3-17-1932/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

25. september 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1932 (digitaalne toimik)

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,

volitatud esindaja Rauno Õismaa;

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – K.K.

(isikukood: xxxxxxxxxx);

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 22.09.2017 taotlus.

2. Anda Maksu- ja Tolliametile luba arestida K.K.i

(isikukood: xxxxxxxxxxx) pangakontod (sh hoiukontod)

Eesti krediidiasutustes kokku 35 448,32 euro ulatuses.

3. Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, millel tuleb kohut

viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute

sooritamisest. Seejärel saata määrus K.K.ile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi

määrus

puudutab,

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD JA TAOTLUSE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 22.09.2017 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1

alusel taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes luba arestida

K.K.i panga- ja hoiukonto(d) 35 448,32 euro ulatuses.

2. Taotlusest ja selle lisadest nähtuvad järgmised asjaolud ja MTA seisukohad.

2.1. Maksuhalduri menetluses on Nantes Holding OÜ (pankrotis; kehtetu ärinimi: Kallos

Nordic OÜ; registrikood 12543533) maksuvõlgade sissenõudmine. Nantes Holding OÜ

(pankrotis) maksuvõlg on 22.09.2017 seisuga 36 772,69 eurot, millest põhivõlg

moodustab 27 379,14 eurot, sunniraha 200 eurot ja intress 9193,55 eurot.

2.2. Nantes

Holding

OÜ

(pankrotis)

maksuvõlg

põhivõla

osas

on

kujunenud

maksustamisperioodidel detsember 2015 kuni september 2016 äriühingu enda poolt

deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustustest ning 2017. a veebruaris

äriühingule määratud sunnirahast.

2.3. Maksuvõla sissenõudmine Nantes Holding OÜ-lt (pankrotis) ei ole tulemusi andnud.

Maksuhaldur edastas Nantes Holding OÜ-le (pankrotis) maksuvõla tasumiseks

järgmised korraldused koos hoiatusega kohustuse tähtajal täitmata jätmise tagajärgede

kohta: 26.01.2016 korralduse nr 13-11/261, 18.02.2016 korralduse nr 13-11/6858 ja

25.02.2016 korralduse nr 13-11/9621. Kuna maksukohustusi ei tasutud korraldustes

sätestatud tähtaegade jooksul, algatas maksuhaldur maksuvõla sundtäitmise ja edastas

krediidiasutustele korraldused Nantes Holding OÜ (pankrotis) pangakontode

arestimiseks ja/või pangakontolt raha ülekandmise kohta MTA kontole.

2.4. Alates maksuvõla tekkimisest on Nantes Holding OÜ (pankrotis) ettemaksukontol

toimunud laekumiste ja tagastusnõuete arvelt maksuvõlgade katteks toimunud laekumisi

kokku summas 35 711,18 eurot, ent tasumata maksuvõlg on tänaseks 36 772,69 eurot.

Nantes Holding OÜ (pankrotis) enda poolt tehtud ülekannete tulemusel on toimunud

tasumisi üksnes summas 10 856,19 eurot.

Nantes Holding OÜ-le (pankrotis) ei kuulu kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega väikelaevu.

Samuti puudub äriühingul maksuhaldurile teadaolevalt muu register- või vallasvara,

millele sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlga sisse nõuda.

2.5. MKS § 96 lg-st 5 tulenevalt võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse

pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist

MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu

jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja

kuulutatud pankrot. Kuna Nantes Holding OÜ (pankrotis) maksuvõla sundtäitmine ei ole

andnud positiivset tulemit enam kui kolmekuulise perioodi jooksul ning äriühingule on

välja kuulutatud pankrot, on täidetud MKS § 96 lg-st 5 tulenev tingimus vastutusotsuse

koostamiseks.

Äriregistri andmetel oli Nantes Holding OÜ (pankrotis) juhatuse liikmeks perioodil

27.09.2013 kuni 15.11.2016 K.K. ning alates 15.11.2016 G. K. (isikukood

xxxxxxxxxxxx). 13.09.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-8194 kuulutati välja

Nantes Holding OÜ (pankrotis) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Lembit Ülper.

Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena nõuab MTA Nantes Holding OÜ (pankrotis)

endiselt juhatuse liikmelt K.K.ilt välja 27 379,14 eurot, s.o perioodil detsember 2015

kuni september 2016 deklareeritud, kuid tasumata maksusummad. Vastutusmenetluse

potentsiaalse tulemusena nõuab MTA K.K.ilt välja ka tasumata summalt arvestatud

intressi summas 8069,18 eurot.

2.6. Kohtule esitatava taotlusega alustab MTA Nantes Holding OÜ (pankrotis) endise

juhatuse liikme K.K.i suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse,

mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel.

Vastutusmenetluse tulemuseks võib olla K.K.i solidaarne vastutus koos Nantes Holding

OÜ-ga (pankrotis) maksustamisperioodidel detsember 2015 kuni september 2015

deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustuse ning sellelt arvestatud intressi eest.

2.7. Nantes Holding OÜ (pankrotis) maksukohustus summas 27 379,14 eurot, mis on

äriühingu poolt jäetud tasumata, on tekkinud K.K.i juhatuse liikmeks oleku ajal. Nantes

Holding OÜ (pankrotis) seadusliku esindajana oli K.K. vastutav äriühingu rahaliste ja

mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest.

Nantes Holding OÜ (pankrotis) pangakonto väljavõtte kohaselt on perioodil 01.12.2015

kuni 31.07.2016 tehtud järjepidevalt sularaha väljamakseid kogusummas 42 850 eurot.

Lisaks on tehtud ülekandeid K.K.ile selgitusega „vastavalt lepingule“ kogusummas 49

365 eurot ja K.K.i abikaasa G. K. juhtimise all olevale Credit Kings OÜ-le selgitusega

„laenu andmine“ kogusummas 89 150. Sularaha sissemakseid või tagasimakseid antud

isikutelt nähtub aga üksnes kogusummas 39 850 eurot. Antud perioodil kujunes ka

Nantes Holding OÜ (pankrotis) maksuvõlg ning juhatuse liikmeks oli K.K.. Äriühingul

tekkis maksuvõlg veel ka pärast 31.07.2016 ning maksuhalduril on alust arvata, et

sularaha väljamakseid ja ülekandeid seotud isikutele tehti ka pärast 31.07.2016, kuid

antud perioodi osas maksuhalduril käesoleval hetkel äriühingu pangakontode väljavõtted

puuduvad.

Ainuüksi olemasoleva pangakonto väljavõtte kohaselt on maksuvõla kujunemise

perioodil tehtud sularaha väljamakseid ja ülekandeid seotud isikutele vähemalt viis korda

suuremas summas kui seda on kehtiv maksuvõlg. Maksuhalduril on tekkinud

põhjendatud kahtlus, et äriühingu arvelduskontolt väljavõetud ja ülekantud raha ei

kasutatud ettevõtluse tarbeks. Maksuhaldur on seisukohal, et kui K.K. oleks nimetatud

raha kasutanud ettevõtluse tarbeks ning deklareeritud maksete tasumiseks, ei oleks

äriühingul tekkinud ka maksuvõlga. Olukorras, kus äriühingul on maksuvõlad, kuid

samal ajal antakse suurtes summades laenu seotud isikutele, võetakse välja sularaha,

lahkutakse juhatuse liikme ametikohalt ja võõrandatakse äriühing, on ilmne, et tegemist

on teadliku maksuvõla tekitamise ja tasumata jätmisega. Ka Nantes Holding OÜ

(pankrotis) ajutine pankrotihaldur peab oma aruandes äriühingu maksejõuetuse

põhjuseks majandustegevuse korraldamatust ja planeerimistegevuse puudumist ning

seadusega ettenähtud aruannete koostamata jätmist. Tuginedes äriühingu pangakonto

analüüsi tulemustele ja ajutise pankrotihalduri aruandele, on maksuhalduril tekkinud

põhjendatud kahtlus, et K.K.i tegevuse ja Nantes Holding OÜ (pankrotis) maksuvõla

tekkimise vahel on põhjuslik seos ning isik võib vastutada äriühingu MKS-st ja

maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmise eest

solidaarselt Nantes Holding OÜ-ga (pankrotis). Vastutusmenetluse võimalikuks

tulemuseks on K.K.i solidaarne vastutus Nantes Holding OÜ (pankrotis) maksuvõla

tasumise eest summas 27 379,14 eurot, millele lisandub maksuvõlalt arvestatud intress

summas 8069,18 eurot.

2.8. Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt on K.K.i 2017. a keskmiseks

kuusissetulekuks tulumaksuga maksustavate väljamaksete alusel 211,52 eurot (bruto).

Kusjuures väljamakseid on tehtud üksnes Töötukassa poolt perioodil mai kuni august.

Lisaks nähtub rahvastikuregistri andmetest, et K.K.il on kaks ülalpeetavat. Seega ei saa

maksuhalduri hinnangul olla kindel, et isikul on piisav sissetulek vastutusotsusega

kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus

vastutusotsuse sundtäitmiseks.

K.K.i käitumine, mis seisnes äriühingu pangakontolt suurtes summades raha

väljavõtmises ja laenu andmistes seotud isikutele, jättes samal ajal maksukohustused

täitmata, iseloomustab maksuhalduri hinnangul K.K.i suhtumist avalik-õiguslikesse

kohustustesse. K.K. astus Nantes Holding OÜ (pankrotis) juhatuse liikme ametikohalt

tagasi ca kuu aega pärast viimase (septembrikuu) deklaratsiooni alusel tekkinud

maksukohustust, misjärel sai uueks juhatuse liikmeks tema enda abikaasa. Sisuliselt

pärast juhatuse liikme vahetust lõppes ka äriühingu majandustegevus, sest alates 2016. a

septembrist ei ole Nantes Holding OÜ (pankrotis) deklareerinud käivet ega töötasu

väljamakseid. Eeltoodud tegevusmuster ilmestab seda, et K.K. on astunud samme

äriühingu maksujõuetuks muutmiseks ja vastutusest vabanemiseks. Maksuhalduri

arvates on tõenäoline, et sarnaselt võib K.K. suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse

vastutuskohustusse. Maksuhalduri seisukohta toetab ka ajutise pankrotihalduri aruanne,

mille kohaselt Nantes Holding OÜ (pankrotis) võlgade tekkimine on olnud äriühingu

juhtorganite teadliku tegevusetuse tagajärg.

Arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, leiab maksuhaldur,

et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine

enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral

võib haldusakti täitmine K.K.i suhtes olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks.

2.9. Käesolevas asjas algab maksusumma määramise aegumistähtaeg 2015. a detsembrikuu

TSD esitamise ja tasumise tähtpäevast, milleks oli 11.01.2016. Nii kolme- kui viieaastast

tähtaega arvestades ei ole maksusumma määramise tähtaeg praeguseks veel möödunud.

MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid ei esine ning äriühingut registrist kustutatud ei ole.

2.10. Maksuhaldurile teadaolevalt ei kuulu K.K.ile kinnistuid ega ehitisi. Eesti

Väärtpaberikeskuse andmetel ei ole K.K.i nimel avatud ka ühtegi väärtpaberikontot.

Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuulub K.K.ile B3 tüüpi mopeed Piaggio Vespa

LX50 (esmase registreerimise kp: 18.06.2013). Seega omab K.K. maksuhaldurile

teadaolevalt üksnes ühte mopeedi. Maksuhalduri hinnangul on taolise sõiduki väärtus

vahemikus 1000 kuni 1500 eurot. Maksuhaldur ei pea otstarbekaks K.K.ile kuuluvale

mopeedi suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamist ning leiab, et käesoleval juhul

on põhjendatud K.K.i pangakonto(de) arestimine.

Maksuhalduri hinnanul on põhjendatud seada arest ka K.K.i võimalikele hoiustele

kogusummas 35 448,32 eurot. Maksuhaldurile teadaolevalt on hoiukonto omanikul õigus

taotleda krediidiasutuselt, kelle juures hoiukonto avatud on, rahaliste vahendite

väljastamist kolmandate isikute kasuks. Seega ei ole välistatud, et juhul, kui K.K.il on

lisaks pangakonto(de)le ka hoiukonto(d), millel olevat raha soovib isik kasutada, ei kanta

automaatselt neid K.K.i pangakontole. Maksuhaldurile ei ole teada, millistes

krediidiasutustes on K.K.il avatud panga- ja/või hoiukontod. Maksuhalduril puudub alus

seda küsida K.K.ilt.

2.11. MKS § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema

pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa

võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Maksuhaldurile teadaolevalt on

K.K.il kaks ülalpeetavat.

2.12. Kooskõlas MKS § 136¹ lg-ga 3 lõpetab MTA K.K.i vastu suunatud täitetoimingud

hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära

langenud või kui K.K. on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse

tagamiseks.

Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur K.K.i vastu suunatud

täitetoimingu, kui K.K. on esitanud tagatise (MKS § 120 lg 1 p 3, § 121). Maksuhaldur

hindab kooskõlas KTS § 34 lg 3 p-ga 4 ja § 35 lg 2 p-ga 8 käesoleval juhul piisavaks

asendustagatise väärtuseks 38 758,673 eurot. Kui K.K. soovib tagatissumma kanda

deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 35 448,32 eurot.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega

ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda

täiendavate tõendite või seletuste esitamist. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse

esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe

ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse,

samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise

ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata

sissenõue rahalisele õigusele MKS-iga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud

korras (MKS § 130 lg 1 p 3).

MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks

peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või

kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva

maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks

õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse

tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda

maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui

maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse

tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad

kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus

maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede

saabumise tõenäosust.

MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või täitemenetluse

seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu

tegemist vajalikuks.

4. Kontrollinud taotluse lubatavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud

nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud

tõendid ja selgitused. Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud

eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Taotlusest nähtuvalt alustab

maksuhaldur kohtule esitatud loataotlusega Nantes Holding OÜ (pankrotis) endise juhatuse liikme

K.K.i suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Maksumenetluse eesmärgiks

on tuvastada, kas K.K. vastutab maksukohustuse täitmise eest MKS § 40 ja MKS § 96 lg 1 alusel.

5. Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on menetluse tõenäoliseks tulemuseks rahalise kohustuse

(maksu) määramine summas 27 379,14 eurot ning sellelt on arvestatud intressi summas 8069,18

eurot. Kohtu hinnangul ning arvestades maksuhalduri esitatud tõendeid ja selgitusi, on rahalise

kohustuse määramine tõenäoline. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama

esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste

kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise (MKS § 8 lg 1). Kui seaduslik esindaja rikub mh

tahtlikult MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest

solidaarselt maksukohustuslasega (MKS § 40 lg 1). Taotluses ja selle lisades väljatoodud asjaolude

pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on

täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise

nõude või kohustuse määramine.

6. Kohtu hinnangul on MTA oma taotlust piisavalt ja usutavalt põhjendanud ning asjas tähtsust

omavaid väiteid asjakohaste tõenditega kinnitanud. Taotluses märgitud asjaoludel on MTA õigesti

jaatanud põhjendatud kahtluse olemasolu selle kohta, et K.K.i tegevuse ning äriühingu maksuvõla

tekkimise ja maksukohustuse täitmata jätmise vahel võib esineda põhjuslik seos ning K.K. võib

maksuvõla tasumisest eest vastutada solidaarselt Nantes Holding OÜ-ga (pankrotis).

7. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et

kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks

ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Sundtäitmise olulise

raskenemise või võimatuse vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase

vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist

vastutusotsusega.

Maksuhaldur on piisava põhjalikkusega selgitanud, miks võimalik sundtäitmine oleks oluliselt

raskendatud. Kohus nõustub maksuhalduriga, et K.K.i senine käitumine äriühingu juhtimisel (sh

teadlik maksuvõla tekitamine) võib viidata sellele, et ka tulevikus võib isik asuda maksude

maksmisest kõrvale hoidma.

8. Maksuhaldur on kirjeldanud, et tasumata maksukohustuse sissenõudmiseks alustas

maksuhaldur 03.08.2016 maksuvõla sundtäitmise ning edastas krediidiasutustele korraldused

nantes holding OÜ (pankrotis) pangakontode arestimiseks ja/või pangakontolt raha ülekandmise

kohta MTA kontole. Seega on sissenõudmise alustamisest möödunud enam kui 3 kuud.

9. Kohus saab taotluse rahuldada, kui maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole ilmselgelt

möödunud. Käesoleval juhul maksusumma määramise aegumistähtaeg möödunud ei ole.

Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid,

mis välistaksid vastutusotsuse tegemist. Ka Nantes Holding OÜ (pankrotis) õigusvõime ei ole

lõppenud.

10. MTA taotleb nii pangakontode kui ka hoiukontode arestimist. Pangakonto on konto, mida pank

peab kliendi huvides ja sellel toimuvate tehingute üle peab arvestust nii klient kui ka pank.

Pangakonto või konto on üldmõiste, mida on võimalik liigitada nt arvelduskontoks, hoiukontoks,

krediidikontoks, valuutakontoks jm. Kuna MKS § 131 ja TMS § 115 lubab arestida pangakontot

või kontot üldmõiste tähenduses, saab MTA taotleda aresti seadmist ka hoiukontole.

Maksukorralduse seaduse ega täitemenetluse seadustik ei piira MTA-l taotleda kohtult luba üksnes

konkreetselt talle teadaoleva konto arestimiseks. MKS § 130 lg 1 p 3, MKS § 131 lg 1 ja TMS §

115 lg 1 teise lause kohaselt saab kohus rahuldada MTA taotluse ka selliselt, et MTA-l on õigus

pöörduda krediidiasutuste poole esmalt küsimusega, kas menetlusalusel isikul on vastavas

krediidiasutuses konto. Seejuures on MTA-l õigus krediidiasutuselt nõuda andmeid menetlusaluse

isiku kohta, mille eesmärgiks on menetlusaluse isiku konto arestimine (krediidiasutuste seadus §

88 lg 42 p 2 ja lg 5 p 4, MKS § 131 lg-d 1 ja 2, TMS § 115 lg 1 teine lause).

11. Kohus leiab, et maksuhalduri valitud meetmed on eesmärgipärased ja proportsionaalsed.

Arvestades isiku käitumist ja maksuotsusega eeldatavalt sissenõutava summa suurust, peab kohus

pangakontode arestimist põhjendatuks. MTA on taotluses võtnud arvesse nii võimaliku

maksukohustuse suurust kui ka asjaolu, et K.K.il puudub peale ühe mopeedi muu registervara,

ning tema keskmine sissetulek on võrreldes võimaliku maksukohustusega väike.

12. Kohus möönab, et pangakontode arestimine on võrdlemisi koormav meede, kuid kohtule ei

nähtu, et praegusel juhul oleks võimalik kasutada mõnda alternatiivset abinõu. Maksukohustuse

täitmine on avalikes huvides ning olukorras, kus isikul puudub muu vara maksukohustuse täitmise

tagamiseks ning maksukohustuse vältimine K.K.i poolt on esitatud asjaolude pinnalt usutav, peab

kohus K.K.i pangakontode arestimist maksuhalduri nõutud ulatuses põhjendatuks ja

proportsionaalseks.

Lisaks arvestab kohus maksuhalduri kinnitusega, et MTA lõpetab selle määruse alusel lubatud

täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui

maksukohustuslane on esitanud tagatise. Eelnevast nähtub, et maksuhalduriga koostööd tehes ning

tagatist esitades saab äriühing ise pangakontode aresti alt vabastamisele kaasa aidata.

13. Arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on

vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagava toimingu sooritamine enne rahalise nõude

või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti

täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab Maksu- ja Tolliametile

loa arestida K.K.i (isikukood: 48306190276) pangakontod (sh hoiukontod) Eesti krediidiasutustes

35 448,32 euro ulatuses.

14. MTA peab K.K.i konto arestimisel arvestama, et K.K.i pangakontolt ei kuulu arestimisele ühe

kuupalga alammäära suurune summa nii K.K.i kui ka iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta

(MKS § 131 lg 3 esimene lause). MTA märgib taotluses, et K.K.il on kaks ülalpeetav, mistõttu

selles osas kontod arestimisele ei kuulu.

Arestitud pangakontolt võib arestitud summa ulatuses väljamakseid teha maksuhalduri loal (MKS

§ 131 lg 4).

Taotlusest nähtuvalt lõpetab maksuhaldur K.K.i vastu suunatud täitetoimingu, kui täitetoimingu

sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui K.K. on esitanud kooskõlas MKS § 120 lg 1

p-ga 3 ja §-ga 121 tagatise suuruses 38 758,67 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS § 122

loetelule. Seega saab K.K. pangakontode arestist vabastamiseks pakkuda MTA-le tagatise. Kui

K.K. soovib tagatissumma kanda deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks 35 448,32 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Maimann