1-09-5291/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 1-09-5291 11.juunil 2009.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Erica Kaldre ja tõlgi Silvi Hindrikson juuresolekul, prokuröri Kati Miitra ja kaitsjate Toomas Pilt ja Rein Kiviloo osavõtul arutas avalikul kohtuistungil lühimenetluses kuriteoasja

V.P, ik xxx, venelane, Eesti kodanik, põhiharidusega, eluk.xxx, ei tööta, invaliidsuspensionär, varem kohtulikult karistatud 28.08.2008.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 200 lg.2 p.7,8,9,10 ja 215 lg.2 p.2 järgi vangistusega 3 aastat, millest kantud 1 päev, tingimisi 3-aastase katseajaga

Kenet V , ik XXX, eestlane, Eesti kodanik, põhiharidusega, eluk. Xxx, ei tööta, varem

kohtulikult karistatud 28.08.2008.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 200 lg.2 p.7,8,9,10 ja 215 lg.2 p.2 järgi vangistusega 3 aastat, millest kantud 3 päeva, tingimisi 3- aastase katseajaga

Süüdistus Kenet V `it ja V.P süüdistatakse selles, et nemad, isikutena, kes on varem

toime pannud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, viibides 21.12.2008.a öösel Harjumaal Kehras Anija mnt 1 lähedal asuval tupiktänaval ning tegutsedes grupis,

panid toime TT kuuluva sõiduauto Rover Mini, r/nr xxx, väärtusega 40 000 krooni,

ärandamise katse järgnevalt: Kenet V ja V.P kangutasid Kenet V ’i poolt kaasa võetud kruvikeeraja abil lahti sõiduki vasakpoolse tagumise küljeakna kinnituse,

avasid akna ning V.P avas seestpoolt sõiduki juhiukse. Kenet V istus juhiistmele, lõhkus roolisamba plastmasskatte ja roolivarda, tõmbas välja süüteluku

juhtmed ning püüdis sõidukit käivitada süüteluku juhtmete ühendamise teel, millega vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist, kuid tegu jäi lõpule viimata, kuna auto ei käivitunud.

Samuti nemad, isikutena, kes on varem toime pannud võõra vallasasja ajutise

omavolilise kasutamise, viibides 25.12.2008.a kella 04.00 paiku Harjumaal Kehras Pargi 11 asuva maja juures, tegutsedes grupis, panid toime ÜA kuuluva kaubiku Ford Transit, r/nr XXX, väärtusega 20 000 krooni, ärandamise katse järgnevalt: V.P proovis Kenet V ’i poolt kaasa võetud kruvikeeraja abil avada juhiukse lukku, kuid see

ei õnnestunud ning märganud, et sõiduki kaubaruumi uks on lukustamata, sisenesid Kenet V ja V.P selle kaudu sõidukisse. V.P lõhkus kaubaruumi ja kabiini vahelise aknaklaasi ning läbi aknaava ronisid Kenet V ja V.P sõiduki kabiini, kus Kenet V lõhkus ära roolisamba plastmasskatte ja tõmbas välja süüteluku

juhtmed, et sõiduk nende ühendamise teel käivitada, millega vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist, kuid tegu jäi lõpule viimata, kuna sõiduki omanik ÜA oli neid märganud ja tuli auto juurde.

2 Seega panid V.P ja Kenet V toime võõra vallasasja omavolilise ajutise

kasutamise katse, isikutena, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ning isikute grupis, s.o KarS § 215 lg 2 p 1, 2 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad ennast süüdi ja enda ülekuulamist ei taotlenud.

Süüdistatavate süü 21.12.2008.a. episoodis on tõendatud järgmiselt:

Kannatanu TTi ütlustest nähtub, et 2008.a. novembrist kasutas temale kuuluvat autot Rover Mini reg.nr.xxx tema sõber EP, auto seisis viimase elukoha läheduses, viimati oli auto jäetud raudtee äärde 19.12.2008.a. 21.12.2008.a. kell 23.13 helistati talle politseist

ja teatati, et tema auto on rüüstamistunnustega ja seisab Kehva Paberivabriku juures, raudtee juures. Ta jõudis kohale kell 00.15 ja nägi, et auto seisab tupiktee lõpus, autol

uksed kinni, vasak tagumine autoaken irvakil, akna kinnitus katki, sees süüteluku juhtmed rippusid, lõhutud roolisamba kate ja süüteluk. Autol on aku nõrk ja kui paar

päeva seisab, siis enam käima ei lähe. Autoakna kinnitust saab korda teha ainult

aknavahetusega, süütelukk on vaja välja vahetada, roolivarras ja roolisamba plastkate

tuleb uued panna. Auto on 1991.a.väljalase, nende autode tootmine lõpetati 2000.a., varuosi on raske leida, Eestis Roveri esindus puudub. Varuosade tellimise õnnestumisel läheb remont maksma 10 000.-krooni. Autost läksid kaduma veel mobiiltelefonid (tl 12- 16). TTon kätte saanud mobiiltelefoni Samsung SGH-X820 (tl 17). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et 22.12.2008.a. Kehras Anija mnt 1 raudtee

ääres tupiktänava lõpus seisab tumesinist värvi sõidauto Rover Mini xxx. Auto uste lukkudel väliseid vigastusi ei nähtu, vasak tagumine aken on irvakil, selle kinnituslukk katki. Auto sees: süütelukk katki, selle tükid rooli all põrandal, süütelukust ripuvad välja juhtmeotsad, sündmuskohta on fotografeeritud, koostatud skeem (tl 4-6). Tunnistaja EPe ütlustest nähtub, et tema sõber TT jättis oma auto seisma tema elukohta

Anija vald Loo küla, auto võtmed oli tema käes, dokumendid – autos. Auto oli sõidukorras, 19.12.2008.a. ta sõitis autoga ja parkis auto kella 16.00 ajal raudtee äärde, lukustades uksed. Järgmisel päeval ta sõitis autost mööda, auto seises samas kohas, ei olnud aru saada, et keegi autot puutunud oleks. 21.12.2008.a. kella 23.00 helistas talle Tisson ja teatas, et autos on sees käidud ja ärandada proovitud (tl 18-19). Kahtlustatavana ülekuulamisel 16.01.2009.a. Kenet V kinnitas, et ühel nädalavahetusel, võimalik et 19.12.2008.a., sai ta Kehras kokku V.P-ga ja viimane rääkis, et oli

vana kaalumaja kõrval raudtee ääres ühte Mini Cooperit seismas näinud ja tegi ettepaneku selle Cooperiga sõitma minna. Tema oli ka seda autot näinud. Järgmisel ööl, võimalik et ööl vastu 21.12.2008.a. peale keskööd nad käisid Cooperi juures, see seisis samas kohas ja nad otsustasid proovida auto käima panna. Nad läksid tema kodust läbi, võtsid tööriistad – näpitsad ja kruvikeeraja ja läksid auto juurde, kus koos kangutasid

kruvikeeraja abil lahti Cooperi juhipoolse tagumise akna kinnituse ja said akna lahti, klaasi ära ei lõhkunud. Akna kaudu tegi V.P seestpoolt lahti juhipoolse ukse, tema vaatas, et kedagi ei tuleks, aga V.P ronis juhiukse kaudu autosse, tahtis vaadata, mis

kindalaekas on, leidis seal kaks telefoni ja tahtis need endale jätta. Siis läks autosse

tema: istus juhiistmele, proovis autot käivitada – sai süüteluku juhtmed välja, lõikas

läbi, sai korraks mootori tööle, kuid mootor suri kohe välja. Nad läksid auto juurest minema, oma tööriistad võttis kaasa. Kui ta oleks auto käima saanud, oleks V.P rooli istunud, nad oleks niisama ringi sõitnud ja auto kuskile jätnud. Järgmisel õhtul läksid nad veel kord Cooperi juurde ja juba eemalt nägid auto juures inimesi, lähedale nad ei läinud (tl 69-70).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 16.01.2009.a. V.P kinnitas, et 19.12.2008.a. jalutasid nad Kenetiga niisama Kehras ringi, sattusid Anija maanteele raudtee äärde, kus

seisid mitmed autod, sealhulgas Mini Cooper (Rover). Järgmisel öösel peale keskööd

3 jalutasid uuesti samast kohast mööda, Cooper seisis endises kohas. Kenet pakkus auto käima panna ja platsi peal ringi sõita, ta oli nõus. Nad said aru küll, et võõras auto ja et

ei ole õigust puutuda, kuid arvasid, et kui auto juba mitu päeva seisab, siis seda ei

kasutata. Nad läksid Keneti kodust läbi, võtsid tööriistad, läksid auto juurde tagasi. Koos kangutasid lahti juhipoolse tagumise akna kinnituse, said akna lahti, ta tegi akna kaudu juhiukse lahti. Ta vaatas kindalaekasse, leidis sealt mobiiltelefonid. Kenet asus

autot käivitama: lõhkus ära süüteluku, tõmbas juhtmed välja ja proovis juhtmete ühendamise teel mootorit käivitada, kuid see ei õnnestunud, ilmselt oli aku nõrk. Nad said aru, et autot käima ei saa ja rohkem ei proovinud. Kui oleks auto käivitunud, oleks rooli tema istunud. Järgmisel päeval nad käisid autot vaatamas, kuid lähedale ei läinud, sest auto juures oli inimesi (tl 97-98).

Süüdistatavate süü 25.12.2008.a. episoodis on tõendatud järgmiselt: Kannatanu ÜA ütlustest nähtub, et 25.12.2008.a. olles kodus Kehras Pargi 11 ta nägi

aknast, et temale kuuluval autol Ford Tranzit reg.nr.XXX põlevad esiparktuled. Siis tuled kustusid ja mõne aja pärast süttisid uuesti. Ta läks auto juurde, tegi juhiukse lahti

ja nägi autos kahte noormeest kõhuli maas. Ta küsis milles asi, millele noormehed

vastasid, et nad on Tallinnast lastekodu kasvandikud ja magavad seal. Ta nägi, et kaubaruumi ja kabiini vaheline klaas ja süüteluku kate oli lõhutud. Ta võttis rooli taga

istunud noormehe turjast kinni ja tõmbas autost välja, mille peale teine poiss pani jooksu. Tema käes olnud poiss hakkas rabelema, tõmbas ennast lahti ja jooksis teisele

poisile järgi. Kruvikeeraja kukkus poisi käest maha, ta pani võõra kruvikeeraja armatuurile. Poisid jooksid jõe suunas raudtee silla poole, ta helistas abipolitseinikule,

viimane omakorda - politseisse, patrull tabas poisid Kehra tehase juures. Klaasi maksumus on 800.-krooni, autost veel kadusid tööriistad ja aptek (tl 34-37).

Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi Kehras Pargi 11 asuva eumaja ees seisvat kaubikut Ford Tranzit reg.nr.XXX: juhiukse lukul näha murdmisjäljed, kabinis esiarmatuuri peal musta värvi käepidemega kruvikeeraja. Kaubiku süütelukk terve, selle

kate lahti ja ripub osaliselt juhtmete küljes, osa süüteluku juhtmetest ühendamata.

Kaubiku parempoolse esiistme peal klaasikillud, kaubiku kabiini ja kaubaruumi vahelisel aknaaval klaas puudub, fotografeeritud (tl 21-27). Asitõendina on vaadeldud ja fotografeeritud kruvikeerajat musta värvi käepidemega (tl 29-30) ja B.F-i mobiiltelefoni Samsung SGH-X820 (tl 30-31). Kahtlustatavana ülekuulamisel 25.12.2008.a. Kenet V kinnitas, et kella 00.00 ajal tuli tema juurde külla V.P, poole kolmeni nad ajasid niisama juttu, siis pakkus V.P

ärandada mõne sõiduki, nad läksid jalutama – otsima sõidukit. Kella 04.00 ajal nad mäkasid Pargi tänaval vanemat tüüpi Ford Tranzitit, kuna tagumine uks oli lukustamata

otsustasid nad ärandada selle auto. V.P tegi tagumise ukse lahti ja tungis autosse, viimase järgi sisenes tema. Nad koos lõhkusid ära kabiini ja kaubaruumi vahelise akna ja ronisid kabiini. Tema istus algul juhiistmele, Luskin – kõrvalistmele. Ta võttis maha

süüteluku katte (roolisamba plastmasskate) ja V.P hakkas käivitama sõidukit

juhtmete ühendamise abil, tema näitas valgust. Sellel momendil tuli auto juurde meesterahvas ja tõmbas V.P autost välja, ta läks ka välja V.P juurde, kuid siis

V.P juba jooksis ja nad mõlemad jooksid ära kuni neid pidas kinni patrull.

16.01.2009.a. ülekuulamisel kinnitas V , et tema püüdis juhtmed ühendada ja

meesterahvas (kaubiku omanik) haaras temast kinni, kuid ta rabeles välja ja jooksis minema (tl 58, 70).

Kahtlustatavana ülekuulamisel 25.12.2008.a. V.P seletas erinevalt V ist, et juhtmeid püüdis ühendada V , mitte tema ja meesterahvas tõmbas auto välja V i. Ülejäänus osas ütlused on analoogsed V i ütlustele. Kinnitas, et võttis autost apteki ja tööriistad (tl 88,97-98).

4

Eelpoolloetletud tõendid episoodide kaupa ühtivad omavahel pisiasjades, kahtlust ei ole selles, et Luskin ja V need ärandamise katsed toime panid. Nad tegutsesid ühiselt ja

kooskõlastatult, omavolilise asja kasutamise toimepanemise jaoks olid kaasa võetud tööriistad. Tegu on aset leidnud ja selle panid toime süüdistatavad. Nende tegu sisaldab KarS § 215 lg.2 p.1,2 -25 lg.2 sätestatud kuriteokoosseisu: võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise katse korduvalt ja grupi poolt.

Süüdistatavate tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatavate teod olid õigusvastased ja nad on süüdi kuriteo toimepanemises, nad on süüvõimelised isikud. Mobiiltelefonide varguse osas on menetlus lõpetatud (tl 127-128).

Tsiviilhagid tuleb rahuldada esitatud kujul. Kannatanu tsiviilhagi lahendamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. TsMS § 230 lg.1 järgi peab hageja tõendama hagi asjaolusid ja vastaspool (kriminaalasjas süüdistatav) esitama ja tõendama vastuväiteid. VÕS § 127 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitama kahju tekitamises süüdiolev isik. Kahju

suuruse määrmisel tuleb lähtuda asja harilikust väärtusest. TT on kahju summaks

nimetanud 10 000.- krooni; ÜA- 800.-krooni, millised summad on mõistlikud, vastuväiteid esitatud ei ole: tsiviilhagid on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust

raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et süüdistatavatele karistuseks tuleb mõista vangistus. K.V i puhul ei ole rahaline karistus üldse mõeldav. V.P suhtes ei pea kohus rahalise karistuse mõistmist põhjendatuks.

Kohus leiab, et süüdistatavaid on võimalik karistada vangistusega sanktsiooni alammäära lähedases suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust, samuti

nende vanust. Vangistuse mõistmine on põhjendatud, sest tegemist on suure

ühiskonnaohtlikkusega ja laialt levinud kuriteoga ning süüdistatavaid on ka varem karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest ning nad ei ole järeldusi teinud.

Mõlemad süüdistatavad panid kaks uut kuritegu toime katseajal. Kohtuistungil tajus

kohus, et süüdistatavad lootsid sellele, et nad vahele ei jää. Neil oli meeles, et alates 28.08.2008 oli neile määratud katseaeg. Kohus arvestab karistuse valikul ka asjaolu, et

28.08.08 otsusega süüdistatavate suhtes ei pööratud karistust täitmisele raske I astme kuriteo eest. Kohus jõuab arvamusele, et süüdistatavad ei ole teinud endale järeldusi ja

neil on tekkinud karistamatuse tunne. Neile oli selgitatud uue kuriteo toimepanemise

tagajärgi. Kohus ei näe võimalust karistust mitte täitmisele pöörata kahe uue ettekavatsetud, planeeritud kuriteo toimepanemise eest.

Kaitsja väide, et Luskinit, kes saab tõõvõimetuspensioni, on otstarbekohane karistada rahalise karistusega, ei tulene toimepandud kuritegude tehioludest. Need teod ei olnud

juhuslikud, nad otsisid ärandamiseks sobivaid autosid, käisid spetsiaalselt tööriistade järgi ja ei jätnud järele oma soovi lihtsalt võõra autoga ringi sõita.

Kriminaalhooldaja on kohtueelses ettekandes teinud ettepaneku karistada V.P

rahalise karistusega, kuid see ettepanek ei ole kohtule siduv. Ainuüksi sissetuleku

5 (invaliidsuspenisoni) omamine ei ole asjaoluks, mis tingiks kergema karistuse. Karistus peab mõju avaldama ja antud juhul kohus veendus kohtuistungil, et V.P ei ole aru

saanud oma õigusvastase käitumise tagajärgedest. Tema arusaamisvõime (ta on

täisealine ja oli täisealine kuritegude toimepanemise ajal) võimaldab oma tegude

iseloomust aru saada. Vaatamata kohtu rangele hoiatusele (maskides ja vägivalla kasutamisega röövimise eest mõisteti tingimisi karistus) ei hoidunud süüdistatavad uute

kuritegude toimepanemisest ning nendel asjaoludel ei pea kohus võimalikuks karistuseks rahalise karistuse mõistmist.

Mõistetavat karistust tuleb suurendada 28.08.2008.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista

menetluskulu, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg.3

alusel jätab kohus osa menetluskuludest - kaitsjatasu riigi kanda, sest esiteks V om alaealine ja ei oma iseseisvat sissetulekut ja teiseks lasub süüdistatavatel tekitatud kahju

hüvitamise kohustus. Riigi kanda kaitsjatasu jätmise otsustamisel otsustab kohus mõlema süüdistatava suhtes võrdselt.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 179, 180, 306, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 215 lg.2 p.1,2 - § 25 lg.2 järgi ja mõista V.P karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada V.P-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 2 (kaks) kuud.

KarS § 68 lg.1 kohaselt arvata vahi all 25.12.2008.a. ja 16.01.2009.a. viibitud kaks päeva kantud karistusaja hulka, kandmisele kuulub 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg.2 kohaselt suurendada mõistetud karistust 28.08.2008.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aastat 11 kuud 29 päeva võrra ning mõista

liitkaristuseks V.P-le vangistus 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel, mil V.P tuleb asuda karistust kandma.

Süüdi tunnistada KarS § 215 lg.2 p.1,2 - § 25 lg.2 järgi ja mõista karistuseks Kenet V vangistus 3 (kolm) kuud.

KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada Kenet V ’ile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 2 (kaks) kuud.

KarS § 68 lg.1 kohaselt arvata vahi all 25.12.2008.a. ja 16.01.2009.a. viibitud kaks päeva kantud karistusaja hulka, kandmisele kuulub 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg.2 kohaselt suurendada mõistetud karistust 28.08.2008.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aastat 11 kuud 27 päeva võrra ning mõista

liitkaristuseks Kenet V ’ile vangistus 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu 25 (kakskümmend viis) päeva. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel, mil Kenet V ’il tuleb asuda karistust kandma.

Välja mõista solidaarselt V.P-lt ja Kenet V ’ilt, viimasel aga küllaldaste vahendite puudumisel tema emalt SS’lt: TT’i kasuks 10 000.- (kümme tuhat) krooni; ÜAkasuks 800.- (kaheksasada) krooni.

6

Välja mõista V.P-lt riigituludesse menetluskulud – sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

Välja mõista Kenet V ’ilt, temal aga küllaldaste vahendite puudumisel - tema emalt SS’lt riigituludesse menetluskulud - sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

Menetluskulu tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või

Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „nimi, 1-09-5291, kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend - ümbrikus asuv kruvikeeraja - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades

apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutatakse 11.juunil 2009.a., kohtuotsus tervikuna

koostatakse ja on pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast.

Kohtunik: