4-17-3953/19 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-17-3953

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi aeg 25. september 2017. a Haapsalu kohtumaja 05.september 2017 Väärteoasja number 4-17-3953 Kohtunik Istungisekretär

Piia Jaaksoo Gerda Raidla

Väärteoasi N.L kaebus Keskkonnainspektsiooni 30.06.2017 otsusele väärteoasjas nr 940016000991, mille kohaselt karistati N.L

75 kalapüügiseaduse § lg 3 rahatrahviga 1500 eurot järgi Menetlusosalised

Kaebuse esitaja , registrikood xxx, asukoht N.L

Hobuse 26 Pärnu, seaduslik esindaja juhatuse liige M M, isikukood *, * kodanik, emakeel * keel, *haridus Kaitsja advokaat Mart Sikut, Sikuti Advokaadibüroo, asukoht Tartu 8 Viljandi, e-post: * Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsioon, asukoht Kopli 76 Tallinn, e-post: valve@kki.ee, esindajad V V, M L RESOLUTSIOON

1. otsus Jätta N.L kaebus rahuldamata ja Keskkonnainspektsiooni 30.06.2017 väärteoasjas nr 940016000991 muutmata.

2. Jätta rahuldamata N.L taotlus valitud kaistjale makstud tasu ja kulude hüvitamiseks riigieelarve vahenditest.

3. Edastada kohtuotsus , kaitsjale ja Keskkonnainspektsioonile. N.L-ile Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kaevatav otsus Keskkonnainspektsiooni 30.06.2017.a otsusega väärteo N.L asjas nr 940016000991 karistati

järgmise üü rikkumise eest - 23.08.2016 p dis N.L seaduslik esindaja (ainus juhatuse liige) M M Läänemaal Lihula ü üü vallas Saastna k laga piirnevas rannikumeres Matsalu lahes p giruudus 29 kuue

(6) avaveem rraga kala. N.L-ile giloa nr * alusel on lubatud p da õ väljastatud kaluri kalapüü üü kahe (2) avaveem rraga. õ

4-17-3953

2 25.08.2016 p dis N.L seaduslik esindaja (ainus juhatuse liige) M M L nemaal Lihula vallas üü ää Saastna k ga piirnevas rannikumeres Matsalu lahes p giruudus 29 nelja (4) avaveem rraga kala. üla üü õ N.L-ile giloa nr * alusel on lubatud p da kahe (2) avaveem rraga. väljastatud kaluri kalapüü üü õ

Eelnevaga rikkus N.L juhatuse liige M M kalap lg 1, mille j rgi annab

üügiseaduse § 32 ä

kutselise kal iguse kalap giluba, mis v ib olla kalalaeva kalap giluba v i kaluri apüügiõ üü õ üü õ kalap giluba. üü N.L-ile on väljastatud kalapüü üü õ ä giluba * p dmiseks kahe avaveem rraga, m le m il rgistuseks on ,,*

”. N.L üheks tegevusalaks on kala kokkuost ja töötlemine. Tulenevalt karistusseadustiku § 14 Ig 1 vastu testatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, tab juriidiline isik seaduses sä selle i p deva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. M M on N.L ainus liikme, juhtivtöötaja võ ä juhatuse liige. 23.08.2016 kuue (6) avaveem rraga p dmisel ja 25.08.2016 nelja (4) avaveem rraga õ üü õ püüdmisel tegutses M eesmärgiga püüda kalu, m M N.L huvides ille tulemusel teenida tulu. M M pani teo toime juriidilise isiku tegevussf ris. N.L juhatuse liige M M on teo toime pannud ää

vähemalt kaudse tahtlusega, k üü una kutselise kalurina pidi M M teadma mitme p givahendiga on lubatud p da ja ainukese juhatuse liikmena o paberkandjal kalap giluba v ljastatud M üü N.L li üü ä M-le. M M on rikkumise toime pannud N.L asjaolud huvides ning süüd ja õigusvastasust välistavad puuduvad, siis rikkumise eest vastutab N.L juriidilise isikuna. Rikutud õigusnorm kalapüügiseaduse § 32 lg 1. Väärteo kvalifikatsioon kalapüügiseadus § 75 lg 3. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud kalapüügiseaduse §75 lg 3 alusel rahatrahviga 1500 eurot.

Kaebus 28.07.2017 saabus kohtule kaebus /tl 2-5/,

milles vaidlustatakse otsus täies ulatuses.

Vaidlust ei ole selle üle, et N.L tema juhatuse liikme isikus püüdis otsusese viidatud ajal ja

kohas kalapüügiloaga ja avaveemõrdadega kala loal märgitud lubatud kahe avaveemõrraga.

Väärteoasjas leiduvate tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et N.L oleks püüdnud Matsalu lahes kala 23.08.2016 6 avaveemõrraga ja 25.08.2106 4 avaveemõrraga. Kaebaja ei pea usaldusväärseks tõendiallikaks keskkonnainspektsiooni töötaja A.E ja

E.P poolt

antud ütlusi. Samuti ei ole usaldusväärseks tõendiks tunnistaja A.J ütlused, kes on mälu järgi oletanud, et M.M püüdis 2016.a augusti teises pooles kala 6 avaveemõrraga. Kaevatav otsus on vastuoluline, baseerub oletustel, kõrvaldamata on asjas üleskerkinud kahtlused.

Arvestades, et N.L käitumises puuduvad väärteo tunnused – kalapüügiseaduse väide

tavad rikkumised ei ole tõendatud, palub kaebaja otsus tühistada.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja ei nõustunud kaebuses toodud seisukohtadega 19-21/. /tl Asjaolu, et vastavalt 4 ja 6 mõrda tähistusega 120 olid väärteootsuses näidatud ajal ja kohas asetatud

püügile, on tõendatud tunnistajate A E ja M L Tunnistaja A J ütlustega. ütlused tõendavad, et

M.Murru püüdis nimetatud ajal Matsalu lahes 6 mõrraga. Ei nõustu seisukohaga, et tunnistajate

ütl sed ei ole usaldusväärsed. Tunnistajad on andnud äärmiselt detailseid ütlusi, mis leiavad u kinnitust ka dokumentaalsete tõenditega.

Kaebuse väide, et otsus on vastuoluline, baseerub oletustel ja kõrvaldamata on üleskerkinud kahtlused, on paljasõnaline. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja väärteootsus muutmata.

KOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

4-17-3953

3

asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas N.L väärteoprotokollis kirjeldatud on toime pannud teo.

Väärteo toimepanemine on süüks arvatud 15 on Äriregistri

juriidilisele isikule N.L-ile . Tl väljavõte, mis näitab, et N.L . N.L tegevusalaks on märgitud ainus juhatuse liige on M M ka

kala kokkuost ja töötlemine.

Tl 16-17 on kaluri kehtivusega 15.02.2016-31.12.2016, kaluritena on loale kalapüügiluba * märgit . Loa omanik on N.L. Püügipiirkon ad Läänemeri Läänemaal, püügiruut ud A K ja M M n 29 Läänemere keskosa, püügivahend avaveemõrd üle 3m, , püügivahendite arv 2. märgistus *

Seega N.L oli augustis 2016 õigus väärtoeprot kollis näidatud kohas püüd o a kala kahe avaveemõrraga.

Kohtus ei olnud vaidlust selle üle, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas oli püügil

vastavalt 23.08.2016 kuus avaveemõrda märgistusega 25.08.2016 neli avaveemõrda *

ja märgistusega *. Nimetatud asjaolud on tõendamist leidnud ka kohtus uuritud tõenditega. Tunnistaja A E rääkis kohtus, et 23.08 tuli hommikul info, et ühel kaluril on mõrdasid Saastna pool rohkem püügil kui lubatud. Läksid kohale, mõrdasid oli mitme märgistusega, aga märgistusega * oli 6 mõrda püügile asetatud.

Tunnistajad A E ja E P , siis oli Saastana sadama rääksid kohtus, et 25.08.2016 läksid merele piirkonnas püügil 4 mõrda märgistusega emaldasid merest 2 liigset mõrda, kaks mõrda jätsid *. E püügile.

Tl 43-49 on sündmuskoha Läänemeri Matsalu laht Lääne maakond Lihula vald Saastna külaga piirnev rannikumeri vaatlusprotokoll, vaatlus teostatud 25.08.2016. Vaatluse käigus on tuvastatud ja vaadeldud meres nelja mõrda, millede koordinaadid on talletatud. Mõrrad 1 ja 2 on välja võetud

ning transporditud kaldale, Saastna sadamasse. Kõik mõrrad on märgistatud rannikupoolse otsas

tähisega, mille veepealne osa koosneb puidust vardast, millele on kinnitatud 1 punast/valget värvi

või punast värvi (mõrd 2, 4) lipp, millel numbrikombinatsioon otsa tähis * ning avaveepoolse koosneb puidust vardast, millele on kinnitatud kaks punast/valget või kaks punast värvi (mõrd 1, 2) lippu, mõlemale lipule kantud numbrikombinatsioon *.

Kahte rannikumerest välja toodud mõrda on 09.09.2016 asitõendina vaadeldud /tl 37-39/ ja

ko - ostatud on kalapüügivahendi pikkuse mõõtmise protokoll /tl 40 41/. Tl 42 olev mõõdulindi taatlustunnistus näitab, et mõõtmiseks kasutatud mõõdulint oli taadeldud.

M.M, N.L seaduslik esindaja kohtuistungil kinnitas, et N.L süüd ei tunnistanud, püüdis

väärtoeprotokollis märgitud veemõrraga nagu kalapüügiloas oli lubatud ajal ja kohas kala 2 ava . N.L endal mõrdu ei olnud, mõrrad kalapüügiks rentis. N.L ei ole Matsalu lahes mõrdu kaduma läinud, küll on mingi aeg tagasi kaduma läinud lipud.

Kaitsja leidis, et on olemas vaid kahtlused,

ühtki otsest tõendit, et M.M isikus N.L oleks püüdnud kala, ei ole. Kahtlused tuleb KrMS § 7 kohaselt tõlgendada süüaluse kasuks.

VTMS § 31 lg 1 sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid VTMS sätestatud erisusi arvestades. Tõendamise ja tõendite kogumise

üldtingimused sätestab KrMS 3.peatüki 1.jagu. KrMS § 61 lg 1 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette

kindlaks määratud jõudu ja lõige 2 paneb kohtule kohustuse hinnata tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

4-17-3953

4 Kohus uurib ja hindab

kohtule esitatud tõendeid.

M.M , rääkis kohtus, et 2016.a mõrrad pani püügile A M ja kui ta need püügile pani, siis ütles talle selel järgi teadis, kus mõrrad on. Kui tema mõrdu vaatamas käis, oli püügil ainult 2 avaveemõrda, tuvastas need selle järgi, et oli tähistatud numbriga , punased lipud, number peal musta värviga. *

Kohus

avaldas M.M kohtueelses menetluses antud ütlused kuna need olid vastuolus M.M poolt

kohtumenetluses antud ütlustega. M.M N.L seadusliku esindajana on 13.septembril kohtuvälisele menetlejale rääkinud /tl 34 Matsalu lahte püügile -35/, et 10.08.2016 asetas koos A M kaks avaveemõrda. M.M selgitas kohtule, et tema oli kaasas kui A M mõrrad püügile pani, A M’l oli veel üks mees kaasas. A M

asetas, tema ei oska mõrdu püügile panna. Kohtule A M pidi siis M.M- ise jääb arusaamatuks, miks le ütlema, et mõrrad püügile pani, kui M.M kaasas oli mõrdade emisel, siin on ütlustes ilmne vasturääkivus. pan

M.M ütles kohtus, et mõrrad võeti püügilt novembris 2016.

M.M kohtueelses menetluses /tl 34- A M- 35/ on rääkinud, et 24.08.2016 võttis koos ga mõrrad

püügilt kuna nad kasvavad täis. Saaki tol korral ei olnud. 10.09.2016 asetas kaks mõrda uuesti püügile Matsalu lahte. M.M selgitas vastuolulisi - ütlusi, et ei oska öelda, võib olla sai siis mingid mõrrad välja toodud ja mingid püügile pandud. M.M ei osanud kohtule selgitada, kuidas oli võimalik, et 25.08 oli püügil

N.L . M.M 2 mõrda kui 24.08 kaks mõrda välja võttis kohtus järjekindlalt rääkis, et N.L püüdis kala 2 avaveemõrraga nagu luba ette nägi Kohtu küsitlemise peale M.M . kinnitab kindlalt, et

24.08 võttis kaks mõrda välja ja 25.08 oli kaks mõrda püügis. Oletab, et võis olla, et 24.08 toodi

kaks kasvanud mõrda välja ja kaks puhast mõrda toodi püügile.

Kohus leiab, et M.M nud vastuolulisi on mõrdade püügilt võtmise ja püügile panemise kohta and

ütlusi. M.M algul tunnistas, et 25.08 oli N.L püügil 2 avaveemõrda. Samuti kohtuistungil

tunnistas, et 24.08 käisid ja võtsid 2 N.L avaveemõrda püügilt ära. Ühtki sõna ei rääkinud

sellest, et 24.08 pandi 2 mõrda uuesti püügile. Kohus leiab, et M.M poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest tuleneb selgelt, et peale 24.08 kahe mõrra väljavõtmist pandi mõrrad uuesti püügile 10.09.2016. Peale seda kui kohus oli avaldanud kohtueelses menetlus

es antud ütlused, hakkas M.M oletama, kuidas sai olla, et 25.08 N.L mõrda püügil oli. Ütleb, et ei saa selgitada seda, mida 2 ise teinud pole, pole ise pannud mõrdu püügile. Kohus leiab, et M.M ütlused mõrdade väljavõtmise ja püügile panemise osas on väga vastuolulised, ta püüab ütlusi kohandada vastavalt kohtulikul uurimisel ilmnenud asjaoludele.

Tunnistaja A E * merelt avastasid, kontrollisid ja rääkis, et 23.08 kui 6 avaveemõrda märgistusega päring näitas, et märgistus kuulub N.L-ile, kellele püügiluba oli väljastatud kahele mõrrale. * Kaardistasid ja kui tööruumidesse jõudis, võttis ühendust M.M telefoni teel -ga. Tunnistaja A E -ga telefoni teel 23.08.2016 kell 14.02 suhelnud, kinnitab tl 27 ütlusi, et ta on M.M olev kõneeristus. A E - agu M.M-l seal on. M.M selgitas, et ütles M.M le, et on väike pahandus ja asjad ei käi nii n seletas, et võib panna nii palju kui tahab, et mõrrakerede hulk on piiramatu. Seletas talle, et see ei ole

Võrtsjärve teema ja mõrd mõrra jadas püügil on eraldi üksus ja siis tuli sealt mingeid järgmisi argumente, millega oma tegevust õigustas. Leppisid kokku, et 25.08 saavad Saastna sadamas kokku,

selgitavad asjad ära ja eemaldavad üleliigsed püünised püügilt. Teavitas 24.08 sellest ka peainspektor E P i, kes lubas M.M-

’ ga ühendust võtta. Tunnistaja E P kinnitas A E A E sõnu ja rääkis, et helistas talle ja andis teada, et eelmisel päeval

tuvastas Matsalu lahes püügil 6 mõrda märgistusega *. A E selgitas talle, et neil olid M.M-ga

erimeelsused - M.M t M.M-ga oli öelnud, e tegemist on 6 pärakotiga ja kaks mõrda. Võttis ka ise telefoni teel ühendust, et selgitada kuidas õigusakt mõrda defineerib. Ka tema leppis M.M-ga kokku,

4-17-3953

5 et 25.08 saavad Matsalus kokku, lähevad koos lahele ja vaatavad olukorra üle ja selgitavad, kuidas tohib Matsalus mõrdadega püüda ja kuidas mitte. Tunnistaja E P -ga telefoni teel suhelnud, kinnitab tl 23- ütlusi, et ta on M.M 24 olev kõneeristus, m - . illest on näha, et ta on M.M ga rääkinud 24.08 kell 10.24 M.M p e lt ei tea, mis aja on rääkis kohtus, et talle on helistatud, kõnesid on nii alju iga päev, t täpse l helistatud ja millest räägitud. Sellest, et inspektsioonil on mingi menetlus seoses tema mõrdadega, sai teada kui mingi aeg septembris helistati ja kutsuti Haapsallu KKI-sse. Enne septembrit ei teadnud midagi. Enne seda kutset otseselt mingit vestlust ei ole olnud.

M.M tunnistas kohtus, et

24.08 käis mõrdu välja võtmas, kaks mõrda võeti püügilt ära. Tunnistaja A J

rääkis kohtus, et nägi, et M.M õhtul enne seda kui keskkonnainspektsiooni mehed tulid, käis merel mõrdu välja võtmas. KKI mehed tulid M.M ga kohtuma, aga ta ei ilmunud välja. -

A E E P ja kinnitasid kohtus, et M.M kokkulepitud kohtumisele 25.08 Saastna sadamasse ei ilmunud. Hommikul ootasid M.M M-ga kõnet, et millal ta sadamasse jõuab, seda kõnet ei tulnud, M. telefoni teel ühendust ei saanud. Läksid sadamasse. Seal M.M üt

ei olnud ja sadamas olnud A J les, et

pole sel päeval M.M näinud. Inspektorite telefonikõnedele ei vastanud ja inspektorid said temaga

ühendust kui M.M helistas sadamas olnud A Jile. A E -ga A J i teelfoniga ja M.M tunnistas, et rääkis M.M ’ tunnistas, et eelmine õhtu oli ilus ilm ja võttis 2 mõrda välja, et arved peaks klaarid olema, et on Võrtsus kalal. Peale seda helistas E P M.M- le.

E P kinnitas kohtus, et helistas M.M- s le ja selgitas, et liigsed mõrrad eemaldatak e püügilt. Peale seda kui l oomise, helistas uuesti M.M-le ja teavitas, mis oli tehtud. õpetasid mõrdade merest välja t

Tunnistaja E P kell 13.27 ja 18.45 M.M- ndab tl 23-24 olev ütlusi, et ta 25.08 suhtles ga, tõe kõneeristus.

Kohus leiab, et M M . M.M on andnud kohtus ütlusi, mis on vastuolus tunnistajate ütlustega ütles, et sai probleemidest mõrdadega Matsalu lahel teada kui septembris Haapsalusse kutsuti. Tunnistajad A E, E P kinnitavad, et telefoni teel suhtlesid sel teemal korduvalt M.M-ga kui rikkumine avastati ja

leppisid temaga ka kohtumise kokku 25.08 Saastana sadamas, kuhu M.M ei ilmunud.

Telefonikõnesid tõendavad ka kõneeristused. Koh käis 24.08 (s.t enne us leiab, et asjaolu, et M.M

seda kui pidi 25.08 inspektoritega kokku saama) ja võttis 2 mõrda välja, näitab, et ta oli tekkinud probleemist teadlik.

Kohus leiab, et e

elkirjeldatud näitab, et M.M ütlused on vastuolus tunnistajate ütlustega ning M.M on an M.M dnud vastuolulisi ütlusi kohtueelses menetluses ja kohtus. põhjendused selle kohta, miks ta on andnud erinevaid ütlusi kohtus ja kohtueelses menetluses (pikk ajavahemik sündmustest, tegeleb aktiivselt üle Eesti kalapüügiga, kõiki asju ei mäleta), ei ole usutavad. Kohus leiab, et M.M

ütlused ei ole usaldusväärsed, M.M oma ütlusi selliselt, et kohandada neid kohtus ilmsiks muu

tis tulnud ümberlükkamatute asjaoludega. Koh püüab nii vabaneda vastutusest, püüdes us leiab, et M.M

distantseerida ltoodust leiab kohus, et M.M end sündmustest. Lähtudes ee ütlused kui mitte usaldusväärsed tuleb tõendite kogumist välja jätta.

Kuigi tõepoolest tunnistajad ei ole näinud M.M merel kala püüdmas, uurib kohus, millised tõendid

on kohtule esitatud 2 sega * Matsalu lahel 3.08 kuue ja 25.08 nelja avaveemõrraga tähistu N.L poolt M.M isikus ise kohta. kala püüdm

M.M avaldas kohtus, et mitte 2016.a vaid mingil eelmisel aastal on tal küll kaduma läinud lipud. Mingeid tõendeid selle kohta kohtule ütlused kui ebausaldusväärsed jättis kohus ei esitatud, M. M tõendite kogumist kõrvale.

4-17-3953

6 Kaitsja leidis, et kuna iga kalur teeb ise lippe, nende valmistamine ja kasutamine kellegi kontrolli alla ei käi, siis võis ükskõik kes teine kalur paigaldada need neli mõrda numbri need lipud teha ja * all. See, et mõrdadel oli tähistusega lipud, ei tõenda, et N.L nendega püüdis kala. *

Kuna sündmuskoha vaatlusel on uuritud ka mõrdade tähistuseks olnud lippe, vaatab , kas kohus lippude paigutus ja välimus kinnitavad kaitsja üles tõstatud kahtlusi.

25.08 vaatlusel on tuvastatud, et kõik 4 mõrda on märgistatud rannikupoolse otsas tähisega, mille veepealne osa koosneb puidust vardast, millele on kinnitatud 1 punast/valget värvi või punast värvi (mõrd 2, 4) lipp, ning avaveepoolse otsa tähis koosneb puidust millel numbrikombinatsioon * vardast, millele on kinnitatud kaks punast/valget või kaks punast värvi (mõrd 1, 2) lippu, mõlemale lipule kantud numbrikombinatsioon *. Kohus leiab, et sündmuskoha vaatlusest tuleneb, et mõrdadel on kas punane või punast/valget värvi lipp või mõlemat värvi lipud. Mõrral 2 on mõlemas otsas punased lipud, mõrral 3 punast/valget värv

lipud ning mõrdadel 1 ja 4 on kasutatud nii punast kui punast/valget värvi lippe. Kohus leiab, et juhul kui keegi oleks ise teinud numbriga * lippe, siis need lipud peaksid eristuma M.M poolt tehtud lippudest. Kohus leiab, et neljal mõrral kasutatud lipud on sarnased, need seovad kõiki 4 mõrda ja ei toeta kahtlust, et keegi oleks lippe tähistusega ärgi teinud. * j

Tunnistaja A J sõnade kohaselt püüdis M.M 2016.a augustis Matsalu lahel kala kuue mõrraga.

Kui

merel käia, siis mere peal on näha, kelle mõrrad on, M.M l olid ühe kotiga mõrrad, kõik teavad, - kelle mõrrad on, teistel ei ole neil ühe kotiga mõrdu. Vaadates saab aru kui ühe kotiga mõrrad on.

Tunnistaja A E on kirjeldanud, et 23.08 vaatasid mõrdu, need olid püügile asetuselt, pikkkuselt

enam- 2 vähem sama pikad. 5.08 mõrrad olid püügil üksteise järgi 50 meetriste vahedega. Mõrrad

olid ühe kerega, mõlemad välja võetud mõrrad olid peaaegu identsed. Vaatasid ka püügile jäetud

mõrdasid, tõstsid kalakoti korraks üles, need olid ka sarnased. tähistusega mõrrad olid teistest * samas lahes olnud mõrdadest natuke erinevad – ühe kotiga mõrrad on se

al enamuses plastikvitstest, aga nendel * oli taga koti otsas raam metallist, muidu on metallist raam kahe kotiga mõrdadel, meie

kalurid selliseid ei kasuta. Samuti äratas tähelepanu, et nendel mõrdadel olid kanistrid pandud otstesse, need olid sellised rohelised ja valged, teistel ei ole tähele pannud selliseid. Nendel mõrdadel olid kõigil kanistrid küljes, üht viisi tähistatud. Asjaolu, et mõrdadel olid otstes rohelised ja valged kanistrid, kinnitab ka . sündmuskoha vaatlus Kaitsja leidis, et tunnistaja A J vaid oletab, et M.M A J püüdis kuue mõrraga ja kuna ütles, et teised

ei püüa Matsalu lahel ühe kotiga mõrraga, siis väide on oletuslik, sest ütles, et ka teised A J A E püüavad ühe kotiga mõrraga.

