1-17-220/73 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-17-220

KOHTUMÄÄRUS

25. septembril 2017 Viru Maakohus koosseisus kohtunik Heli Väinaste sekretäri tõlgi Enjar Malm, Irina Galnykina juuresolekul

avalikul videoistungil 21.09.2017 Rakvere kohtumajas läbi vaadanud Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametniku Ando Pajo erakorralise ettekande M.A’le mõistetud ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks, t e g i k i n d l a k s:

Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega nr 1-17-220 15.02.2017 tunnistati M.A süüdi KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta ja 3

(kolm) kuud vangistust. M.A tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning , lugedes talle mõisteti karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1 kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti M.A-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ja 3 (kolm) kuud vangistust.

ühe kolmandiku võrra ning M.A-le mõisteti karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.11.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-6525 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 M.A-le mõisteti kuud vangistust) ning

liitkaristuseks

1 (üks) aasta vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati M.A-le mõistetud karistus, 1 (üks) aasta vangistust, üldkasuliku tööga 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni ulatuses. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta alates kohtuotsuse jõustu KarS § 69 lg 4 alusel kohustati M.A üldkasuliku misest.

töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § ja lg 2 p 7 sätestatule.

-s 75 -s 1 lg Ta on kohustatud:

- elama

kriminaalhooldusametnikuga kooskõlastatud aadressil;

- ilmuma krimin

aalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja v Eesti territooriumi viibimiseks; äljaspool

- mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametniku eelneva loata.

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnikult Ando Pajolt saabus kohtule 08.09.2017 erakorraline ettekanne ühes lisadega M.A-le mõistetud ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks tegemata üldkasuliku töö tunni ulatuses, sest on rikkunud M.A kohtu poolt määratud kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Erakorralisest ettekandest nähtub, et Harju Maakohtu 20.07.2017 määrusega vahistati kahtlustatav M.A kaheks kuuks, s.o kuni 19.09.2017. M.A kahtlustatakse

KarS § 200 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Isik on vahi alt vabastatud

30.08.2017. 14.03.2017 seletuses kirjutas M.A, et ei tulnud registreerima 03.03.2017 ja 10.03.2017, sest oli

27.03.2017 seletuses kirjutas tööl. Toob töökohalt tõendi.

hooldusalune, et kuna käib Eesti Töötukassa kaudu praktikal aprillis tööle

, asub ametlikult xxxx

ev on ainult . Töötab seal vahelduva graafiku alusel esmaspäevast laupäevani ja puhkepä pühapäev ning tahab füüsiliselt rohkem tunde tegema võimeline. ka puhata. Ei ole praegu

24.04.2017 seletuses kirjutas hooldusalune, et 09.04.2017 ei käinud üldkasulikku tööd sooritamas, kuna oli registreerimisel 03.05.2017 toob ars haiguslehel. Järgmisel titõendi.

23.04.2017 ei käinud ta ÜKT sooritam läks ÜKT soorituse kohta autoga sõites as, kuna tal

Voka juures tee peal auto katki ja peaaegu terve päev auto kõrval seda parandades. viibis

Helistada ei saanud, kuna kliendikaart oli l kodus, kus ametniku telefoni number peal. ta

05.05.2017 seletuses kirjutas hooldusalune, et sai arstilt tõendi 09.04.2017 töölt puudumise kohta, kuid kindlasti. 03.07.2017 kiirustas bussile ja unustas paberi koju. Järgmine kord toob seletuses kirjutas hooldusalune, et ajavahemikus 27.06.2017-

30.06.2017 ei käinud ÜKT

sooritam ,

as kuna jäi haigeks. Tuli praegu ametlikust töökohast ära seoses ÜKT sooritusega (ülemus nõuab, et ta käiks ka laupäeviti tööl). Kuna tal ei pöördunud

puudub ravikindlustus,

ta ta arsti poole. Raha visiiditasu maksmiseks l puudu t ta b. Tööotsijana arvele võtmas kategooriliselt praegu keeldub.

Esimesel registreerimisel 03.03.2017 selgitati kriminaalhooldusametniku poolt M.A-le kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning ÜKT eesmärki ja tingimusi. Talle selgitati ka üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga (allkirjastatud) ja üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda.

Hooldusalusele on selgitatud, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed ja erakorralis Hooldusalusele tutvustati e ettekande koostamise ning läbivaatamise korda. üldkasuliku töö esmast ajakava ja see on tema poolt allkirjastatud. 27.03.2017 registreerimisel koostati Aktiviseerimiskeskuses Tulevik ÜKT ajakava 16 tunni ÜKT sooritamiseks MTÜ

09.04.2017 ja Ajavahemikus 23.04.2017. Hooldusalune ei sooritanud ühtegi tundi. 10.04.2017-13.04.2017 oli ta haiguselehel. 05.05.2017 registreerimisel koostati ÜKT ajakava

16 tunni ÜKT sooritamiseks MTÜ Aktiviseerimiskeskuses Tulevik 14.05.2017 ja 28.05.2017. Hooldusalune sooritas 16 tundi. 02.06.2017 registreerimisel koostati ÜKT ajakava 16 tunni

ÜKT sooritamiseks MTÜ Aktiviseerimiskeskuses Tulevik 11.06.2017 ja 25.06.2017. Hooldusalune sooritas 16 tundi. 26.06.2017 registreerimisel koostati unni ÜKT ajakava 39 t ÜKT sooritamiseks Jõhvi sotsiaalmajas 30.06.2017 ja töötamiseks ajavahemikus 26.06.2017- 01.07.2017. Hooldusalune sooritas (26.06.2017) 7 tundi ja (01.07.2017) 8 tundi. Puudumiste kohta töölt 27.06 30.06.2017 koostatud ÜKT h .2017- oiatus. 03.07.2017 registreerimisel

koostati Aktiviseerimiskeskuses Tulevik ÜKT ajakava 16 tunni ÜKT sooritamiseks MTÜ 08.07.2017 ja 09.07.2017. Hooldusalune sooritas 16 tundi. Koostatud ka ajakava töötamiseks seal 15.07.2017 ning 16.07.2017. Hooldusalune sooritas 15 tundi. 03.07.2017 registreerimisel koostati ajavahemikus ka ÜKT ajakava 104 tunni ÜKT sooritamiseks Jõhvi sotsiaalmajas

04.07.2017-20.07.2017. Hooldusalune sooritas 72 tundi. M.A oli katseaja alguses arvel tööotsijana Eesti Töötukassas ja alates 04.04.2017 töötas ametlikult xxxx.

M.A rikkus kriminaalhoolduse ajal kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Karistusregistri andmetel sooritas

lle eest on teda karistatud Politseija Piirivalveameti M.A väärteo, mi Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse poolt 10.08.2017 otsusega LS §

224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ning lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 05.09.2017.

Kriminaalhooldusametnik teeb juhindudes KarS § 69 lg öörata karistus -st 6 ettepaneku p

täitmisele M.A rikkus , kuna kriminaalhoolduse ajal kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametniku eelneva loata. M.A on sooritanud talle täitmiseks määratud 360 tunnist üldkasulikust tööst 150 tundi ja tegemata on tema poolt 210 tundi üldkasulikku tööd. Juhul, kui M.A ei ilmu

mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, teeb kriminaalhooldusametnik vastavalt KrMS -le 1 ettepaneku § 429 lg võtta M.A vahi alla.

Vanemkriminaalhooldusametnik Jelena D kandes žalalova jäi kohtuistungil erakorralises ette tehtud ettepaneku juurde ärakandmata karistus ata üldkasuliku töö tundide ulatuses tegem

täitmisele pöörata. Endiselt on sooritatud 150 tundi ja tegemata on 210 tundi. Varasemalt on isikule tehtud üks hoiatus. M.A suhtles kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku loata. Politseipatrull peatas 19.07.2017 auto, kus viibisid D

G, D I sikutega ja M.A ise. Hooldusalune ei ole küsinud luba nende i suhtlemiseks. Autos olnud D I ei ole varem karistatud. Vanemkriminaalhooldusametnik lubas täpsustada kohe peale kohtuistungit, kui palju tegelikult on üldkasuliku töö tunde tehtud.

Süüdimõistetu M.A kinnitas kohtuistun teeb siiani üldkasulikku tööd gil, et graafiku alusel. Seda, et D I oli eelnevalt kriminaalkorras karistatud, ta ei teadnud. Seda, et D G oli eelnevalt karistatud, ta oletas. Need ei ole isikud, kellega ta kogu aeg suhtles. Ta oli nendega ühes autos, et raha teenida. See, et ta istus rooli alkoholijoobes, toimus sellepärast, et ta läks oma tüdrukust lahku. Tänaseks päevaks on ta teinud rohkem kui 150 tundi üldkasulikku tööd. Ta teeb praegu üldkasulikku tööd lasteaias misest nädalast xxxx. Alates eel teeb 4 tundi päevas. Ta on oma vigadest aru saanud. Kui teda vahistati 19. juulil, siis viibis ta vahi all 40 päeva ja seal talle üldse olla ei meeldinud. Ta soovib üldkasuliku töö tunnid lõpuni teha ja leida endale töö.

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo teavitas kohut 22.09.2017 sellest, et M.A teinud veel 20 tundi üldkasulikku on tööd.

KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametniku Ando Pajo erakorraline ettekanne M.A-le mõistetud ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks ei ole piisavalt põhjendatud. Erakorralisest ettekandest ei nähtu kohustuse rikkumise asjaolud. Sellest ei selgu, millal on kohustust rikutud ja kes on need kriminaalkorras karistatud isikud, kellega rikkus M.A

temale kohtu poolt määratud kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Kohtu hinnangul ei piisa erakorralise ettekande esitamisel vaid sellest, et kriminaalhooldusametnik lisab erakorralisele ettekandele süüdimõistetu kohta tehtud vahistamismääruse, viitamata konkreetselt seal sisalduvatele andmetele, mida kohus peaks erakorralise ettekande lahendamisel arvesse võtma. Lisaks märgib kohus, et e andes välja toodud hooldusaluse seletused ei kajasta rakorralises ettek

rikkumist puutuvad. Puuduseid ning on kohtu hinnangul käesoleval juhul asjasse mitte erakorralises ettekandes ei kompenseeri käesoleval juhul vanemkriminaalhooldusametniku

Jelena Džalalova kohtuistungil antud vastused kohtu küsimustele, et milles kohustuse rikkumine konkreetselt väljendus ja tema vastus, et politseipatrull peatas 19.07.2017 auto, kus viibisid D G, D I ja M.A ise. Hooldusalune ei ole küsinud luba nende isikutega suhtlemiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna

Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametniku Ando Paj e M.A-le o erakorraline ettekann mõistetud ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 69 lg 6, KrMS § 387, 428, 432 kohus m ä ä r a s:

Jätta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametniku Ando

Pajo erakorraline ettekanne 08.09.2017 M.A ’le (isikukood XXX, elukoht xxxx, ) Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega nr 1-17-220 ei tööta 15.02.2017

rahuldamata. mõistetud ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks

Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik