4-17-3351/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.septembril 2017.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-17-3351 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi

U.T kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 31.05.2017 otsusele

nr 2302,17,005358 Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja: U.T (isikukood xxx, elukoht Xxxx)

Kohtuväline menetleja:

PPA Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht Tallinn, Pärnu mnt 139) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus otsustas:

1. U.T kaebus rahuldada osaliselt ja tühistada osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 31.05.2017.a otsus nr 2302,17,005358 U.T-le LS § 223 lg 1 alusel määratud karistuse osas.

2. Teha uus otsus: tunnistada U.T süüdi LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja mõista põhikaristuseks rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Muus osas jätta PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 31.05.2017 otsus nr 2302,17,005358 muutmata.

3. Täpsustada otsuse täitmise korda määratud rahatrahvi osas: KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et U.T-le mõistetud rahatrahvi kogusummas 104 eurot (LS § 223 lg 1 järgi 80 eurot ja LS § 242 lg 1 järgi - 24 eurot) on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 8 kuu jooksul, tasudes Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr

EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a nr EE403300333416110002 Danske pangas või a/a EE701700017001577198 Nordea pangas iga kuu 13 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest, maksekorraldusele märkida viitenumber 10220175085607.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

2

Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 31.05.2017 otsusega nr 2302,17,005358 karistati U.T LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o. 320 eurot ja LS § 242 lg 1 alusel rahatrahviga 6 trahviühiku ulatuses, s.o. 24 eurot.

03.05.2017 koostatud väärteoprotokolli nr AB1536935 kohaselt rikkumine seisnes selles, et 18.04.2017 kell 16:45 Tallinnas Linnamäe tee 91 juures liikudes Muhu tn suunas Jelizaveta Bagatõ-

Benkivski juhtis mootorsõidukit MB reg.nr.xxxx enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ja keeras ette otse liikunud mootorrattale Suzuki, mille tagajärjel toimus kokkupõrge. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜ'le Xxxx, tervisekahjustused Xxxx. Peale liiklusõnnetust liigutas sõidukit enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist eelnevalt tunnistajate juuresolekul ära märkimata sõiduki asendit ning jälgi, millega rikkus LS § 33 lg 2 p 8 ja § 169 lg 6 nõudeid ning pani sellega toime LS § 223 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kaebuse sisu 15.06.2017 esitas U.T kohtule kaebuse, milles palub asi uuesti läbi vaadata ja trahv tühistada. Kaebaja palub võtta arvesse asjaolu, et parklakohalt välja sõites ja liikudes edasi ta vaatas ringi ja peeglitesse, ehk veendus oma manöövrite ohutuses. Määratud rahatrahv on tema jaoks suur, tal pole raha selle maksmiseks, sest tema ülalpidamisel on väike laps (3-kuuline), saadud stressi tõttu kaebaja kaotas rinnapiima. Korteri eest peab laenu maksma, abikaasa on invaliid. Kaebaja on väga mures juhtunu pärast, tal oli mitu päeva peavalu ja ta ei saanud korralikult magada.

Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas asus seisukohale, et kaebuses toodud alustel ei ole

põhjendatud kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamine, mistõttu palub jätta kaebus

rahuldamata. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et U.T-le

inkrimineeritavad rikkumised on leidnud täielikku tõendamist ja isikule on määratud proportsionaalne karistus. Väärteoasjale lisatud videost nähtub üheselt, et menetlusalusel isikul on kohustus anda teed teistele teel liikujatele, kuna ta alustab manöövrit, kuid kuna ta seda nõuet ei täida,

keerab ta ette oma reas otse liikuvale mootorratturile. Kuivõrd mootorrattur liigub otse omas

sõidureas ja sõiduauto juht ei anna talle võimalust kiirust sujuvalt vähendada vaid keerab talle

ootamatult ette, siis ei näe kohtuväline menetleja mootorratturi käitumises liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses olevaid tegevusi. Kui menetlusalune isik oleks täitnud LS § 33 lg 2 p 8 nõudeid (juht on kohustatud enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid). Videosalvestisest samuti nähtub, et menetlusaluse isiku sõiduk ei takista teiste sõidukite liikumist, kannatanut haiglasse ei toimetata ja enne sõiduki liigutamist ei olnud märgitud tunnistajate

juuresolekul ära sõiduki asend ja jäljed. Mootorrattur sai õnnetuse tagajärjel tervisekahjustused, mistõttu peab määratud karistus vastama toimepandud teo raskusele.

Kohtuotsuse põhjendused

VTMS § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kohus, tutvunud U.T kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. U.T teatas kohtule esitatud kaebuses, et ta ei soovi kohtust osa võtta. Kohtuväline menetleja nõustus kirjaliku menetlusega. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

3

Kohus uuris järgmisi väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid:

- 18.04.2017 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja LÕ nr 688 aktist nähtub, et

liiklusõnnetuse toimumise koht asub Harjumaal, Tallinnas, Linnamäe tee 91 juures, kus sõiduauto MB reg.nr xxxx juht alustas liikust ning sõitis otse teel liikunud mootorratturile.

Suurim lubatud sõidukiirus sündmuskohal on 50 km/h. Sõidutee on kaetud asfaltbetoon kattega, mis on ilma kõrgemate kohtade ja aukudeta. Vaatluse hetkel on valge aeg, selge ilm, asfalt on kuiv, sõidutee on korras. Vaatlussuund on Ussimäe tee poolt Mustakivi tee poole. Sõidutee on kahesuunaline. Linnamäe tee pärisuunavööndiks on üks sõidurada laiusega 4,3 m. Sõiduteest paremal on teega külgnev ala laiusega 6,2 m, kus on pargitud sõidukid. Linnamäe tee vastassuunavööndis on üks sõidurada laiusega 4,1 m. Sõiduteest vasakul on teega külgnev ala, kus asuvad tankla „Neste“ ja auto käsipesula „Mündipesula“. Linnamäe tee suunavööndeid eraldab pikkade kriipsudega katkendjoon. Linnamäe teel asuvad s/a MB S320 reg.märk xxxx, mootorrattas Suzuki SV650 reg.märk xxxx ning kraapeja vedelikujäljed. Sõiduk MB S320

on esiosaga Mustakivi tee poole. Mootorrattas Suzuki SV650 on püstiasendis ja esiosaga Ussimäe tee poole. Vaatlusprotokollile on lisatud skeem ja fototabel.

- 18.04.2017 kell 18:22 koostatud sõiduki vaatlusprotokollist nähtub, et mootorrattal Suzuki

SV650 reg.märk xxxx on kahjustatud parempoolne külg, parempoolne peegel eraldunud, parempoolne eesmine suunatuli, radiaator, esituli, kütusepaak, juhtraud (parempool). - 18.04.2017 kell 18:16 koostatud sõiduki vaatlusprotokollist nähtub, et sõiduautol MB S320 reg.märk xxxxon kahjustatud vasakpoolne esinurk. - Tunnistaja U.T ütluste kohaselt tema sõiduk oli pargitud trepi juures. Vaadates tahapoole hakkas liikuma, tagantpoolt ei olnud kedagi, sõidukeid ei olnud, liikus parempoolses reas, kiirus oli ca 20 km/h, põles parempoolne suunatuli. Tagantpoolt ei olnud kedagi, samuti vastassuunavööndis oli tühjus. Pärast väljasõitmist oma paremas sõidureas hakkas sõitma otse. Mootorratturit ei näinud. Sõitis umbes paar meetrit ja juhtus kokkupõrge. Mootorrattur sõitis talle parema küljega sõiduki vasakusse külje sisse (esistange). Kohe sõitis

tema juurde, et kontrollida, kas temaga on kõik korras. Sellepärast peatas (parkis) mootorsõiduki pesula juures, mis oli vasakult, selleks et mitte takistada teiste sõidukite liikumist. Mootorrattur ise tõusis püsti ja tõstis oma mootorratta ülesse. Paari minuti pärast helistas politseisse. Mootorrattur tahtis situatsiooni lahendada kohapeal, kuid ta ise kutsus