Kohus leiab, et A E vaatlusest tuleneb, et * ütlustest ja sündmuskoha 23.08 ja 25.08 tähistusega

meres püügil olnud mõrrad olid sarnased (ühe metallist raamiga kotiga) nad olid lähestikku ja , sarnaselt püügile asetatud. Samuti olid need kõik sarnaselt otstes tähistatud sarnaste kanistritega. Kohus leiab, et A J tulene, et ta oletab, et M.M- ütlustest ei l oli 6 mõrda sees vaid ta ütles, et tema

teada oli 6 mõrda, mis väljanedab teadmist. Kohus leiab, et asjaolu, et A J kinnitas, et kohalikud kalamehed üldse ühe kotiga mõrdadega kala ei püüa, ei muuda tema ütlusi mitte usaldusväärseks. A J

on täpsustanud, et merel käies on aru saada, millised mõrrad on ja kelle omad need on. M.M on tunnistanud, et kohalikest kalameestest suhtles A J-ga, seda kinnitab ka asjaolu, et 25.08 helistas M.M A J-le. A J iga ning kuna ta oli nn on kohalik kalamees, kes ka ise tegeleb kalapüüg

M.M kontaktisikuks kohapeal, siis kindlasti teadis ta M.M tegemistest Matsalu lahel kalapüügil täpsemalt kui mõni teine, kes ka Matsalu lahel kala püüdis. Kohus leiab, et tunnistajate A J ja A E puhul on tegemist isikutega, kellel on olnud tulenevalt oma

tööst pikema aja jooksul mõrdadega ja seeläbi omavad mõrdadest sagedane kokkupuude rohkem

teadmisi kui tavaline keskmine inimene. Tunnistajad on kohtu jaoks veenvalt kirjeldanud, millele toetudes nad veendusid, et tegu oli . sarnaste mõrdadega

4-17-3953

7 Kohus leiab, et KrMS § 66 lg 21 rteo toimepanemise kohta M.M poolt p 3 alusel on tõendiks vää A E’ile ’ räägitu ja E P ile 23.08 ja 24.08 telefonis . Kui tunnistajad M.M-le telefonitsi teatasid, et N.L M.M Matsalu on liiga palju mõrdu püügil Matsalu lahes, ei ole tunnistajatele väitnud, et 23.08

lahel tuvastatud märgistusega 6 mõrda ei ole N.L mõrrad, vaid vaidlus tekkis mõlema *

tunnistajaga selle üle, kuidas mõrda s mõrdadega püüda. defineerida, kuidas tohib Matsalu lahe Seega M.M * telefonivestlustes sisuliselt tunnistas, et inspektorite poolt Matsalu lahelt märgistusega leitud mõrrad on püügile pannud N.L on õigus , kuid ta leidis, et ta ei ole midagi rikkunud ja tal piiramatult mõrrakeresid püügile panna.

Kohus leiab, et eelkirjel d kogum kinnitavad, et just M.M datud tõendi is püüdis väärteokirjelduses märgitud 23.08 6 avaveemõrraga ja 25.08 4 avaveemõrraga kala. Kuna Kalapüügiseaduse § 32 kohas

lg 1 ko M.Murru seda normi, sest haselt annab kutselise kalapüügiõiguse kalapüügiluba, rikkus püüdis kala loal lubatust rohkemate mõrdadega ja pani toime teo, mis täidab Kalapüügiseaduse § 75

lg 2 sätestatud teo objektiivse koosseisu – kalapüük loa nõudeid rikkude

s. Väärt tegutses väärtegu toime pannes juriidilise isiku N.L huvides, eootsuses on leitud, et M.M

millise järeldusega kohus nõustub. Kalapüügiluba oli väljastatud N.L-ile, kelle seadusliku esindajana, ainsa juhatuse liikmena M.M tegutses. Kalandus on N.L registrijärgne tegevusala,

seega on väärtegu toime pandud N.L tegevusvaldkonnas. ja püüdes rohkema arvu püügivahenditega kui kalapüügiloal on ette nähtud, on selline tegevus ilmselgelt suunatud tulu teenimisele, rikkudes kalap

üügiseaduse nõudeid, mis on sätestatud kalavarude kaitseks. Kohus leiab, et kuna M.M juhatuse liikmena pani teo toime N.L huvides, on tegu N.L

õieti omistatud N.L-ile ja kohtuväline menetleja on väärteo õigesti kvalifitseerinud

Kalapüügiseaduse § 75 lg 3 järgi.

Kohus leiab, et M.M N.L juhatuse liikmena M.M-le oli

pani väärteo toime otsese tahtlusega. edastatud N.L et N.L on lubatud kala Matsalu lahes kalapüügiluba, ta teadis,

püüda kahe

avaveemõrraga. püüdis ta kala rohkemate mõrdadega. M.M Sellest hoolimata teadis, et kui paneb püügile rohkem mõrdu kui loal näidatud, rikub ta loa nõudeid ja teostab ebaseaduslikku kalapüüki.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja

kohus leiab, et M M juhatuse liikmena ja on 27 lg 3 N.L Kalapüügiseaduse § 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi.

Lähtudes eelt uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et oodust on kohus seisukohal, et M M

N.L juhatuse liikme püügiseaduse § poolt toime pandud tegu vastab Kala

75 lg 3 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi, tegu on toime pandud N.L huvides.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on toimunud karistuse mõistmine vastavalt karistuse mõistmise alustele.

Kalapüügiseaduse § näeb karistusena ette rahatrahvi kuni Kohtuvälin 75 lg 3 32 000 eurot. e menetleja on N.L karistanud rahatrahviga 1500 eurot. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis

N.L puhul on tuvastatud. Kohus

leiab, et

on keskmine N.L süü – kuigi püüda oli lubatud 2 avaveemõrraga, püüdis N.L vastavalt 6 ja 4 mõrraga, tegu on toime pandud otsese tahtlusega.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

4-17-3953

8 Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohtu toimepandud rikkumise eest rahatrahviga 1500 väline menetleja on karistanud N.L

eurot, leides, et kuigi see karistus on sanktsiooni miinimumi lähedal, leiab, et määratud karistus

peaks ettevõtet suunama seaduskuulekale käitumisele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja

seisukohaga, et karistuse mõistmisel on oluline kaaluda, kuidas mõjutada isikut nii, et ta edaspidi

õigusrikkumisi toime ei pane. Selleks ei pea karistama rangelt, aga tahtliku rikkumise puhul tuleb anda selge signaal, et õigusnormid on täitmiseks kohtustulikud ja rikkumistel on tagajärjed.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuväline menetleja on määranud karistuse vastavalt seaduses sätestatud alustele.

Lähtudes eeltoodust jätab kohus

N.L kaebuse rahuldamata ja keskkonnainspektsiooni 30.06.2017 otsuse väärteoasjas nr 940016000991 muutmata.

Menetluskulud

Kohtule on esitatud taotlus hüvitada menetlusalusele isikule tema poolt kantud õigusabi kulud

riigieelarve vahenditest. Kohtule on esitatud OÜ Sikut Advokaadibüroo arved /tl 37-40/ kokku summas 867 eurot, klient N.L. Kohus leiab, et taotlus õigusabikulude hüvitamiseks riigieelarve vahenditest tuleb jätta rahuldamata kuna kohus ei rahulda kaebust ja jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, seega ei esine VTMS § 23 sätestatud aluseid kaitsja tasu hüvitamiseks riigieelarve vahenditest.

Otsuse tegemisel juhindub kohus

75 lg 2, 3, 132 p 1 Kalapüügiseaduse § 32 lg 1, § VTMS § 23, § , § 133, § 134.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik