2-16-128542/8 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marge Tamme

Määruse tegemise aeg ja koht

25. september 2017.a, Valga kohtumaja

Tsiviilasi

2-16-128542

Tsiviilasja number

OÜ Aktiva Finants hagi Tanel Kartau vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

450,46 eurot

Hageja:

Osaühing

Aktiva

Finants

(registrikood

10746479; asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-

post: inkasso@julianus.ee)

Hageja lepinguline esindaja: Darja Permina (Julianus

Inkasso OÜ; e-post:)

Kostja: Tanel Kartau (isikukood xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega OÜ Aktiva Finants hagiavaldus Tanel Kartau vastu

võlgnevuse nõudes osaliselt.

2. Välja mõista Tanel Kartault Osaühing Aktiva Finants kasuks:

2.1. põhivõlgnevus 237 (kakssada kolmkümmend seitse) eurot ja 69 senti;

2.2. intress 40 (nelikümmend) eurot ja 56 senti;

2.3. sissenõutavaks muutunud viivis 33 (kolmkümmend kolm) eurot ja 88 senti;

2.4. sissenõudmiskulud 30 (kolmkümmend) eurot;

2.5. viivis alates 23.03.2017.a kuni 25.09.2017.a 9 (üheksa) eurot ja 74 senti;

2.6. viivis tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 26.09.2017.a kuni põhivõla tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks

muutunud viivisega kokku mitte suuremas summas kui põhinõue (237,69 eurot).

3. Jätta hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivisemäära protsendi nõude

ulatuses

4. Toimetada tagaseljaotsus hageja esindajale ja kostjale kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta hageja menetluskuludest 18 % hageja enda kanda ja 82 % Tanel Kartau kanda.

Kostja kulud jäävad kostja enda kanda.

6. Määrata Osaühing Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks suuruseks 160 eurot.

7. Välja mõista Tanel Kartault Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskuluna 131

(ükssada kolmkümmend üks) eurot ja 20 senti ning viivis tasumata menetluskuludelt

VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus

menetleb

apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul kohus edasikaebamiseks luba ei anna.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb hagejal kümne päeva jooksul otsuse

kuulutamisest arvates teatada kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, et kohus

otsust puuduoleva osaga täiendaks. Otsuse täiendamise korral hakkab apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui hageja

kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse kuulutamisest arvates ei

teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise

õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42, § 632 lg 3).

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina

tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule

(TsMS § 142 lg 2, § 415).

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi Tanel Kartau vastu võlgnevuse nõudes.

Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja ei vasta hagiavaldusele.

Hagiavaldus

Hagiavalduse kohaselt kostja ja HANSAPOST OÜ sõlmisid 01.12.2014.a osamaksetega

tasumise müügilepingu nr HANS29443. HANSAPOST OÜ edastas andmed ja tellitava kauba

väärtuse AS-le Inbank (endine Cofi AS), kellel on sõlmitud HANSAPOST OÜ-ga

faktooringuleping. Osamaksetega tasumise müügilepingu maksegraafiku kohaselt kohustus

kostja ostetud kauba maksumuse, sissemakse, lepingutasu, haldustasu ja intressid tasuma

vastavalt maksegraafikus fikseeritud tingimustel ja tähtaegadel. Vastavalt maksugraafikule

lisandub kauba hinnale täiendavalt intress, mis on 25% aastas, kokku on tasumata intress

summas 40,56 eurot. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates

maksetähtpaevale järgnevast kalendripäevast, so 13.06.2015.a kuni hagiavalduse esitamiseni

22.03.2017.a lepingujärgse viivisemääraga, so 0,07 % päevas. Kostja ei täitnud

maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Vastavalt osamaksetega müügilepingu

üldtingimuste punktile 2.10, kui kostja ei tasu osamakseid nõuetekohaselt tähtpäevaks,

kohustub ostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,07% tasumata põhisummalt iga

tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. AS Inbank saatis kostjale lepingu lõpetamise teatise

17.07.2015.a. AS Inbank loovutas 11.12.2015 kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants

koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esindaja kohtuvälises menetluses on korduvalt

kostjale saatnud maksemeeldetuletusi. Võla sissenõudmiskulude aluseks on Julianus Inkasso

OÜ sissenõudmiskulude hinnakiri. Hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevus 237,69 eurot,

intress 40,56 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivised 123,12 eurot ja lisaks viivised alates 23.03.2017 kuni põhinõude summas 237,69 kuni

põhinõude summas 237,69 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista välja menetluskulud: riigilõiv 100 eurot ja

hageja õigusabikulud 360 eurot. Mõista kostjalt Tanel Kartau väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja esitas 01.12.2016.a Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna menetlusse maksekäsu

kiirmenetluse avalduse, mille Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 02.03.2017.a

määrusega maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku

aja jooksul kätte toimetada, ning andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. 06.03.2017.a määrusega jättis Tartu Maakohus avalduse käiguta ning andis

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 22.03.2017.a esitas hageja hagiavalduse Tartu Maakohtule.

28.03.2017.a määrusega võttis Tartu Maakohus avalduse menetlusse. Kohtumaterjalid on

kostjale kätte toimetatud Politsei- ja Piirivalve Ameti kaudu. Kostja ei ole hagile vastuväidet

esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 406 lg 6 alusel rahuldamata.

3. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla, intress, sissenõudmiskulu ja alates 23.03.2017.a

nõutava viivise osas on õiguslikult põhjendatud.

4. Hagiavalduse järgi tuleneb põhinõue HANSAPOST OÜ ja kostja vahelisest 01.12.2014.a

osamaksetega tasumise müügilepingu nr HANS29443 ja AS Inbank ja HANSAPOST

OÜ vahelisest faktooringuleping. Osamaksetega tasumise müügilepingu maksegraafiku

kohaselt kohustus kostja ostetud kauba maksumuse, sissemakse, lepingutasu, haldustasu

ja intressid tasuma vastavalt maksegraafikus fikseeritud tingimustel ja tähtaegadel. Kostja

ei ole oma kohustusi täitnud. Leping on üles öeldud. Nõuded on loovutatud hagejale.

Hageja võib seega 01.12.2014.a osamaksetega müügilepingu ja VÕS § 108 lg 1 alusel

nõuda põhivõlgnevuse tasumist ja intressi tasumist kokku 278,25 eurot (põhivõlgnevus

237,69 eurot ja intress 40,56 eurot)..

4.1. Hagiavalduse järgi on hageja kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi. Eeltoodut ja VÕS § 128 lg-t 3 arvestades on sissenõudmiskulu nõue

30 eurot õiguslikult põhjendatud.

4.2. Kuna kostja on viivitanud põhinõude tasumisega, on VÕS § 113 lg 1 I ja II lause alusel

põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis tasumata põhivõlalt: kohus mõistab

TsMS § 367 järgi järgmiselt: 23.03.2017.a kuni 25.09.2017.a eest 9,74; VÕS § 113 lg 1

II lauses sätestatud määras alates 26.09.2017.a kuni põhivõla tasumiseni, kuid koos

sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte suuremas summas kui põhinõue (237,69

eurot).

5. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue on osaliselt põhjendamata.

5.1. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele

tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh

tüüptingimuste tühisust (vt RKTKo nr 3-2-1-106-13, p 24)..

5.2. Hagiavalduse kohaselt tuleneb lepingujärgne viivisemäär 0,07% päevas laenulepingu

üldtingimustest, st tegemist on VÕS § 35 lg 1 tähenduses AS-le Inbank tüüptingimusega.

VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate

õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg

3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui

teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult

kõrge viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel

kaasa tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud

ulatuses (vt RKTKo 3-2-1-66-05, p 24, RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 12). Riigikohus on

leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks

vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär

ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Samuti on Riigikohus märkinud, et

ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob

kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses

ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-118-16 p 17 ja 18, vt ka RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24;

RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13).

5.3. Viivise peamine eesmärk on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju

arvestamist ning hüvitamist. Viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma

kohustusi õigel ajal tasuma. Tüüptingimustes sätestatud viivisenõue on seega

ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1, 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse

kasutajale

raha

maksmisega

viivitamisest

eeldatavalt

tekkiv

kahju

on

ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivisenõude suurusega, ning ka väiksem

viivisemäär oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku võimalusel võlga tasuma.

5.4. Hageja poolt nõutav sissenõutavaks muutunud viivis ja selle määr on ette nähtud

osamaksetega müügilepingu tüüptingimustes. Kostja on tarbija. Lepingust tulenev

viivisemäär on 0,07 % päevas ehk 25,55% aastas, seega ületab laenulepingu

tüüptingimustes sätestatud viivisemäär 3-kordselt seadusjärgse viivisemäära. Samuti

leiab kohus, et vaatamata asjaolule, et kostja ei ole oma rahalist kohustust täitnud

õigeaegselt

on

rahalise

kohustuse

täitmisega

viivitamisest

tekkiv

kahju

ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja viivisenõude suurusega. Samuti ei täida

kõrge viivisemäär ka võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivisemäär ületab

lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusejärgset

viivisemäära 3 korda. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et VÕS § 113 lg 1

sätestatud seadusjärgne viviisemäär on seadusandja seisukohalt olnud piisav saavutamaks

viivise eesmärki.

5.5. Seega on lepingutingimus, mille kohaselt on viivisemääraks 0,07 % päevas VÕS § 42 lg

1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Kuigi lepingus sätestatud viivisemäär on tühine on hagejal

õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

5.6. Seega jätab kohus hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise osas osaliselt

rahuldamata ning rahuldab nimetatud nõude üksnes seadusjärgses määras. Hageja on

hagiavalduses märkinud, et arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates

13.06.2015.a kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 22.03.2017.a.

5.7. Seega seadusjärgne viivis põhivõlalt alates 13.06.2015.a kuni 22.03.2017.a on kokku

33,88 eurot1. Hagi tuleb jätta rahuldamata viivise 89,24 eurot osas.

MENETLUSKULUD

6. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

7. Kuna kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, siis hageja menetluskuludest tuleb jätta 18 %

hageja enda kanda ja 82 % kostja kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

8. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

1 Kasutatud viivisekalkulaatorit: http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator

esindaja kulud mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

9. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu

100 eurot ja õigusabikulud 360 eurot.

10. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku

ja põhjendatud kuluga.

11. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi (samalt hagejalt on kohtule esitatud

sarnaseid hagiavaldusi, milles vahetuvad üksnes kostja nimi ning summad ning kohtule ei

ole arusaadav sellise õigusabi summa kujunemine; seejuures on kohus täheldanud, et

menetluskulud varieeruvad tulenevalt nõude suurusest, ehk mida suurem on nõudesumma,

seda suuremad on ka menetluskulud. Kohus selgitab, et menetluskulu peab katma esindaja

ajakulu, tema poolt kulutatud aeg toimingutele, mis aga üldjuhul, eriti hagiavalduste

tüüpvormide puhul, ei saa sõltuda nõude suurusest), ja asjaolu, et kohus lahendab asja

kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks

õigusabikulu summas 60 eurot.

12. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras

alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/digitaalselt allkirjastatud/

Marge Tamme

kohtunik