grupis F.H-ga I.M varem varguse toimepannud isikuna 2005.a aprillis-mais salaja ära võtta Lääne maakonnas Kullamaa vallas Liivi külas riigi reservmaal Liivi kolhoosi metsakvartalis nr 42 nende poolt teisi isikuid ära kasutades eralduselt nr 11 ebaseaduslikult raiutud 179 mändi, 77 kuuske ja 30 kaske ja eralduselt nr

10 ebaseaduslikult raiutud 125 kaske ja 12 hall-leppa, millisest metsamaterjalist oli osa

äravedamiseks juba raielangilt välja veetud Martna valda Soo-otsa külla heinapõllule, seega

Riigimetsa Majandamise Keskuse Kullamaa metskonnale kuuluvat metsamaterjali järgmises

koguses: 17,58 tm kuusepalki, 12,23 tm männipalki ja 80,43 tm küttepuitu, esitades J N I.M-i * L P poolt võltsitud metsateatise reg nr 509 ja kellelt F.H oli I.M-i

soovil tellinud metsamaterjali raielangilt traktoriga väljavedamise teenuse, mida omakorda osutas OÜ A P, kelle traktoristi V A juhatas raielangile F.H, kuid vargus jäi

lõpule viimata seoses Keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakonna töötajate poolt 16.05.2005.a ebaseadusliku metsaraie toimepanemise avastamisega. Riigimetsa Majandamise Keskuse Kullamaa

metskond on talle kuulunud metsamaterjali realiseerinud müügihinnaga 33248 krooni, mistõttu tsiviilhagi ei ole esitatud.

Sellise tegevusega pani I.M varem varguse toime pannud isikuna grupi poolt toime võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil äravõtmise katse, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4, 7- § 25 lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse selles, et tema pani 2005.a. juunist augustini Lääne I.M maakonnas Vormsi vallas Suuremõisa külas T K kuuluva äriühingu L P OÜ-le kuuluvatel kinnistutel

H katastritunnusega *, T katastritunnusega * ja A katastritunnusega * ise ja teisi isikuid ära kasutades toime ebaseadusliku puude raie, mis seisnes selles, et tema, palgatuna T K poolt kinnistutel faktilise töödejuhatajana raietöid organiseerima ja teostama, sai T K

kinnistute T ja A kohta koostatud metsade majandamise kavade dokumentatsiooni (kaardid, takseerandmed, raiete nimekirjad) ning metsateatise reg nr 0006 T kinnistu kohta, mille kohaselt oli lubatud teostada harvendusraiet eraldusel nr 1 2,4 ha suurusel alal 87 tm ulatuses ja metsateatise reg

Ärakiri 1-07-8517 7

nr 0002 A kinnistu kohta, mille kohaselt oli lubatud teostada harvendusraiet eraldusel nr 1 2,8 ha suurusel alal 183 tm ulatuses, eraldusel nr 2 1,1 ha suurusel alal 95 tm ulatuses, eraldusel nr 6 1,4 ha suurusel alal 53 tm ulatuses, lageraiet eraldusel nr 3 2,2 ha suurusel alal 703 tm ulatuses, eraldusel

nr 4 0,2 ha suurusel alal 52 tm ulatuses, kokku 1086 tm ulatuses. Ha kinnistu kohta metsateatist esitatud ei olnud. I.M kutsus raiet tegema T L, E K, V K, A D ja K K, millised raietöölised ei olnud

teadlikud tema kuritegelikest kavatsustest ja oma tegevuse ebaseaduslikkusest ja täitsid tema kui

tööandja korraldusi. I.M näitas raietöölistele ette kinnistute piirid ja erinevate

raieliikide teostamise kohad, vedas ise oma transpordivahendiga töölisi metsa raiekohale ning raiudes ise ja andis juhiseid raietöölistele raiekoha, raieviisi ja raiutava puidu sortimendi osas, raius metsa hõredamaks, kui seda lubavad rinnaspindala ja täiuse alammäärad, kuna metsaseaduse § 56 lg

3 p 1 alusel tekitatakse keskkonnale kahju, kui mets on raiutud hõredamaks, kui seda lubavad rinnaspindala ja täiuse alammäärad, alljärgnevatel asjaoludel: 1. Keskkonnaministri määrus nr 39 01.04.1999.a näeb ette II boniteediklassiga 71 aastase vanusega

männi kui T ja Hkinnistutel enamuspuuliigi puhul rinnaspindala alammääraks 21,3 m2

/ha. T ja H kinnistutel, kus kasvab ühtne metsamassiiv, on 2,3 ha suurusel alal viidud metsa rinnaspindala 15,1 m2-ni/ha ehk raiutud on 6,2 m2/ha lubatust rohkem. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud metsaseaduse § 56 lg 2 alusel on Vabariigi Valitsuse määrusega

nr 186 08.06.1999.a kinnitatud metsaõigusnormide rikkumise puhul kahjumäärad. Määruse p 2 kohaselt on metsa rinnaspindalast tuleneva keskkonnale tekitatud kahju määraks ühel hektaril ühe ruutmeetri rinnaspindala kohta 71 aasta vanuses männimetsas 6000 krooni. Taivo kinnistu eralduselt nr 1 ja Harry kinnistult on 2,3 hektaril raiutud lubatust enam 6,2 m2, seega on ühe hektari kahju

6000 krooni x 6,2 = 37200 krooni. Kuna ebaseaduslikult raiutud ala suuruseks on 2,3 ha, on keskkonnale ebaseadusliku metsaraiega tekitatud kahju kokku 2,3 x 37200 krooni = 85560 krooni. 2. Keskkonnaministri määrus nr 39 01.04.1999.a näeb ette II boniteediklassiga 71 aastase vanusega

männi kui A kinnistul enamuspuuliigi puhul rinnaspindala alammääraks 21,3 m2

/ha. A kinnistul

eraldusel nr 1 on 2,8 ha suurusel alal metsa rinnaspindala viidud 17,3 m2

-ni/ha ehk raiutud on 4 m2/ha lubatust rohkem. A kinnistule koostatud metsade majandamise kava kohaselt esinevad eraldusel nr 1 häilud, mistõttu on metsamaa pindala vähendatud 7% võrra, metsamaa pindala seega 2,6 ha. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud metsaseaduse § 56 lg 2 alusel on Vabariigi Valitsuse määrusega

nr 186 08.06.1999.a kinnitatud metsaõigusnormide rikkumise puhul kahjumäärad. Määruse p 2

kohaselt on metsa rinnaspindalast tuleneva keskkonnale tekitatud kahju määraks ühe hektari ühe ruutmeetri rinnaspindala kohta 71 aasta vanuses männimetsas 6000 krooni. A kinnistu eralduselt nr 1 on raiutud lubatust enam 4 m2, seega on ühe hektari kahju 6000 krooni x 4 = 24000 krooni. Kuna ebaseaduslikult raiutud ala suuruseks on 2,6 ha, on keskkonnale ebaseadusliku metsaraiega tekitatud kahju kokku 2,6 x 24000 krooni = 62400 krooni. Sellise tegevusega rikuti kuriteo toimepanemise ajal kehtinud metsaseaduse § 17 lg 1 nõudeid, mille

kohaselt harvendusraiet tohib teha metsa väärtuse tõstmiseks metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks, millele vastab alates 01.01.2007.a kehtiva metsaseaduse § 28 lg 7 p 2 Sellise tegevusega rikuti ka kuriteo toimepanemise ajal kehtinud metsaseaduse § 33 lg 3 p 6, § 23 lg

1 ja 3, § 20 lg 1 nõudeid, mille kohaselt metsaomanik võib teha raieid kinnistu asukohajärgse keskkonnateenistuse loal, mille väljastamise aluseks on kinnistu omaniku või tema esindaja esitatud metsateatis, millele vastab alates 01.01.2007.a kehtiva metsaseaduse § 37 lg 1, lg 3 p 4, § 41 lg 1, lg

8, lg 13 ning metsaseaduse § 13 lg 4 nõudeid, mille kohaselt nooremate kui saja-aastaste männipuistute lageraie on keelatud, millele vastab alates 01.01.2007.a kehtiva metsaseaduse § 29 lg 5 p 1.

Ärakiri 1-07-8517 8

Käesoleval ajal kehtivad harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad

on kehtestatud 1. jaanuaril 2007 jõustunud metsaseaduse § 31 lg 4 alusel välja antud

keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 "Metsa majandamise eeskiri" lisas nr 1. Käesoleval ajal kehtiva metsaseaduse § 31 lg 2 kohaselt ei tohi harvendusraie tegemisel puistu

rinnaspindala viia väiksemaks sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast, s.o. metsa majandamise eeskirja lisas 1 toodud alammäärast. Kokku tekitati kuriteo toimepanemise ajal kehtinud metsaseaduse § 56 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel ning alates 01.01.2007.a kehtiva metsaseaduse § 67 lg 2 p 1 alusel keskkonnale kahju, mis on vastavalt

Vabariigi Valitsuse määruse nr 186 08.06.1999.a p-le 2 kokku 147960 krooni, millises ulatuses

esitas Keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakond Eesti Vabariigi esindajana tsiviilhagi, mis on hüvitamata.

Sellise tegevusega pani I.M ise ja teist isikut kasutades toime puude ebaseadusliku raie, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, s.o KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse selles, et tema võttis varem varguse toimepannud I.M

isikuna teisi isikuid ära kasutades ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2005.a juunist kuni augustini ära tema poolt ebaseaduslikult raiutud metsamaterjali Lääne maakonnas Vormsi vallas Suuremõisa külas asuvalt F I L H kuuluva V kinnistu maatükilt II katastritunnusega *. Nimetatud kinnistul raius I.M ise ja töötades T K tellimusel L P OÜ kinnistutel H, T ja A toimunud raietöödel faktilise töödejuhatajana, kasutas ära neil kinnistutel erinevatel aegadel töötanud raietöölisi T L, E K, V K, A D, kellele näitas ette kohad, kus raiet teostada ja juhendas raietööde teostamisel ja kes ja täitsid tema kui tööandja korraldusi, ning samadelt kinnistutelt metsamaterjali väljavedavaid OÜ P

traktoriste J S ja U U, kes ei olnud teadlikud tema kuritegelikest kavatsustest ja oma tegevuse ebaseaduslikkusest, samuti vedas ise traktoriga metsamaterjali laoplatsile. I.M, ületades raietöödel A kinnistu piire ja minnes lageraiet tehes selle kõrval asuvale F I L H kuuluvale V kinnistu maatükile II, raius seal ajavahemikul 2005.a juuni kuni august 0,3 ha

suuruselt alalt ebaseaduslikult kasvavat metsa ja võttis salaja ära kokku 84,4 tm metsamaterjali

kogumaksumusega 51307 krooni, sellest 29,7 tm mändi maksumusega 34010 krooni, 29,7 tm

kuuske maksumusega 16621 krooni, 2,5 tm sangleppa maksumusega 676 krooni, milline metsamaterjal veeti kinnistult traktoritega välja ja virnastati koos L P OÜ-le kuuluvatelt kinnistutelt

raiutud metsamaterjaliga kinnistute juurdepääsutee äärde ning realiseeriti L P OÜ poolt koos nimetatud äriühingule kuuluvatelt kinnistutelt raiutud metsamaterjaliga.

Sellise tegevusega pani I.M varem varguse toime pannud isikuna ise ja teist

isikut ära kasutades toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o varguse, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4 järgi.

Prokuröri poolt kohtus F.H-le nõutud karistus: KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale vangistust 6 kuud. KarS § 199 lg 2

p 4, 7- § 25 lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale vangistust 5 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning kandmisele kuulub vangistus 6 kuud, mille kandmisest vabastada tingimisi

KarS § 74 sätete kohaldamisega 2-aastase katseajaga. KarS § 65 lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistus kaetuks 20.11.2008.a Tartu Maakohtu F.H kohtumaja poolt KarS § 263 p 1,3,4 alusel mõistetud vangistusega 11 kuud ja 27 päeva katseajaga 2 aastat ning Tartu Maakohtu 12.09.2008.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 424 alusel

mõistetud vangistusega 4 kuud tingimisi 18-kuulise katseajaga, lugedes kandmisele kuuluvaks

karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust katseajaga 2 aastat, mille algust arvestada eelmise kohtuotsusega määratud katseaja algusest, s.o 12.septembrist 2008.a.

Ärakiri 1-07-8517 9

Prokuröri poolt kohtus I.M-ile nõutud karistus: KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale vangistust 6

kuud. KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 199 lg 2 p 4, 7- § 25 lg 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale vangistust 5 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning kandmisele kuulub vangistus 6

kuud. KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades F.H Maakohtu poolt 09.10.2003.a

otsusega mõistetud kandmata karistust 1 aasta 4 kuud ja 15 päeva vangistust käesolevas kriminaalasjas mõistetava karistuse võrra ning kandmisele kuulub vangistus 1 aasta, kümme kuud ja

15 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud karistus 680 päeva vangistust 1360 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha kahe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Süüdistatavad andsid kohtus ütlusi, et saavad kokkuleppest aru ja nõustuvad sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendasid oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsjad jäid kohtus kokkuleppe juurde.

Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 239 lg 2 esinevaid

kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatavate vabal tahtel ja on neile arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsjate juuresolekul ja kohus mõistab süüdistatavad süüdi ja kohaldab nende suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse.

Tsiviilhagi - Eesti Vabariigile tekitasid F.H ja I.M ebaseadusliku metsaraiega kahju

147960 ja Eesti Vabariigile tekitas I.M ebaseadusliku metsaraiega kahju 101692 krooni, mille osas esitas Keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakond Eesti Vabariigi esindajana tsiviilhagi.

Riigimetsa Majandamise Keskuselt püüti varastada metsamaterjali 33248 krooni väärtuses, mille osas tsiviilhagi ei ole esitatud. F I L H tekitas I.M metsamaterjali vargusega varaline kahju 51307 krooni, mille osas on esitatud tsiviilhagi.

Tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele ja tekitatud kahjud kannatanute kasuks väljamõistmisele.

F.H ja I.M poolt ühiselt tekitatud kahju tuleb neilt kannatanu Eesti Vabariik kasuks välja mõista solidaarselt, I.M poolt tekitatud kahjud tuleb temalt kannatanute kasuks välja mõista.

Asitõendid - kriminaalasjas on asitõenditena vaadeldud ja fotografeeritud kuute palki, mis on üle antud Kullamaa metskonnale seadusjärgseks käitlemistoimingute teostamiseks. Menetluskulud Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev

sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 1 tuleb F.H-lt ja I.M-ilt kummaltki kohtuotsusega

välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 6525 krooni (1,5 x 4350). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev: F.H kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kaitsjale T.Vaske summas 4189 krooni I.M kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kaitsjale P.Rajavere summas 2442 krooni 60 senti.

Kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu on kriminaalmenetluse kulu KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel ja käesolevas kriminaalasjas on see: F.H kaitsjale toimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 343 krooni 30 senti /IV kd tl 352/; I.M kaitsjale toimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 343 krooni 30 senti /IV kd tl 357/ ja 440 krooni /tl 214 II kd/, kokku 783 krooni 30 senti.

Ärakiri 1-07-8517 10

Tunnistaja sõidukulu on kriminaalmenetluse kulu vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 2 ja käesolevas kriminaalasjas on see tunnistaja V.K sõidukulu 567 krooni ja tunnistaja V. sõidukulu 505 krooni.

Tunnistaja V.K sõidukulu tuleb välja mõista I.M-ilt ja tunnistaja V.E sõidukulu võrdses osas F.H-lt ja I.M-ilt. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Tõlgi tasu on vastavalt KrMS § 177 p 3 lisakulu. Käesolevas kriminaalasjas on tõlkidele makstud tasu alljärgnevalt: 324 krooni /tl69-70I kd/, 471 krooni 60 senti /tl 84-85 Ikd/ ja 1032 krooni /tl 145- 146 I kd/, kokku 1827 krooni 60 senti. KrMS § 173 lg 4 alusel jäävad lisakulud selle kanda, kelle need on tekkinud, seega tuleb tõlgi tasu jätta riigi kanda.

/allkiri/ Piia Jaaksoo

Kohtunik

Ärakiri õige