2-17-10043/18 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

2-17-10043

1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 22.september 2017 Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-10043 Tsiviilasi

RP hagi JP vastu abielu lahutamise nõudes Hagihind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: RP, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxx, e-post: x Kostja: JP, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx xxxx xxxxxxxxx xxxxx, viibimiskoht xxxx xxxxx, asukoht xxxxxxx x, xxxxx xxxxx Eelistungi toimumise aeg 20.09.2017

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada RP hagi. 2. Lahutada RP (endine S) ja JP xx.xx.xxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx (tõend nr x) registreeritud abielu. 3. Taastada RP abielu eel viimati kantud perekonnanimi “S” 4. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele.

MENETLUSKULUD Jätta kummagi poole poolt kantud menetluskulud poole enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetlus RP on esitanud 29.06.2017 Pärnu Maakohtule hagi JP vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja lahutada xx.xx.xxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx sõlmitud abielu JP, kuna poolte abielulised suhted on lõppenud pärast JPvahistamist. Kostja on tema vastu esitatud nõude eelistungil õigeks võtnud.

Seoses asjaoluga, et kostja on abielu lahutamisega nõustunud, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt hagi rahuldada. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-le 3 kohaselt juhul, kui hagi

2-17-10043

2

õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lgle 4 alusel abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud.

KOHTU SEISUKOHT 1. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.

2. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama sätte lg 2 alusel abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

3. Pooled ei vaidle selle üle, et nende abielusuhted on lõppenud. Osundatud sätete alusel ning hageja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Käesoleval juhul on poolte abielulised suhted lõppenud ning nad ei soovi abieluliste suhete taastamist. Poolte lepitamist peab kohus ebamõistlikuks, kuna mõlemad pooled on abielu lahutamisega nõus ega ole lepitamist taotlenud. Puuduvad alused hagi õigeksvõtu mittevastuvõtmiseks. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagiavaldus abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

4. Nimeseaduse § 11 lg 1 alusel võib kohus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. Samas sätte lg 2 p 1 kohaselt võib taastatavaks perekonnanimeks olla ka lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja on taotlenud lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanime taastamist.

5. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Pooled ei ole kulude teistsugust jaotust ka taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ingrid Niinemägi Kohtunik