välja politsei. Kohapeal tunnistajaid ei olnud. Alustades liikumist vaatas tahapoole, peeglitesse. Kui liikus tahapoole ja alustas sõitmist otse. - Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, millest nähtub, et mootorrattas Suzuki SV 650 reg.nr xxxx teisaldati asukohta Rahumäe tee 6/1, Tallinn. - Põhja prefektuuri avariiteenistuse taotlused (20.04.2017) ja kaasaabi palved „Mündi“ pesula ja „Neste“ tankla (Linnamäe tee 40) ning Linnamäe tee 91 asuvate kaamerate omanikele, mis

võisid 18.04.2017 kell 16:45 Linnamäe tee 91 toimunud liiklusõnnetust jäädvustada. Salvestised palutakse edastada aadressile . põhja.lmt@politsei.ee - Taip nr 688, mille kohaselt otsitakse 18.04.2017 kell 16:45 Linnamäe tee 91 juures toimunud liiklusõnnetuse pealtnägijaid. - 18.04.2017 teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku xxxxsaabumisest Ida-Tallinna Keskhaiglasse.

- Tunnistaja Xxxx ütluste kohaselt sõitis teisipäeva õhtupoolikul kodust poodi oma Suzuki

mootorrattaga ning märkas teel peatuvat sõidukit. Teel peatunud sõiduk oli teega suhtes

veidike risti. Alustas sõidukist möödumisega, lülitas sisse vasaku suunatule. Hetkel, millal

jõudis auto tagumise ukseni (vasak) asus auto ootamatult manööverdama. Ohtu märgates üritas autost veel mööda põigata, kuid edutult ning auto keeras mootorrattale tagumise istme

lähedusse sisse ning tänu sellele löögile paiskus koos mootorrattaga maha, vastassuuna

vööndisse. Peale kokkupõrget sõiduki juht parkis sõiduki Mündi pesula juurde, tema jäi hetkeks ehmatuse tõttu lamama. Püsti tõustes tõstis püsti enda mootorratta. Olukorda sattudes tundus talle, et juhi tähelepanu oli suunatud telefoni. Manöövrit alustades autojuht suunatuld

4

ei näidanud. Kiirabi toimetas teda haiglasse tervisekontrolli. Peale liiklusõnnetust läks katki kiiver, nahkkombe, kindad. - Tunnistaja Xxxx ütluste kohaselt 18.aprillil kella 16:45 paiku ta sõitis linna poolt ja peatus ülekäiguraja ees ja alustas liikumist. Ja siis ta nägi vastassuunas liikuvat mootorratturit ja vasakult liikumist alustavat mootorsõidukit Mercedes, mis sõitis välja ja otse mootorratturi

sisse, mootorrattur üritas vältida kokkupõrget, kuid ei jõudnud ja mootorsõiduk puudutas mootorratta tagumist osa, mootorrattas vänderdas ja kukkus, mootorrattur tegi asfaldil paar saltot ja peatus umbes 5-7 meetri kaugusel oma masinast, kokkupõrke tagajärjel mootorrattur

lendas vastassuunavööndisse ja mootorrattas kukkus teepervele. Sel hetkel Mercedese juht

sõitis tankla juurde, läks autost välja, vaatas sõiduki üle, midagi ütles mootorratturile ja hakkas helistama. Tunnistaja väljus autost, tõstis mootorratta peegli, mis lebas sõiduteel ja andis selle üle mootorratturile. Mootorrattur oli hirmunud, küsimusele „Kas on kõik korras?“ aga vastas positiivselt ja tunnistaja sõitis minema.

- Asitõendi vaatlusprotokoll (02.05.2017), kus vaadeldi CD-plaadil asuv turvakaamera videosalvestus, mis olid tehtud „Neste“ tanklas asukohaga Linnamäe tee 40, Tallinn. Plaadil on üks videolõik, millest nähtub Linnamäe tee osa. Salvestisest on näha, kuidas tumedat värvi

sõiduk sõidab risti teele ja ette mootorratturile. Mootorrattur püüab vastassuuna kaudu möödasõitu teha aga saab ikka sõidukilt löögi, paiskub külili ja libiseb mitu meetrit eemale

vastassuunda sõidutee äärde. Mootorrattur tõuseb püsti. Sõiduk liigutab sõiduki

sündmuskohalt ära, üle tee oleva pesula juurde. Sõiduki juht väljub sõidukist ja läheb

mootorratturi juurde. Eemal on seisma jäänud sõiduk, millest väljub juht ja läheb liiklusõnnetuses osalenud isikute juurde. Mootorrattur tõstab mootorratta üles ja liigutab seda. - Väärteoasja menetluses ebaselguste lahendamise määrus (03.05.2017), millest nähtuvalt oli määratud lugeda väärteoprotokolli AB1536935 blokis „Sõiduk“ õigeks reg.nr xxxx. - Menetlusaluse isiku U.T ütluste kohaselt ta kinnitab oma varasemalt tunnistajana antud ütlusi ja seletas, miks tema sõiduk seisis sündmuskohalt vasakult sõidutee ääres: ta kontrollis, kas mootorratturiga on kõik korras.

- U.T e-kiri (16.05.2017), millest nähtuvalt ta avastas, et

väärteoprotokollis on valesti märgitud tema mootorsõiduki number, õige number on xxxx. Samuti ta ei ole nõus väärteoprotokollis märgituga, tegelikult ta veendus manöövri ohutuses. Palub teha vastavad muudatused protokollis. - Xxxx OÜ päring liiklusõnnetuse osas, millest nähtuvalt mootorsõiduk Mercedes-Benz S320 reg nr xxxxkuulub Xxxx. - Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt U.T ei ole registrisse kantud.

Hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab kohus, et U.T kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, otsus tuleb tühistada osaliselt – mõistetud karistuse suuruse osas.

VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende

kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. VTMS § 133 p 4 kohaselt kohtul on aktiivne roll materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel.

LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt

liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või

ettevaatamatusest tervisekahjustus. LS § 223 lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega sedastada

mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ning koosseisutunnusena varalise kahju või

ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine. LS § 223 lg 1 rakendamisel tuleb viidata liiklusseaduse sätetele, mille nõuete rikkumist menetlusalustele isikutele ette heidetakse. Väärteoprotokolli kohaselt seisneb U.T omistatav tegu LS § 33 lg 2 p 8 sätestatud nõue rikkumises, kuna menetlusalune isik enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ja keeras ette otse liikunud mootorrattale Suzuki, mille tagajärjel toimus kokkupõrge. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜ-le Xxxx, tervisekahjustused Xxxx.

5

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Seetõttu LS § 223 lg 1 ettenähtud karistuse kohaldamiseks tuleb

eelkõige tuvastada, kas U.T on talle inkrimineeritud süüteo objektiivse koosseisu tunnused realiseerinud, ehk enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses, millega

ta võis rikkuda LS § 33 lg 2 p 8 sätestatud nõuet ning tekitas varalise kahju OÜ'le Xxxx ja

tervisekahjustused Xxxx. Lisaks LS § 223 lg 1 objektiivse koosseisu tunnustele peab olema tuvastatud põhjuslik seos liiklusnõue rikkumise ja varalise kahju tekitamise vahel.

Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et U.T 18.04.2017 kell 16:45 sõitis mootorsõidukiga Mercedes-Benz reg.nr xxxx Tallinnas, Linnamäe tee 91 juures mootorrattale Suzuki

ette, mille järel toimus liiklusõnnetus (mootorrattur kaotas juhitavuse ja kukkus). Antud fakt on kinnitamist leidnud nii kaebuse esitaja U.T enda ütlustega, tunnistajate Xxxx ning

Xxxx ütlustega, kuid ka käesolevas väärteoasjas kogutud kirjalike tõenditega. Täiendavalt kohtuväline menetleja on väärteoasjale lisanud 18.04.2017 Neste tanklast tehtud videosalvestuse (vt

Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-21-09, 3-1-1-74-09), mille kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll. Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja on õigesti ja väärteomenetluse

raames kogutud tõendikogumiga kooskõlas olevalt lugenud tõendatuks liiklusõnnetuse toimumise 18.04.2017 kell 16:45 Linnamäe teel. LS § 2 p 32 kohaselt loetakse liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või

tekib varaline kahju. Sündmuskohal tehtud videosalvestus algab 18.04.2017 kell 16:34:59 ja

videosalvestuse kella 1:04 ajal tumedat värvi sõiduk, liikudes paremalt vasakule sõidab ette oma suunavööndi piiril liikunud mootorratturile, järgmisel hetkel mootorrattas kaotab tasakaalu, püüab

veel tasakaalu säilitada ja kukub. Kohtul puudub alus kahelda, et väärteoprotokollis märgitud

rikkumise aeg 16.45 on vale, mis tuleneb sündmuskoha vaatlusprotokollist (teade 16:49).

Kõnesolevas väärteoasjas ei oma teo toimepanemise aeg määravat tähtsust, kaebaja kaitseõigust

rikutud ei ole. Sõidukite vaatlusprotokollidest nähtub (MB ja Suzuki), et mõlematel sõidukitel esinevad kahjustused. Teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku kohta nähtub, et mootorrattur xxxx sai tervisekahjustusi ja oli toimetatud Ida-Tallinna Keskhaiglasse. Seega kahe mootorsõiduki

teel liikumise tagajärjel on tekkinud varaline kahju ehk toimunud liiklusõnnetus LS § 2 p 32 tähenduses. Vastavat asjaolu tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ja selle juurde kuuluvad lisad

(skeem, fotod). Sellest tulenevalt on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud LS § 223 lg 1 objektiivse koosseisu esinemine, ehk varalise kahju tekkimine mootorratta omanikule OÜle Xxxx ja tervisekahjustuste tekitamine Xxxx.

Mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist

(Riigikohtu otsused nr 3-1-1-2-05, 3-1-1-79-06, 3-1-1-85-12). Liiklusõnnetuste puhul vabaneb

hoolsuskohustust rikkuva teoga kahju põhjustanud isik vastutusest eeskätt juhul, kui ka kahju kandnud isik rikkus mõnda liiklusseaduses sätestatud kohustust ja ohustas sellega ise liiklusõnnetuses

kahjustatud õigushüve. Väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja ei ole leidnud

liiklusõnnetuses kannatada saanud mootorratturi Xxxx käitumises liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses olevaid tegevusi. Kohtuväline menetleja kirjalikus seisukohas leidis, et menetlusalune isik oli kohustatud andma teed, kuid ta seda ei täitnud ja keeras ette oma sõidureas liikunud mootorratturile.

Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt sõites välja parkimiskohalt ta veendus manöövri ohutuses ja

sõidu alustamisel mootorratturit ta ei näinud. Tunnistaja Xxxx seletas, et märkas sõiduteel

risti seisnud mootorsõidukit ja alustas sellest möödumisega, möödumise hetkel mootorsõiduk MB hakkas manööverdama ja keeras mootorratta tagumise istme lähedusse sisse. Tunnistaja Xxxxnägi, kuidas vasakult liikunud mootorsõiduk Mercedes sõitis mootorrattale sisse. Videosalvestisest nähtub, et MB sõidab risti teele, mõlemad sõidukid saavad suunavööndeid eraldava pikkade joontega katkendjoonel kokku, MB jätkab liikumist ning jääb seisma sõidutee teisel poolel. Puudub videosalvestus sõidukite varasema liikumise kohta (ei ulatu kaamera vaatevälja).

6

Kaebaja on oma ütlustes väitnud, et ta ei rikkunud LS § 33 lg 2 p 8 nõuet, kuivõrd ta oli veendunud oma manöövri ohutuses ning mootorrattast ei näinud. Kaebaja sellekohane väide on põhimõttelist

kinnitust leidnud Neste tanklas tehtud videosalvestisega, sest kui MB juht oleks mootorratturit

näinud, ei oleks ta manöövrit sooritanud. Tunnistaja Xxxx ütluste kohaselt ta hakkas möödasõitu sooritama, kuid oluline on see, et enne liiklusõnnetuse toimumiskohta on kurv (fotod 7, 14-18), mis piirab nähtavust Linnamäe teele. Kurvist väljasõidul piiravad nähtavust sõidutee ääres paremal nn kalasaba kujul pargitud sõiduautod (foto 18). Fotol nr 5 nähtub trepp koos käsipuuga, kust kaebaja

pidi alustama liikumist (kõrval seisab hõbedast värvi sõiduk). Fotolt nr 18 on võimalik näha

vahemaad, mis tuleb läbida peale kurvi kuni sündmuskohani. Maa-ameti kaardirakenduse abil vahemaade mõõtmisel on võimalik tuvastada, et vahemaa kurvi alguse ja trepi vahel on alla 40 meetri, pargitud sõidukite tõttu see võib olla veel väiksem. Sõidukiirusel 50 km/h liikuva mootorsõiduki juhil pärast kurvi jääb reageerimiseks ~3 sekundid aega (http://www.kalkulaator.ee/?lang=1&page=54) ja

see aeg varieerub (sõltuvalt kiirusest). Kiirusel 50 km/h peatumisteekond on 40 meetrit (Allikas: Liiklusõpik Lauri Koger, Henn Kullerkupp; AS Mats). Seega pärast kurvi Xxxxmärgates sõidutee ääres seisvat MB pidi kohe otsustama, kas ta jätkab liikumist või vähendab sõidukiirust juhuks, kui MB hakkab manöövrit sooritama.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt 18.04.2017 Xxxx omab A2-alamkategooriat, mille olemasolul oli tal lubatud juhtida mootorrattast, mille mootori võimsus ei ületa 35 kilovatti või mille

võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,2 kilovatti kilogrammi kohta ning mis ei ole ümber ehitatud sõidukist, mille võimsus on vähemalt kaks korda nii suur (LS § 93 lg 3 p 2, antud juhul 56 kW/197 kg = ; vt Liiklusseaduse seletuskiri ja Euroopa Nõukogu direktiiv 0,28 kilovatti kilogrammi kohta 91/439/EMÜ). Puudub vaidlus selle üle, et 18.04.2017 Xxxx sõitis mootorrattaga Suzuki SV 650 reg.nr xxxx, mille võimsuseks Maanteeameti e-teeninduse kohaselt on 56 kilovatti. Seega ei tohtinud 18.04.2017 Xxxx juhtida mootorrattast Suzuki SV 650 reg.nr xxxx, mille võimsus oluliselt ületas (21 kW võrra) talle

juhtimiseks lubatud mootorratta võimsust. On küsitav, kas vastava kategooria juhtimisõigust

mitteomav isik on võimeline adekvaatselt (vastavuses omandatud teadmistega ja kogemustega) hindama liiklussituatsiooni. Kohtu hinnangul isik, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes vaatamata sellele asub mootorsõidukit juhtima, teadvalt rikub liiklusseaduses sätestatud kohustust (LS § 90 lg 1 p 1) ja sellega ohustab iseennast ja teisi liiklejaid.

Tunnistaja Ilvese ütlustest nähtuvalt ta üritas mööduda peatuvast mootorsõidukist MB, mis ootamatult hakkas liikuma. LS § 2 p 45 kohaselt möödumine on ühest või mitmest sõitvast sõidukist

ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõitmata. LS § 2 p 101 kohaselt ümberpõige on möödumine

sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist või muust takistusest kasutatavalt sõidurajalt välja sõites. Puudub vaidlus selle üle, et mootorsõidukit MB juhtis U.T, kes sõitis välja trepi juures asuvalt parkimiskohalt ja hakkas liikuma. U.T ütluste kohaselt kohe peale

parkimiskohalt välja tagurdamist ta hakkas sõitma otse. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires

ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. LS § 52 lg 2 p 1 kohaselt

pärisuunavööndis ei tohi juht mööda sõita piiratud nähtavusega teelõigul, kui pärisuunavööndi sõidurajad pole tähistatud teekattemärgistega või teekattemärgised pole nähtavad. Antud juhul A- kategooriata, paremalt pargitud sõiduautode tõttu piiratud nähtavusega, 16,7 meetri laiusega sõiduteel (sündmuskoha vaatlusprotokollis „ “) ja vabal sõiduteel (00:50-1:04 videolt ei ole näha ühtegi väljak sõidukit) liikunud mootorrattur otsustab sõidukiirust kohandamata mööduda samas sõidureas asuvast mootorsõidukist, mis liigub (trepist kaamera vaateväljani pidi liikuma). Kõik ülaltoodu viitab sellele, et mootorrattaga liikunud Xxxxvõis rikkuda liiklusseaduses sätestatud kohustusi (peamine on LS § 90 lg 1 p 1).

7

Kohus juhib tähelepanu, et käesoleva otsusega on kohus tuvastanud Xxxx poolt liiklusnõuete

rikkumise, millele tuleb kohtuvälisel menetlejal hinnang anda eraldi menetluses ning mis mõjutab kindlustushüvitiste suurust.

Jõudes järeldusele, et ka Xxxx rikkus liiklusseaduse nõudeid, on kohus aga seisukohal, et see ei too kaasa U.T vastutusest vabastamist. Kaebaja tunnistab, et ta ei näinud mootorratturit, kuid tähelepaneliku ja hoolsa käitumise puhul ta võis ja pidi mootorrattast nägema. Ei ole tuvastatud, millise kiirusega mootorratas liikus, kuid kiirusel 50 km/h, ehk 14 m/s liikunud mootorratturit oli võimalik märgata 2-3 sekundiga. Kaebaja poolt manöövri teostamine kinnitab seda, et ta ei näinud

mootorratturit. Seega ka U.T on rikkunud hoolsuskohustust - enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et manöövril oleval U.T oli LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt kohustus veenduda, et manööver on ohutu ja see ei

takista või ohusta teisi liiklejaid. U.T selles aga piisava hoolsusega ei veendunud. Riigikohus otsuses nr 3-1-1-63-03 leidis, et taunitavam ja liikluses ohtlikum on see, kui sõiduki juht

ei vaata kavandatava pöörde suunas. Seega pöörates vasakule U.T pidi veenduma selles, et vasakult sõidutee on vaba.

Lähtudes eeltoodust tuleb tunnistada, et antud liiklusõnnetus on toimunud mõlema liiklejate süül. Xxxx ja U.T mõlema käitumine on põhjuslikus seoses tekkinud tagajärjega. Kui Xxxx

ei oleks ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta mootorrattast juhtinud, ei oleks liiklusõnnetust toimunud.

Samas mõeldes ära U.T käitumise olukorras, kus suvaline juhtimisõigusega

mootorrattur otsustas nähes eesliikunud sõiduautot oma liikumist jätkata, ei oleks liiklusõnnetust toimunud, kui U.T oleks täitnud piisava hoolsusega LS § 33 lg 2 p 8 nõuet.

Videosalvestuse kohta on koostatud vaatlusprotokoll, mille kohaselt sõiduk sõidab risti ette mootorratturile. Videosalvestusega tutvumisel on selgelt näha, et kaebuse esitaja U.T

keerates parkimiskohalt välja, pöörab vasakule, st sõidabki risti ette ja puutudes kokku samas sõidureas liikunud mootorrattaga jätkab liikumist kavandatud sõidusuunas – sõidutee teisele poole. Seega on tõendamist leidnud U.T poolt LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine.

VTMS § 69 lg 2 p 3 kohaselt võidakse väärteoprotokolli kanda ka menetlusaluse isiku ütlusi. Väärteoprotokollis nr AB1536935 kaebuse esitaja U.T omakäeliselt kinnitas, et (tõlge

vene keelest) „Protokolliga tutvunud. Tõlki pole vaja, kõik vene keeles mulle selgitati. Lahendus palun saata e-mailile.“ Lähtudes isiku ütlustest vale sõiduki number (xxxx asemel xxxx), ja väärteo

lühikirjeldus oli kaebajale tutvustatud ning ta on neid aktsepteerinud. Number oli parandatud

ebaselguste lahendamise määrusega, lühikirjelduse sõnastus on LS § 33 lg 2 p 8 ümbersõnastus, sellega ei ole kaebuse esitaja õigusi rikutud.

Kohus leiab, et U.T poolt LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine

on tõendamist leidnud. U.T on ise kinnitanud, et kohe peale liiklusõnnetust sõitis

mootorratturi juurde ja parkis mootorsõiduki pesula juures, et mitte takistada teiste sõidukite liikumist. Samas videosalvestisest on selgelt näha, et tema sõiduk ei takista teiste sõidukite liikumist (tee sündmuskohal on piisavalt lai). LS § 169 lg 6 sätestab, et sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid

esemeid tohib enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui kannatanu

transporditakse haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on

tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Väärteoasjas sündmuskoha vaatlusel on tuvastatud, et kohas, kus liiklusõnnetus toimus, on sõidutee laius 16,7m,

mis vastab neljarealise sõidutee laiusele. U.T võis fikseerida liiklusõnnetuse jälgi tunnistajate juuresolekul, sest tegemist oli rahvarohke kohaga. Liigutades sündmuskohalt ära oma

sõiduauto, U.T kõrvaldas võimaluse fikseerida ka võimalikud kokkupõrke jäljed.

Menetlusaluse isiku õigusvastane käitumine pärast liiklusõnnetust raskendas otsasõidu asjaolude

8

tuvastamisel, mille tõttu oli väärteoasja otsuse vaidlustamisel esitatud vastuväidete

kontrollimine raskendatud. U.T tegutsemine oli vastuolus LS § 169 lg 6 nõuetega ning kohtuväline menetleja on õigesti kvalifitseerinud selle LS § 242 lg 1 järgi. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 kohaselt

ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus; isik paneb toime hooletusest, kui ta ei tea

süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on liiklusõnnetuses

osalenud U.T juhtimise staaž 3 aastat. Seega olles hiljuti läbinud mootorsõiduki

juhtimisõiguse omandamiseks vajaliku koolituse ja saanud juhiloa omandamiseks sellekohase

väljaõppe, pidi U.T 18.04.2017 mootorsõidukit juhtides olema teadlik, et enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist ei tohi sõidukit liigutada. Isegi kui see ei olnud temal meeles, ei välista seaduse mittetundmine KarS § 17 lg 3 sätestatu kohaselt tahtlust ega ettevaatamatust. LS § 169 lg 6 nõuete täitmata jätmisega pani U.T toime LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo: ta liigutas sõidukit enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist, eelnevalt tunnistajate juuresolekul ära märkimata sõiduki asendit ning jälgi.

Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik Jelizaveta Bagatõ- Benkivski, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

LS § 242 lõikes 1 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Käesolevas asjas ei ole raskendavaid või kergendavaid asjaolusid tuvastatud. J.Bagatõ- Benkivskil puuduvad kehtivad väärteokaristused. Kohtuväline menetleja on määranud U.T-le karistuseks LS § 242 lg 1 järgi rahatrahvi 6 trahviühikut. Seega LS § 242 lg 1 alusel määratud trahvi suurus jääb alla sanktsiooni keskmise määra ning on piisav eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks ehk võimaldab mõjutada J.Bagatõ- Benkivskit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Kohus on tuvastanud, et toimunud liiklusõnnetuses on süüdi mõlemad pooled ehk tegemist on segasüüga ning U.T-le LS § 223 lg 1 järgi määratud karistust tuleb vähendada vähemalt poole võrra, arvestades liiklusõnnetuse tehiolusid ning kaebuse esitaja isikut. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Lähtudes karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest ning arvestades siinjuures ka õiguskorra tagamise huvisid, tuleb seostada karistust individualiseeritud süü suurusega ning kohtu arvates on põhjendatud mõista U.T-le karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, milline on piisav süüdlase mõjutamiseks.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p 2 tühistab kohus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 31.05.2017 otsuse

nr

2302,17,005358, millega karistati U.T LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühikut ning teeb uue otsuse, millega mõistab karistuseks LS § 223 lg 1 järgi väiksema rahatrahvi 20 trahviühiku ulatuses.

Kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt