2-16-119188/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Ivika Sillaots

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

22.september 2017.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn

kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-16-119188

Tsiviilasi

Margus Pala hagi Osaühing APRIORY vastu 656,55

euro nõudes

Tsiviilasja hind

656.55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Margus Pala, isikukood 38112086027, elukoht

Rosma küla, Põlva vald, 63321 Põlva maakond, e-post

margus.pala@gmail.com

Kostja: Osaühing APRIORY, registrikood 12469535,

asukoht Rohu 105-11, Pärnu, e-post sveta@sytevaka.ee ,

lep.

esindaja

Vitali

Denikin,

e-post

vitali.denikin@denikin.ee

Asja arutamise viis

Kirjalikus menetluses/lihtmenetlus (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Margus Pala hagi Osaühing APRIORY vastu 376.30 (kolmsada

seitsekümmend kuus eurot ja kolmkümmend senti) eurot nõudes

2.Rahuldada Margus Pala hagi osaliselt ja välja mõista Osaühingult APRIORY 280.25

(kakssada kaheksakümmend eurot ja kakskümmend viis senti) eurot Margus Pala

kasuks. Osaühingul APRIORY tasuda nimetatud summa Margus Pala pangakontole

EE151010010148911015.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse

Tsiviilasi nr 2-16-119188

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Hageja nõue ja hagiavalduse aluseks olevad asjaolud

Hagiavalduse kohaselt 08.01.2016. a sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu, millega hageja

ostis kostjalt sõiduauto Ford Galaxy (vin-kood WF0MXXGBWM6G67375; registrimärk

854BPB ). Hageja leidis auto müügikuulutuse portaalist auto24.ee ning müüja (kostja) andis

autole ka 3-kuuse garantii. Müügikuulutuses seisnes, et autole on teostatud tehniline kontroll

ja hooldus, äsja vahetatud sidurikomplekt, uus turbo, autol teostatud täielik diagnostika,

mootori test jne. Lisaks sellele oli müügikuulutuses mugavusvarustusena välja toodud

parkimisandurid nii ees kui taga ja parkimisandureid oli rõhutatud ka „muu varustuse“

kategoorias. Järgmisel päeval, 09.01.2016. a, auto ei käivitunud mootoririkke tõttu – auto

toimetati Info-Auto AS esindusse Tartusse, kus autol vahetati eelsüüteküünlad, tehti

diagnostika ja remonditi juhtmestikku, mille järgselt auto käivitus. 14.01.2016. a diagnostika

väljatrükist tehtud foto on lisatud avaldusele. Veebruarikuu alguses hakkas mootor taas

tõrkuma ning ei käivitunud enam. Mittekäivitumise põhjuseks oli EGR klapi viga, mis vajas

väljavahetamist. Autoga seotud probleemidest teavitas hageja korduvalt ka kostjalt, kuid

kostja ei olnud nõus autot parandama ega selle remondikulusid katma. 3-kuune grantii, mille

kostja autole andis, hõlmas auto mootorit ja käigukasti. Kuna hagejal on igapäevaselt vaja

autot kasutada ning kostja keeldus autot parandamast, siis soetas ta klapi ning lasi selle

vahetada Into-Auto AS esinduses, mis läks kokku maksma 280.25eurot. Kulutuste kinni

maksmisest on kostja keeldunud. Hageja jaoks oli auto valiku puhul oluline ka

parkimisandurite olemasolu. Müügikuulutuses olid parkimisandurid nii ees kui taga toodud

välja nii „mugavusvarustuse“ kui ka „muu varustuse“ juures – seega oli kostja auto müümisel

neid rõhutanud. Parkimisandurid aga ei töötanud juba 09.01.2016. a, auto ostmisel. Hageja on

sellest korduvalt kostjat teavitanud, kuid kostja ei ole olnud nõus andureid korda tegema või

parandamise maksumust hüvitama. Info Auto AS tegi 21.09.2016. a pakkumise

parkimisandurite kordategemiseks hinnaga 376.30 eurot. Hageja pöördus enda õiguste

kaitsmiseks tarbijavaidluste komisjoni poole, mille 15.05.2016.a otsusega pidi kostja hagejale

hüvitama EGR klapi remondi kulu, kuid ei ole seda teinud. Avaldusele on lisatud

tarbijavaidluste komisjoni otsus. Seejärel esitas hageja 26.08.2016.a Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus tegi võlgnikule 31.08.2016 makseettepaneku,

millele võlgnik esitas vastuväite. 19.09.2016 lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning nõue anti

üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus saatis

04.10.2016 kohtumäärusega asja Pärnu Maakohtule. 10.11.2016 kohtumäärusega kohustas

Pärnu Maakohus hagejat 14 päeva jooksul esitama oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu. Kostja ja hageja vahelise

müügilepingu näol oli tegemist tarbijalemüügiga VÕS § 208 lg 4 mõttes. Müügilepingu

esemeks oli 2009. aasta Ford Galaxy, autot reklaamiti kui heas seisukorras ja paljude

mugavuslisadega autot, mida on väga korralikult hooldatud ja parandatud, autole anti ka

garantii. Tulenevalt VÕS §-st 217 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele ning

VÕS § 217 lg 2 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud

omadusi või kui asi ei sobi eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja teab.

Tulenevalt VÕS § 217 lg 2 p 6 ei vasta asi lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei

ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada,

lähtudes müüja poolt tehtud avaldusi (eelkõige asja reklaamimisel). Hageja vajas autot

igapäevaseks kasutamiseks, millest kostja oli teadlik. Kuigi kostja oli müügikuulutuses

rõhutanud auto head tehnilist seisukorda ning parkimisandurite lisa, müüs ta hagejale auto,

millel oli mootoririke ning mille parkimisandurid ei töötanud. Alla 10 aasta vanuse auto

puhul, mida on reklaamitud kui hästi hooldatud ja hoitud autot, ei saa lugeda tavaliselt

2(8)

Tsiviilasi nr 2-16-119188

omaseks kvaliteediks mittetöötavaid lisasid ja mootoririket. Autol esinevate vigade tõttu ei

saa sellises seisukorras autot lugeda lepingutingimustele vastavaks. Hageja on korduvalt

teavitanud kostjat auto lepingutingimustele mittevastavusest ning nõudnud asja parandamist

või parandamiskulude hüvitamist, mida kostja ei ole teinud. Kui müüja keeldub õigustamatult

asja parandamisest, on tegemist müüjapoolse müügilepingu olulise rikkumisega VÕS § 223

mõistes. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja lepingutingimustele mittevastavuste eest, mis

on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui need ilmnevad hiljem. Tulenevalt VÕS § 218 lg-

st 2 vastutab müüja mittevastavuste eest, mis ilmnevad kahe aasta jooksul asja üleandmisest

ostjale ning eeldatakse, et kuue kuu jooksul ilmenud mittevastavus oli olemas asja

üleandmisel. Rikkis parkimisandurid, mis ei töötanud kordagi alates 08.01.2016.a, ning EGR-

klapi rike, mille tõttu mootor veebruaris enam ei käivitunud (ning mille veakood oli olemas

15.01.2016. diagnostikas), olid olemas auto üleandmisel. Seega kostja vastutab nende

lepingutingimustele mittevastavuste eest. Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja

tulenevalt VÕS §-st 222 nõuda müüjalt asja parandamist. Hageja nõudis kostjalt EGR klapi

rikke parandamist, millest kostja keeldus. Hageja lasi mootori parandada enda kulul ning

soovib parandamiskulude 280.25 euro hüvitamist kostjalt. Tulenevalt VÕS § 222 lg 4 ja 5

kannab müüja asja parandamisega seotud kulud ning kui müüja ei paranda asja mõistliku aja

jooksul, võib ostja seda ise teha ja nõuda müüjalt selleks tehtud kulutuste hüvitamist.

Samuti on hageja nõudnud parkimisandurite parandamist, millest on kostja keeldunud.

Tulenevalt VÕS §115 lg 1 ja 3 võib nõuda kahju hüvitamist ka kohustuse täitmise asemel –

kuna kostja on müügilepingut oluliselt rikkunud ning on keeldunud parkimisandurite

parandamisest soovib hageja kostjalt 376.30 eurot, mis kulub hagejal parkimisandurite

parandamiseks. Hageja on tuginenud kulutuste hindamisel Info Auto AS pakkumisele

parkimisandurite kordategemiseks. Hageja nõue on suurenenud võrreldes maksekäsu

kiirmenetluse avalduses nõutuga, kuna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal ei

olnud hageja küsinud hinnapakkumist parkimisandurite kordategemiseks ning täpset kulu

parandusele ei olnud teada. Lähtudes eeltoodust palub hageja mõista OÜ-lt APRIORY välja

656.55 eurot hageja Margus Pala kasuks, kohustusega kanda summa Margus Pala

pangakontole nr EE151010010148911015. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Kostja kirjalikud vastuväited hagile

Kostja kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnistanud. Enne kasutatud 2007.väljalaskeaasta

sõiduauto Ford Galaxy, VIN-kood: WF0MXXGBWM6G67375 (edaspidi ka sõiduauto) nn

riikliku tehnoülevaatuse läbimist teostas OÜ Apriory (edaspidi ka kostja) sõiduauto tehnilise

kohtrolli OÜ-s TehnoKuller ning sõiduautol ei tuvastatud ühtegi viga. 30.12.2015.a. kostja

teostas sõiduauto tehnilise ülevaatuse vastavalt liiklusseaduse § 73 nõuetele. T.Ü.V Mauri

OÜ-s, sõiduauto oli tehniliselt korras ja sellel ei tuvastatud ülevaatuse käigus ühtegi viga.

Sealhulgas ei olnud mistahes probleeme CO2 ja CO, vms väljaheidetega. 08.01.2016. a kostja

sõlmis Margus Pala'ga (edaspidi ka hageja või Ostja) sõiduauto müügilepingu (vt

hagiavalduse lisa 1, edaspidi Müügileping) ning sõiduauto anti hagejale üle. Ostjal oli

võimalus enne sõiduauto ostu nii auto vaatlemiseks, sõiduauto kontrollimiseks tema poolt

soovitud remonditöökojas kui ka proovisõidu tegemiseks. Seega oli Margus Pala

suurepäraselt teadlik sõiduauto seisukorrast Müügilepingu sõlmimise hetkel ning kõigi

seadmete korrasolekust. 09.01.2016. a õhutemperatuur Eestis küündis kuni -28 kraadini ,

mistõttu niivõrd rasketes ilmatingimustes diislikütusel toimiv sõiduauto 09.01.2016. a ei

käivitunud. Kostja reageeris koheselt hageja pretensioonile ning palus hagejat viia sõiduauto

lähimasse teenindusse, kus teostati sõiduauto kontroll ning kõrvaldati kõik sõiduautol

esinevad puudused kostja arvel. Teostatud kontrolli kohaselt vahetamist vajasid üksnes 2

eelsüüteküünalt, lisaks eeltoodule kostja arvel teostati ka juhtmestiku remonti ning vahetati

ühe pirni. Muid vigu teostatud kontrolli raames ei tuvastatud ning Info-Auto AS andis

3(8)

Tsiviilasi nr 2-16-119188

sõiduauto hagejale üle. Vaadates, et kostja niivõrd kiiresti reageerib hageja pretensioonidele ja

parandab sõiduauto kasutatud detaile uute vastu kostja enda kulul ja lausa Ford'i ametlikus

esinduses, asus hageja otsima põhjusi oma materiaalse olukorra parandamiseks. Sealhulgas

esitas hageja avalduse tarbijavaidluste komisjonile seonduvalt EGR klapi maksumuse ja selle

vahetamise maksumuse hüvitamisega summas 280,25 eurot, lisaks palus remontida

miinuskraadidega külmuva esikapoti avamise kaabli ning parkimisandureid (mida hageja ei

ole tegelikkuses remontinud tänase päevani, kuid jätkuvalt kasutab sõiduautot igapäevaselt).

Vaatamata asjaolule, et juba tarbijavaidluste komisjoni menetluse raames kostja esitas

selgitusi ja tõendeid selle kohta, et katkise EGR klapiga ei ole sõiduautol võimalik läbida

riikliku tehnoülevaatust väljaheitegaaside normi ületamise tõttu, 15.05.2016. a tegi

tarbijavaidluste komisjon asjas nr 6-1/16-002662 otsuse, millega rahuldas tarbija kaebuse

osas, millega Ostja palus hüvitada EGR klapi remondi kulu kokku summas 280,25 eurot.

Muus osas jättis tarbijavaidluste komisjon esitatud nõuded rahuldamata. Komisjoni otsuse

kohaselt, muuhulgas leiti, et „kui sõidukil esineb osi, mis on kasutusel ka teistel sama

väljalaskeaastaga sõidukitel, siis ei saa pidada põhjendatuks nende välja vahetamist kaupleja

kulul vaid sel põhjusel, et uuematel mudelitel on kasutusele võetud paremad varuosad.

Tarbijal oli võimalus saada infot konkreetse mudeli tüüpilistest puudustest, mille hulka

kuulub ka kapoti kaabli külmumine. Komisjon ei pea põhjendatuks tarbija nõuet esikapoti

avamise kaabli vahetamiseks“. Komisjon leidis ka, et „ebapiisavate tõendite tõttu ei ole

võimalik võtta seisukohta tarbija nõude osas parkimisandurite parandamiseks“. 22.11.2016. a

Margus Pala esitas hagiavalduse, millega nõuab kostjalt 656,55 eurot asja puuduste

parandamiseks.Hageja ignoreerib TsMS § 230 lõikest 1 tulenevaid põhimõtteid

tõendamiskoormise jaotumisel TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Riigikohus on oma 06. veebruari 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07 selgitanud,

kuidas tuleks TsMS § 230 lg-t 1 kohaldada – tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt

hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita

ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate

asjaolude tõendamiseks. Juhul, kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja

kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja

tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal

TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Käesoleval juhul

väidab hageja, et 09.01.2016. a sõiduauto mittekäivitumise põhjuseks oli EGR klapi (ehk

heitgaaside retsirkulatsiooni klapi) viga, mis vajas väljavahetamist. Kuid hageja ei ole

esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit oma väite tõendamiseks. Hagiavalduse lisana 4 esitatud

foto ei tõenda ei EGR klapi viga, mis eeldaks EGR klapi väljavahetamist uue vastu, ei tõenda

diagnostika teostamist sõiduautole ega hageja väited selle kohta, et tegemist oleks mootori

komponendiga. Hageja kasutas sõiduautot väidetavalt katkise EGR klapiga kuni märtsini

2016. a, millal EGR klapp alles vahetati ning läbis selle aja jooksul sõiduautoga enam kui

1500 km. Tegemist on ilmselgelt eluliselt mitteusutava asjaoluga, enamgi arvestades Info-

Auto AS-i töökoja juhataja selgitusi , mille kohaselt muuhulgas „Kui EGR klapp ei tööta, siis

on tugevalt häiritud sõiduki mootori töö või mootor ei käivitu üldse. EGR klapi vigu saab

diagnoosida sõiduki diagnostikatestriga, lisaks on sümptomiteks suur tahmasisaldus sõiduki

heitgaasides, või mootori mittekäivitumine“. „/.../ Vigase EGR klapiga ei ole kindlasti

võimalik läbida tehnoülevaatust /.../.“ jne.Kostja ei ole rikkunud Müügilepingut, kuna andis

hagejale üle ilma puudusteta sõiduauto. Vastav fakt on tuvastatav nii müügieelsete

kontrollide, tehnoülevaatuse läbimise kui ka 09.01.2016. a külmakraadide tõttu

mittekäivitumisel tehtud tööde tulemustega Info- Austo AS-is ning hilisema sõiduauto

kasutamisega hageja poolt enne EGR klapi vahetamist üle 1500 km läbimisel

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga

4(8)

Tsiviilasi nr 2-16-119188

üle andma ostjale olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning

tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja

ostuhinna rahas ja võtma asi vastu.Hageja omandas Müügilepingu alusel kasutatud ja ca 10

aastat vana sõiduauto, mille seisukorraga tal oli võimalik tutvuda enne ostu sooritamist ning

mida Ostja ka tegi. Kõnealusel juhul hageja hinnangul ei vastanud hagejale üle antud

sõiduauto Müügilepingu tingimustele, kuna sellel oli katki korrapäraseks toimimiseks vajalik

Detail ehk EGR klapp ning hageja hinnangul oli vastav detail katki juba sõiduauto üleandmise

ajal hagejale (need asjaolud ei ole hageja aga menetluses tõendanud). Kostja veel kord

selgitab, et EGR klapi puuduste korral ei ole võimalik läbida tehnoülevaatust ning EGR klapi

viga ei leitud 09.01.2016. a järgse mittekäivitumisel toimunud Info Auto AS tehtud kontrolli

raames. Seega on kõik hageja vastavad etteheited otsitud ning ei vasta tõele. Kostja viitab, et

hageja esitas EGR klapi vea tõendamiseks hagiavalduse lisad 4-6, kuid viimastest nähtuvalt

on hageja teostanud EGR klapi vahetuse alles 10.03.2016. a ehk ca 2 kuud peale 09.01.2016.

a aset leidnud sündmusi seoses külmakraadide tõttu sõiduauto mittekäivitamisega, mille järel

on hageja suutnud läbi sõita üle 1 500 km. Hagiavalduse lisa 4 ei tõenda EGR klapi viga

sõiduautol, kuna antud fotost ei ole võimalik tuvastada, millise sõiduautole on diagnostikat

teostatud. Ühtlasi ei ole hageja tõendanud EGR klapi soetust.Lisaks eeltoodule on hageja

hinnangul, et kostja vastutab vastava väidetava puudumise eest. Kostja ei saa sellise

seisukohaga nõustuda, kuna ta ei saa vastutada kasutatud sõiduautol selle kasutamise jooksul

esinevate vigade eest. Kostja esitas käesolevas menetlusdokumendis asjaolud ja tõendid,

millest nähtuvalt ei oleks sõiduauto saanud läbida tehnoülevaatuse juhul kui EGR klapil

esineks viga. Seda tõendab ka spetsialisti arvamus. Ühtlasi on teostatud korduvalt sõiduauto

kontrolli, mille raames ei tuvastatud sõiduautol vigu. Ka lisana 2 esitatud arvest nähtuvalt ei

olnud vaja teostada muid töid sõiduauto puhul. Hageja pidi arvestama, et tegemist ei ole uue

sõidukiga ning kindlasti oli hageja pidanud arvestama, et aja möödudes tal võivad tekkida

sõiduauto kasutamisega seonduvalt kulud. Hageja on läbinud ca 1 500 km sõiduautoga ja alles

seejärel pöördus teeninduse poole EGR klapi vahetamiseks. Kostja hinnangul ei oleks vigase

EGR klapi puhul niivõrd pika distantsi hagejal õnnestunud läbida ja niivõrd pika aja jooksul

sõiduauto kasutada. Kostja viitab veel kord, et hagejale oli üle antud kontrollitud ning

kindlasti vähemalt keskmise kvaliteediga ca 10 aastat kasutatud sõiduauto, mis on sobiv

sõiduautona kasutamise eesmärgil. Kostja tõendas käesolevas menetluses, et sõiduauto oli

töökorras ning kostja ei saa kanda vastutust ca 10 aasta vanuse sõiduautol esinevate vigade

eest selle ekspluateerimisel. Hageja kasutas ja jätkab sõiduauto kasutamist kasutamist,

mistõttu jäävad kostjale etteheited mistahes puudustest arusaamatuteks. Hageja poolt toodud

väidetavad EGR klapi ja parkimisandurite puudused ei kuulu garantii alla. Hageja väidab, et

EGR klapi puhul on tegemist garantiis kajastatud mootori komponendiga. Kostja selgitab, et

EGR klapp ei ole mootori ega käigukasti osa. Hageja lisab ka eksperdi selgituse. Samuti ei

kuulu garantii alla parkimisandurid. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et hageja üritab tema

arvel alusetult rikastuda. Kostja on niigi tulnud hagejale vastu ning tasunud esmase arve , mis

oli tingitud külmakraadidega (s.o ca -28 kraadi) sõiduauto mittekäivitumise järgsest

kontrollist. Garantii tingimustes on expressis verbis selgitatud, et "Garantii alla ei kuulu:

turbo,pihustid,eelsüüteküünlad , kõik tihendid ja laagrid." Vaatamata sellele on kostja

heausklikult tulnud hagejale vastu ning vahetas oma vahendite eest kaks eelsüüteküünalt,

mille vahetamise kohustust temal ei olnud. Hiljem on aga hageja asunud kostja heausksust ära

kasutama. Tänapäeval esitatud täiendavad nõuded EGR klapi väärtuse hüvitamiseks ja

vahetamiseks kasutatud auto puhul uue vastu ning uute parkimisandurite maksumuse

hüvitamiseks olukorras, kus hageja on kasutanud sõiduautot ca 1 aasta jooksul ja ei ole

parkimisandureid paigaldanud , on hageja soov saada sõiduk veelgi soodsamalt. Hageja

väited on vastuolulised, ühelt poolt väidab, et parkimisandurid ei töötanud alates

08.01.2016.a. e. hageja oli sellest teadlik enne ostu sooritamist, kuid müügilepingu sõlmimisel

5(8)

Tsiviilasi nr 2-16-119188

selle kohta etteheiteid ei esitanud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Kohus määrusega 01.06.2017.a. andis pooltele tähtajad täienduste, tõendite ja taotluste

esitamiseks , vastamise tähtaja ning määras eelmenetluse lõpptähtaja ning kohtuotsuse

teatavakstegemise aja.

Otsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

444 lg 1 sätetele.

Kohtu seisukoht

Kohus tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja asjas esitatud kõigi kirjalike

materjalidega ja tõenditega ning hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele osaliselt.

Hageja ja kostja sõlmisid 08.01.2016.a. sõiduki Ford Galaxy , reg.märgiga 854 BPB ostu –

müügilepingu, millega kostja OÜ APRIORY müüs Margus Pala`le nimetatud sõiduki

hinnaga 6000 eurot (tl. 29-30). Vastavalt garantii üldtingimustele OÜ APRIORY andis

kaasa ostetud kasutatud sõidukile garantii 3 kuud mootorile ja käigukastile. Garantii alla ei

kuulu turbo, pihustid, eelsüüteküünlad, kõik tihendid ja laagrid (tl.34-35).Sõiduki

müügikuulutuses on avaldatud, et autol äsja vahetatud siduri komplekt , uus turbo (garantii 1

aasta), 06.2015.a.teostatud täis hooldus ja autol teostatud täielik diagnostika , tehniline

kontroll (tl. 31-32). Seega võis hageja mõistlikult eeldada , et tegemist on kontrollitud ,

kvaliteetse ja korras kasutatud autoga. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-23-10 p.12.

Müügikuulutuses oli mugavusvarustuses välja toodud parkimisandurid ees ja taga ning

mugavusvarustusena parkimisabi ees ja taga. Seega oli hagejal põhjust eeldada, et ka

parkimisandurid ees ja taga on töökorras.

VÕS § 217 lg.1 järgi ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse,

kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas lepingutingimustele peavad vastama ka asja

juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg.2 p.1 järgi asi ei vasta muu hulgas

lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi, p.2 järgi kokkuleppe puudumisel

asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks , milleks ostja seda vajab ja mida

müüja pidi teadma , kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele v.

teadmistele, muul juhul aga otstarbeks , milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS §

218 lg.1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest , kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal

ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijamüügi puhul vastutab müüja asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel , isegi kui

juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Lg. 2

kohaselt tarbijamüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest ,

mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijamüügi puhul eeldatakse , et

kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele

mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja v.

puuduse olemusega. Tegemist on tarbijamüügilepinguga vastavalt VÕS § 208 lg.4 , kuna

kostja tegutses autot müües oma majandustegevuse raames. Äriregistri andmebaasi kohaselt

on Osaühing APRIORY põhitegevusalaks sõiduautode ja väikebusside müük.

Seega tarbijamüügilepingute puhul eeldatakse , et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise

päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas juba asja üleandmise hetkel.

6(8)

Tsiviilasi nr 2-16-119188

Tegemist on erandiga üldisest tõendamiskoormuse jaotuse reeglist s.t. müüja peab

tõendama, et puudus on tekkinud tarbija enda tegevuse tagajärjel. Ostja e. tarbija peab

tõendamata üksnes VÕS § 217 tunnustele vastava puuduse olemasolu ja selle ilmnemise

ajahetke.

Hageja väitel ostis ta auto 08.01.2016.a. ja auto ei käivitunud järgmisel päeval s.o.

09.01.2016.a. ning autol vahetati kostja poolt eelsüüteküünlad, tehti diagnostika ja

remonditi juhtmestiku. Auto ei käivitunud uuesti veebruari alguses. Põhjuseks EGR klapi

viga. Hagiavaldusele lisatud arved märtsi algusest 2016.a. Hageja väitel kostja reklaamis, et

autol on parkimisandurid, aga need ei olnud töökorras juba ostmisel.

Hageja on esitanud kohtule foto diagnostika väljatrükist 14.01.2016.a. ja AS Info Auto Tartu

esinduse meistri Aare Tammi e-kirja, milles ta kinnitab , et Ford Galaxy reg.nr.854 BPB

viibis 14.01.2016.a. teeninduses ja manuses olevad veakoodide väljatrükid on sellelt autolt

(tl.80). Hageja on esitanud kohtule ka diagnostika veakoodide kirjeldused (tl.128- 130).

Hageja poolt esitatust nähtub, et 14.01.2016.a. oli vaidlusalusel sõidukil EGR klapi vead ja

parkimisandurite vead. Kostja ei vaidlustanud, et hageja poolt esitatud diagnostikatesti

väljavõttel nimetatud veakoodid ei ilmne. Kohus leiab, et kui 14.01.2016.a. (6 päeva peale

ostu-müügilepingu sõlmimist) teostatud diagnostikatest näitab , et sõidukil on vead siis on

põhjust eeldada, et need vead olid olemas ka ostu- müügilepingu sõlmimise ajal.

Hageja on esitanud kohtule e-kirja 15.01.2016.a., milles ta teavitab kostjat, et autol vahetati

eelsüüteküünlad, aga midagi on veel mootoril viga, et külmaga käima ei lähe (tl.77). Samuti

on hageja saatnud kostjale 15.02.2016.a. e-kirja , milles teavitab, et mootor kakub ja jätab

nagu korraks lööke vahele ning ekraanil on korraks kiri „Engie malfunction“. Vahepeal saab

sõita 10 km ja siis paar korda jätab lööke vahele ning 02.03.2016.a. e-kirja , milles hageja

teavitab, et Info Auto uuris käivitamisprobleemi ning ütles, et sama EGR klapi viga, mis on

algusest peale olnud , põhjustab neid probleeme. Nad jaanuaris küll kohandasid juhtmestikku,

aga see ei teinud asja päris korda. Hageja soovis auto kordategemist. (tl. 81, 82).

Kostja väited, et 09.01.2016.a. auto ei käivitunud ja kostja kõrvaldas kõik autol olnud vead ja

muid vigu kontrolli raames ei tuvastatud, ei ole tõendatud. Kostja esitas kohtule Info Auto

töökoja juhataja Hannes Lips`i selgituse, mille kohaselt kui EGR klapp ei tööta siis on

tugevalt häiritud sõiduki mootori töö v. mootor ei käivitu üldse. EGR klapi vigu saab

diagnoosida sõiduki diagnostikatestriga. Lisaks on sümptomiteks suur tahmasisaldus

sõiduki heitgaasides v. mootori mittekäivitumine. EGR klapi vigade puhul on

vähetõenäoline, et klapp täna töötab ja homme mitte. Kui klapp on vigane , siis hakkab

sõiduki infopaneelis põlema toite süsteemi riket tähistav märgutuli , viga on diagnoositav

diagnostikatestriga ja on ka reaalselt tuntav mootori halb töö. Vigase EGR klapiga ei ole

kindlasti võimalik läbida tehnoülevaatust (tl. 68). Hageja on korduvalt kostjat teavitanud, et

mootori töö on häiritud ja ka auto ekraanil olevast kirjast (e-kirja teel 15.01, 15.02 ja 02.03).

EGR klapi viga näitab 14.01.2016.a. sõidukil teostatud diagnostikatest, mis on teostatud AS

Info Auto Tartu esinduses. Info Auto töökoja juhataja ei välista kategooriliselt võimalust , et

EGR klapp üks päev töötab ja teine päev mitte, vaid ütleb, et see on vähetõenäoline. Samuti

kostja ei ole esitanud kohtule vaidlusaluse auto diagnostikatesti, mis teostati auto remondi

ajal ja kust nähtuks nimetatud vea puudumine. Seega ilmselt peale auto ostmist sõiduki

remontimisel kostja kõiki autol olnud vigu ei kõrvaldanud. See, et sõidukil teostati

30.12.2015.a. tehnoülevaatus , ei tõenda sõiduki müügi ajal 08.01.2016.a. EGR klapi vea

puudumist. Kostja ei ole tõendanud, et antud puudus tekkis hageja enda tegevuse tagajärjel.

7(8)

Tsiviilasi nr 2-16-119188

VÕS § 222 lg.4 järgi müüja kannab asja parandamisega v. asja asendamisega seotud kulud ,

eelkõige veo-, posti-, töö- ,reisi- ja materjalikulud. Lg.5 järgi kui ostja nõuab õigustatult asja

parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul , võib ostja ise asja parandada v.

lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

Hagejale on esitatud arved EGR klapi ja selle vahetamise eest kokku 132.45 +147.80 =

280.25 eurot (tl.38-39). Hageja väitel on ta EGR klapi vahetanud ja arved tasunud. Kohus

leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista EGR klapi ja selle vahetamise tasu kokku

summas 280.25 eurot.

VÕS § 220 lg.1 ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai

v. pidi teada saama. Tarbijamüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele

mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada.

Lg.3 järgi kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt , ei

või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seega toob lg.3 kaasa müüja

vastutusest vabanemise § 218 lg.1 mõistes selliste lepingutingimustele mittevastavuse

osas, mille suhtes teatamiskohustust rikuti. VÕS § 218 lg.4 järgi müüja ei vastuta asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest , kui ostja lepingu sõlmimisel asja

lepingutingimustele mittevastavusest teadis.

Antud juhul on ostu – müügileping sõlmitud 08.01.2016.a. Hageja on hagiavalduses

märkinud, et rikkis parkimisandurid ei töötanud kordagi alates 08.01.2016.a. Seega kohus

leiab , et hageja sai teada parkimisandurite mittetöötamisest ostu-müügilepingu sõlmimise

päeval s.o.08.01.2016.a. Kostja on vastuses hagile märkinud, et hageja ei ole teinud kostjale

mistahes etteheiteid parkimisandurite osas ei müügilepingu sõlmimisel ega mõistliku aja

jooksul hiljem. 10.07.2017.a. menetlusdokumendis on kostja märkinud, et etteheited

parkimisandurite töö osas esitati alles kuude möödudes. Hageja ei ole esitanud kohtule

tõendeid , et ta on teavitanud kostjat 2 kuu jooksul peale ostu sooritamist , et sõidukil

parkimisandurid ei tööta v. nõudnud nende väljavahetamist. Hageja on esitanud kohtule

kostjale saadetud e-kirjad seoses mootori ja EGR klapi vahetusega , kuid üheski kirjas ei ole

hageja teavitatud kostjat parkimisandurite mittetöötamisest v. esitanud nõuet nende

kordategemiseks. Seda enam , et ühel korral peale auto ostu- müügilepingu sõlmimist kostja

autot seoses hageja poolt teavitatud mootori probleemiga remontis.

Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta on teavitanud kostjat parkimisandurite

mittetöötamisest VÕS § 220 lg.3 sätestatud 2 kuulise tähtaja jooksul ja hageja ei saa enam

nimetatud lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seega hagi parkimisandurite osas

s.o. summas 376.30 eurot tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 163 lg.1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

v. ei jäta menetluskulusid täielikult v. osaliselt poolte endi kanda. Arvestades , et hageja on

esitanud rahalise nõude ostetud asjal oleva kahe puuduse tõttu ning ühes osas kuulub hagi

rahuldamisele ja teises osas mitte ning hagi kuulub rahuldamisele 42,7% (s.o.ca pooles

ulatuses) , siis kohus leiab, et on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ivika Sillaots

8(8)

Tsiviilasi nr 2-16-119188

Kohtunik

9(8)