3-16-1388/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.09.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1388

Haldusasi

XX

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

10.05.2016

korralduse nr 13-11/30685, 10.05.2016 korralduse nr

13-11/30686 ja 05.07.2016 vaideotsuse nr 6-1/3372-2

tühistamiseks ning sundtäitmise peatunuks lugemiseks

alates 27.05.2016

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindajad v.adv Robert Sarv ja adv

Kevin Siivelt

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Martin Aas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.12.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.12.2016

otsus haldusasjas nr 3-16-1388 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.10.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-16-1388

2(10)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 10.05.2016 korraldustega nr 13-11/30686 ja nr

13-11/30686 XX tasuma maksukohustuse summas 21 961,22 eurot. Korraldused on antud

rahvusvahelise ametiabi korras. Korralduste andmise tingis Norra maksuhalduri (Skatteetaten

Skatt Vest) pöördumine MTA poole. MTA jättis 05.07.2016 vaideotsusega nr 6-1/3372-2

XX vaide rahuldamata.

2. XX esitas Tallinna Halduskohtule 11.07.2016 kaebuse (täiendatud 04.10.2016) MTA

10.05.2016 korralduste ja 05.07.2016 vaideotsuste tühistamiseks ning sundtäitmise peatunuks

lugemiseks alates 27.05.2016.

1) Korralduste aluseks olevaid nõudeid ei eksisteeri, kuna kaebaja on vaidlustanud need Norra

maksuametis. Seega ei ole põhjendatud kaebaja kohustamine nõudeid tasuma. Kaebaja esitas

27.05.2016 Norra maksuhaldurile vaide. MTA vaideotsuses märgitud asjaolu, et Norra

maksuhaldur ei pea esitatud vaiet kas nõuetele vastavaks või piisavaks, et lugeda

maksuotsused vaidlustatuks, ei anna alust jätkata vaidlustatud nõuete sundtäitmist. Kaebaja on

saanud Norra maksuhaldurilt vastuskirja, mis näitab, et kaebus on kätte saadud. Kaebaja ootab

Norra maksuhalduri kirjas lubatud lisadokumentide saabumist, et siis kaebust vajadusel

täiendada ja adresseerida vastuses viidatud asutusele.

MTA oli maksukorralduse seaduse (MKS) § 514 lg-st 9 tulenevalt kohustatud vaidlustamisest

teada saamise hetkel peatama korralduste kehtivuse. MTA on vaideotsuse tegemisel ületanud

MKS § 147 lg-s 3 sätestatud menetlustähtaega ning ei ole vastavalt MKS § 147 lg-le 4 vaide

läbivaatamise tähtaega pikendanud. MTA-l tulnuks teha vaideotsus hiljemalt 29.06.2016.

Otsuse hilisem tegemine rikub kaebaja õigusi, kuivõrd MTA tegi sundtäitmise peatamata

jätmise otsustuse pärast vaideotsuse tegemise tähtaega kogutud andmetest lähtudes. MTA

jättis lahendamata kaebaja vaides esitatud taotluse peatada vaide lahendamise ajaks

korralduste kehtivus. Korralduste kehtivuse peatamata jätmine oli õigusvastane.

2) Nõuded on aegunud. Korralduste aluseks olevad maksunõuded (mis on ka intresside

arvestamise aluseks) pärinevad korraldusele lisatud dokumentidest nähtuvalt aastatest 2005 ja

2006. MKS § 132 lg-st 4 tulenevalt hakkas hiliseima nõude aegumistähtaeg kulgema hiljemalt

01.01.2008. Seega aegusid maksunõuded hiljemalt 2013. a alguseks, mistõttu ei ole nende

sissenõudmine võimalik. Maksuhaldurile ei saa tulla nõuete aegumine üllatusena, kuna see

nähtub rahvusvahelise abitaotluse aluseks olevatest dokumentidest. Taotluses sisalduv

kinnitus, et maksunõue on sisse nõutav ega ole aegunud, on deklaratiivne ega saa olla

maksuhaldurile siduv. Maksuhalduril tulnuks uurimispõhimõttest ja hea halduse põhimõttest

lähtudes kontrollida Norra maksuameti taotluse aluseks olevaid asjaolusid, mitte aga võtta

täitmisele aegunud nõuet. Maksuhaldur ei saa rahvusvahelise ametiabi korras nõude

sissenõudmisel eemalduda Eesti Vabariigis kehtivast õigusest. Maksuhalduri tegevus saab

toimuda üksnes põhiseaduse (PS), haldusmenetluse seaduse (HMS), MKS jm asjakohaste

õigusaktide alusel.

MKS § 514 lg-st 4 ja lg 5 p-st 1 tulenevalt ei saa luua olukorda, kus rahvusvahelise ametiabi

korras nõude sundtäitmine väljuks MKS piiridest ning tõuseks kõrgemale Eesti Vabariigi

õigussüsteemist. MKS § 511 lg 4 kehtib ka rahvusvahelise ametiabi korras nõude

3-16-1388

3(10)

sundtäitmisele. MTA-l ei ole võimalik välisriigi maksunõuet täites eirata siseriiklikke sätteid

maksunõude täitmise kohta, muu hulgas maksunõude määramise ja sundtäitmise

aegumistähtaegu (MKS § 98 ja § 132). MKS § 128 lg 2 p 4 kohaselt ei ole võimalik

maksuvõlga sundtäita, kui see on aegunud. Norra maksuamet on asunud esitama 2005. ja

2006. aasta maksunõudeid, mida kaebajalt ei ole varem nõutud ja mille vaidlustamine on

Norra õiguse kohaselt äärmiselt keeruline. Maksuhaldur loob oma tegevusega olukorra, kus

isikul, kelle vastu pööratakse alusetu sissenõue Eesti Vabariigis, ei ole võimalik oma õigusi

Eesti kohtus Eesti õiguse alusel kaitsta, vaid tal tuleks selleks, et end Eesti riigivõimu eest

kaitsta, pöörduda välismaa kohtusse ning alustada pikka ja kulukat vaidlust. MTA ega Norra

maksuhaldur ei ole teatanud kaebajale, millises menetluses ja millistel tingimustel oleks tal

võimalik alusetu maksunõue Norras vaidlustada, samuti ei ole kaebajale selgitatud tema õigusi

Norras toimuvas menetluses. MTA ei oma mingit ülevaadet, kuidas ja millises menetluses

peaks toimuma alusetu maksunõude vaidlustamine Norras ja seega ei oleks tal võimalik täita

nõuetekohaselt selgitamiskohustust.

3) Kui kohus peaks leidma, et MKS § 514 lg-s 5 sätestatud ühtne juriidiline dokument

kohustab maksuhaldurit täitma ükskõik millist välisriigi kirjeldatud nõuet ilma põhjendusteta

ja ükskõik millise tähtaja jooksul, siis tuleb nimetatud säte jätta kohaldamata vastuolu tõttu PS

§-ga 3 ja § 13 lg-ga 2.

4) Asjaolu, et Norra maksuhaldur on lõhestunud struktuuriga ning ei suuda edastada esitatud

kaebust seda lahendavale organile, ei saa tõlgendada kaebaja kahjuks. Kaebaja on esitanud

kaebuse asutusele, kes esitas tema vastu sissenõudmisavalduse. Kaebaja palus kaebuses Norra

maksuhalduril selgitada kaebajale võimalusi oma õiguste kaitseks ning läbiviidava menetluse

põhimõtteid, kuid Norra maksuhaldur ei ole andnud sellele sisulist vastust. MTA-le oli Norra

maksuhaldurile esitatud kaebuse sisu teada.

3. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et sundtäitmine tuleb peatada. Puudub vaidlus, et

kaebaja on pöördunud Norra maksuhalduri poole, kuid samas puudub vaidlus ka selles, et

sissenõudmistaotluse esitanud pädev asutus ehk Norra maksuhaldur kinnitas, et korralduste

aluseks olevat täitedokumenti ei ole Norras vaidlustatud. Olukorras, kus pädev asutus ei pea

kaebaja pöördumist täitedokumendi vaidlustamiseks, ei saa seda teha ka vastustaja. Eesti

maksuhaldur ei ole pädev kujundama Norra Kuningriigi eest seisukohta, kas mingi dokument

on Norras vaidlustatud või mitte.

Vastustaja möönab, et jättis vaide läbivaatamise tähtaja pikendamise korrektselt

vormistamata, kuid selline formaalne eksimus ei saanud mõjutada asja otsustamist. Selline

viivitus ei saa olla haldusakti tühistamise aluseks, sest vaideotsuse tühistamise korral tuleks

sama sisuga haldusakt uuesti välja anda.

2) Vastustaja ei nõustu ka seisukohaga, et nõuded, mida maksuhaldur rahvusvahelise ametiabi

korras sundtäidab, on aegunud ning sundtäitmisel tuleb lähtuda Eesti õigusest ja seetõttu

MKS-s sätestatud aegumistähtaegadest. Maksuhaldur tõlgendab MKS §-s 514 sätestatut

selliselt, et Eesti maksuhaldurile on antud võimalus sundtäitmisel ehk maksusumma

kogumisel kasutada MKS 13. ptk-s sätestatud meetmeid (nt keelumärke seadmist), kuid muus

osas (nt nõude suurus, aegumistähtajad jne) lähtutakse üksnes täitedokumendi sisu

peegeldavas ühtses juriidilises dokumendis kajastatust. Seega ei ole aegumist puudutavad

etteheited põhjendatud.

4. Tallinna Halduskohus jättis 09.12.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.

3-16-1388

4(10)

1) Vaidlustatud korraldused on nõuetekohaselt motiveeritud ja õiguspärased, mistõttu puudub

alus nende tühistamiseks. Kohus nõustus korraldustes ja vaideotsuses toodud põhjendustega

ega pidanud vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2).

2) MKS § 514 lg 1 näeb ette, et sissenõudmistaotluse esitanud välisriigi, selle kohaliku

omavalitsuse või muu haldusüksuse kogutavate maksude sundtäitmiseks Eestis elavalt või

asuvalt või Eestis vara omavalt maksukohustuslaselt osutab rahvusvahelist ametiabi MTA.

Rahvusvahelise ametiabi osutamisel peatatakse sundtäitmine, kui välisriigi pädeva asutuse

esitatud ühtse juriidilise dokumendi aluseks olev täitedokument on välisriigis vaidlustatud

ning MTA saab huvitatud isikult või sissenõudmistaotluse esitanud pädevalt asutuselt

sellekohase teabe (MKS § 514 lg 9). Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et maksunõuded on

Norra maksuametis vaidlustatud, mistõttu neid ei eksisteeri. Norra maksuhalduri vastusest

seoses XX maksunõudega nähtub, et kaebaja esindaja Robert Sarv on pöördunud päringuga

(sh dokumentide nõudega) Norra maksuameti poole ning konsultant/maksukoguja on sellele

vastanud. Tegemist on üksnes vastusega pöördumisele. Teisi tõendeid, millest saaks järeldada,

et kaebaja on nõuded pädevas haldusorganis vaidlustanud, kohtule ei nähtu. Ka kaebaja ise

möönab, et maksunõudeid ei ole Norra pädevas haldusorganis või kohtus vaidlustatud, väites,

et maksunõude vaidlustamine Norra Kuningriigis on äärmiselt keeruline. Asjaolu, et teises

riigis võib õiguste kaitseks kohaste vahendite rakendamine olla keerukas ja põhjustada olulisi

kulutusi, ei anna iseenesest alust pidada korraldusi õigusvastaseks. Norra maksuhaldur

teavitas 01.07.2016 kirjaga vastustajat, et kaebaja vastu esitatud nõue ei ole aegunud, seda ei

ole

vaidlustatud

ning

sissenõudmistoimingutega

palutakse

jätkata.

Seega

puudus

maksuhalduril alus sundtäitmise peatamiseks.

3) Eesti Vabariik ja Norra Kuningriik sõlmisid 14.05.1993 tulu- ja kapitalimaksuga

topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (Leping), mille

Riigikogu ratifitseeris 25.11.1993. Lepinguosaliste riikide kohustusi ja õigusi teise riigi

kasuks maksude sissenõudmisel reguleerib lepingu art 28, mille esimese lõike kohaselt

kohustuvad riigid osutama teineteisele abi võlgnevatelt maksumaksjatelt maksude kogumisel

ulatuses, mis vastab selle maksunõude teinud lepinguosalise riigi seaduste alusel lõplikult

kindlaks määratud summale. MKS seletuskirja (seisuga 01.07.2014) kohaselt sätestatakse

eelnimetatud lepingus, et lepinguosalise riigi maksunõude puhul, mis on teise lepinguosalise

riigi poolt maksukogumisena aktsepteeritud, kogutakse sellised maksud selle teise riigi poolt

kooskõlas tema maksude kogumise kohta kehtivate seadustega, otsekui niiviisi kogutavad

maksud oleksid tema enda maksud. Menetlusnormid, mis sätestavad, kuidas toimub teises

riigis tekkinud maksunõuete sissenõudmine, tulenevad MKS-st.

Seega on Norra Kuningriik riigiks, kelle kasuks on MTA kohustatud korraldama maksude

sissenõudmist vastavalt MKS §-dele 511 ja 514, hindamata iseseisvalt maksunõude õigsust

Eestis kehtivate seaduste alusel. Eesti maksuhaldur kontrollib rahvusvahelise ametiabi korras

maksuvõla sissenõudmisel teise riigi maksunõuet üksnes formaalselt. Eelnev ei ole

põhiseadusega vastuolus, kuna kaebajal oli võimalik vaidlustada maksunõuded riigis, kus

maksukohustus tekkis. Nimetatud võimalus tuleneb ka MKS § 514 lg 5 p-st 3.

4) Eelnenut arvestades ei nõustunud halduskohus kaebaja seisukohaga, et maksunõuded on

aegunud hiljemalt 2013. a alguseks, mistõttu ei ole nende sissenõudmine Eesti vastavate

õigusnormide alusel võimalik. MKS § 514 lg-st 4 tulenevalt toimub sundtäitmine välisriigi

pädeva asutuse esitatud sissenõudmistaotluse ja ühtse juriidilise dokumendi alusel. Ebaõige on

kaebaja tõlgendus, et MKS § 511 lg-st 4 tulenevalt määratakse menetlusosaliste õigused ja

kohustused kindlaks riigisiseste õigusaktidega. Nimetatud sätte kohaselt toimub üksnes nõude

sundtäitmine riigisiseste õigusaktide alusel ning kogu maksuõiguse regulatsioon sellisel juhul

ei kohaldu.

3-16-1388

5(10)

5) Kohus saab hinnata üksnes MKS § 514 lg-st 5 tulenevate nõuete järgimist, mille kohaselt

peab ühtne juriidiline dokument sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) asjakohane teave

täitmisele pööramist lubava esmase juriidilise dokumendi identifitseerimiseks, nõude

kirjeldus, sealhulgas nõude laad, nõudega hõlmatud ajavahemik, kõik täitmisele pööramise

seisukohast olulised kuupäevad ning nõude suurus ja selle erinevad komponendid

(maksmisele kuuluv põhisumma, intressid); 2) isiku identifitseerimist võimaldavad andmed

(ees- ja perekonnanimi või ärinimi; isiku- või registrikood; isikukoodi puudumisel

sünnikuupäev, -kuu ja –aasta); 3) välisriigi pädeva asutuse nimetus, aadress ja muud

kontaktandmed, et oleks võimalik saada täiendavat teavet nõude või maksukohustuse

vaidlustamise võimaluste kohta.

Vaidlust ei ole selles, et koos korraldustega toimetas vastustaja kaebajale kätte Bergeni

maksukoguja maksuotsuse (korraline maksuarvestus 12.10.2007), maksuvõlas olevate nõuete

loetelud, maksunõude kirjelduse, abitaotluse maksude sissenõudmisel, maksude tasumise

nõude ja maksuvõla sundtäitmise hoiatuse koos tõlgetega. Dokumentidel on kaebaja

isikuandmed ja Norra Kuningriigi pädeva asutuse kontaktandmed. Kaebajale kätte toimetatud

dokumentidest nähtuvad kõik andmed, mille esitamine on ühtses juriidilises dokumendis

MKS § 514 lg 5 järgi kohustuslik.

Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et Eesti maksuhaldur ega Norra maksuhaldur ei ole

teatanud, millises menetluses ja millistel tingimustel oleks tal võimalik maksunõue Norras

vaidlustada ning kaebajale ei ole selgitatud tema õigusi. Vastava etteheite tegemine Eesti

maksuhaldurile on alusetu. Norra maksukoguja/konsultandi vastusest nähtub, et kaebajal on

võimalik esitada vaie (ehk maksunõuet vaidlustada) Lääne maksuametile, lisatud on

postiaadress ning telefoninumber. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks täiendavalt vastava

pöördumise teinud või esitanud vaide.

6) Kaebaja esitas korralduste peale vaide 27.05.2016. MKS § 147 lg 3 kohaselt vaadatakse

vaie läbi 30 päeva jooksul, arvates selle vastuvõtmisest vaiet läbivaatava haldusorgani poolt.

MTA jättis 05.07.2016 vaideotsusega vaide rahuldamata. Seega on ületatud vaide

läbivaatamise tähtaega. MKS § 147 lg-s 4 sätestatud vaide läbivaatamise tähtaja pikendamise

jättis vastustaja vormistamata. Tegemist on menetlusnormide rikkumisega. MKS §-st 45 ja

HMS §-st 58 tulenevalt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega

rahuldada kaebus, või saata asi halduskohtule uueks arutamiseks.

1) Halduskohus tugines Lepingus ja MKS seletuskirjas toodule, kuid jõudis vastuoluliselt

järeldusele, et kaebaja väide, mille kohaselt peaks Norra maksude sissenõudmine Eestis

alluma samadele reeglitele nagu Eesti maksunõude sissenõudmine, ei ole põhjendatud.

Kohtuotsuses tsiteeritud MKS seletuskirja lõik kattub 100% kaebuse seisukohaga, mille

kohaselt ei saa MTA võõrriigi maksunõude sundtäitmisel eemalduda üldistest MKS-s ette

nähtud reeglitest Eesti maksunõude sundtäitmisele, k.a aegumistähtajad.

Kaebaja kordab halduskohtus esitatud seisukohta, et rahvusvahelise ametiabi korras

sundtäidetavad nõuded on aegunud (need aegusid hiljemalt 2013. a alguseks), mistõttu ei ole

nende sissenõudmine võimalik. Kaebaja kordab ka seisukohti, mis kaebaja enda poolt kokku

võetuna seisneb selles, et kuivõrd rahvusvahelise ametiabi korras välisriigi maksunõude

täitmise sätted asuvad MKS-s, kohaldub neile ka kogu ülejäänud MKS-s ja HMS-s sätestatu.

3-16-1388

6(10)

Seega ei ole võimalik otsida välismaise maksunõude aegumistähtaegasid ega ka vaidlustamise

aluseid mõne muu riigi õigusest, sealsest menetlusest või muust allikast, mille osas ka MTA-l

endal puudub igasugune arusaamine. Halduskohus on MKS § 132 lg-t 4 kohaldamata jättes

kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi.

Halduskohus asus põhjendamatult seisukohale, et kohus saab välisriigi maksunõude

sundtäitmise korralduste vaidlustamise puhul hinnata üksnes MKS § 514 lg-st 5 tulenevate

nõuete täitmist, samuti leidis ekslikult, et otsuses käsitletud põhimõte „lepinguriik nõuab teise

lepinguriigi maksunõuet sisse nagu enda maksunõuet“ välistab Eesti maksunõuete

sundtäitmise piirangud välisriigi nõuete puhul. Sellest lähtudes on väär ka järeldus, nagu

reguleeriks välisriigi maksunõuete täitmist üksnes MKS erisätted ja kõik üldised põhimõtted

tuleks jätta kohaldamata, mistõttu puudub kohtul võimalus hinnata üldiste nõuete (nt

aegumistähtaeg) järgimist maksuhalduri poolt.

2) Halduskohus jättis täielikult käsitlemata kaebuses esitatud taotluse tunnistada MKS § 514

põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta see kohaldamata, kui kohus peaks leidma, et

välisriigi maksunõude sundtäitmisel lähtutakse üksnes ühtses juriidilises dokumendis

kajastatust ning ei kohaldata Eesti õiguses sätestatud üldiseid reegleid nagu maksunõude

sundtäitmise aegumine jms. Jättes kaebaja taotluse lahendamata, rikkus halduskohus oluliselt

menetlusõigust.

Kaebaja kordab regulatsiooni

põhiseadusevastasuse kohta

esitatud

põhjendusi. PS 13 lg 2 järgi kaitseb seadus igaüht riigivõimu omavoli eest. Sellest sättest

tuleneb ka õigusselguse põhimõte. Kodanik peab saama mõistlikul määral ette näha tagajärgi,

mida teatud tegevus võib kaasa tuua. Olukorras, kus Eesti õigusaktis sisalduv säte võimaldab

isikute õigusi (omandiõigus) oluliselt piirata mingisuguste hoomamatute ning ka õigusi

riivavale haldusorganile (MTA) teadmata sisuga reeglistikule tuginedes (MTA ametnik ei ole

teadlik Norra maksuõigusest, nõuete sundtäitmise õigusest, aegumistähtaegade regulatsioonist

jne), on see säte vastuolus põhiseaduse üldprintsiipide, sh õigusselguse põhimõttega. Puudub

mõistlik põhjendus olukorrale, kus Eesti Vabariik annab enda maksunõude (ja ka nt

kohtuotsusest tuleneva nõude) ees prioriteedi praegusel juhul Norra Kuningriigi

maksunõudele, jättes viimase osas kohaldamata kõik siseriiklikule nõudele seatud piirangud

(nagu aegumistähtaeg). Pannes maksma välisriigi põhjendamatult prioriteetseks peetavat

nõuet oma kodaniku vastu, rikub riik PS §-s 3 sätestatut.

3) Kaebaja jääb kõigi oma varasemate seisukohtade ja nõuete juurde.

6. Maksu- ja Tolliamet palub 09.02.2017 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata. Vastustaja jääb vaideotsuses ja halduskohtus esitatud seisukohtade juurde,

nõustub halduskohtu otsuses tooduga ning lisab järgmist.

1) Lepingus sätestatu kohaselt on Norra Kuningriik riigiks, kelle kasuks on MTA kohustatud

korraldama maksude sissenõudmist vastavalt MKS §-dele 511 ja 514. Viidatud sätete ehk

MKS 31. ptk sisu on üle võetud Euroopa Liidu nõukogu direktiivist 2010/24/EL. Nimetatud

direktiivist nähtub, et aegumistähtaegu käsitlevaid küsimusi reguleerivad ainult taotluse

esitanud (liikmes)riigis kehtivad õigusaktid (vt art 19). Seega on väär kaebaja väide, et

nõuded, mida maksuhaldur nõuab rahvusvahelise ametiabi korras sisse, on aegunud, kuna

sissenõudmisel tuleb lähtuda Eesti õigusest ja seetõttu MKS-s sätestatud aegumistähtaegadest.

2) Väär on ka kaebaja väide, et halduskohus on jätnud MKS § 514 põhiseaduspärasuse

küsimuse täielikult tähelepanuta. Halduskohus käsitles seda küsimust otsuse p-s 22.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu lõppjäreldustes õige kohtuotsuse

tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.

3-16-1388

7(10)

8. Halduskohus leidis õigesti, et vaidlustatud korraldused on õiguspärased. Halduskohus ei

ole Lepingu ja rahvusvahelist ametiabi reguleerivate MKS normide kohaldamisel eksinud.

Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et MKS § 132 lg 4 on materiaalõiguse norm,

kuid ei nõustu väitega, et halduskohus on jätnud selle normi ebaõigesti kohaldamata.

Ringkonnakohus jagab vastustaja ja halduskohtu seisukohta, et Eesti maksuõiguses sisalduvad

sundtäitmise aegumistähtajad (MKS § 132) ei kuulu rahvusvahelise ametiabi andmise korras

maksuvõlgade sundtäitmisel kohaldamisele ning sundtäitmisel tuleb MTA-l lähtuda ühtses

juriidilises dokumendis märgitud aegumistähtaegadest (praegusel juhul 10.04.2026 (tl 15b)).

Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus ka kaebaja seisukohaga, et halduskohus oleks pidanud

hindama, kas vastustaja on järginud Eesti õiguses sisalduvat maksuvõla sundtäitmise

tähtaegade regulatsiooni.

9. MKS § 511 lg 1 näeb ette, et rahvusvahelist ametiabi nende riikide pädevatele asutustele,

kes kuuluvad Euroopa Liitu või kellega kehtib Eestil vastavasisuline välisleping, osutab MTA.

Sama paragrahvi lg 3 kohaselt taotletakse ja osutatakse rahvusvahelist ametiabi välislepingu

alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses. MKS § 511 lg 4

kohaselt määratakse ametiabi osutava asutuse pädevus ning menetlusosaliste õigused ja

kohustused kindlaks riigisiseste õigusaktidega.

Nende sätete kohta on maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(Riigikogu XII koosseis, 106 SE) seletuskirjas (lk 5) selgitatud järgmist: „Lisatava paragrahvi

lõike 1 kohaselt on Maksu- ja Tolliametil õigus ametiabi osutada Euroopa Liitu kuuluvatele

riikidele ning riikidele, kellega Eestil kehtib vastavasisuline välisleping. Eesti on sõlminud 47

riigiga tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise

tõkestamise lepingud, milles sisalduvad sätted, mis reguleerivad teabevahetust rahvusvahelise

ametiabi korras. Osad lepingud sisaldavad ka sätteid, mis reguleerivad abi osutamist maksude

kogumisel ja maksuvõlgade sissenõudmisel. /…/ Lõikes 3 sätestatakse, et ametiabi osutatakse

ja taotletakse välislepingu alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja

ulatuses. Eesti ja välisriikide vahel sõlmitud tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise

vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingutes ei ole üldjuhul sätestatud

konkreetseid norme, kuidas toimub teises riigis tekkinud maksunõuete sissenõudmine.

Eelnimetatud lepingutes sätestatakse, et lepinguosalise riigi maksunõude puhul, mis on teise

lepinguosalise riigi poolt maksukogumisena aktsepteeritud, kogutakse sellised maksud selle

teise riigi poolt kooskõlas tema maksude kogumise kohta kehtivate seadustega, otsekui niiviisi

kogutavad maksud oleksid tema enda maksud. Menetlusnormid, mis sätestavad, kuidas

toimub teises riigis tekkinud maksunõuete sissenõudmine, tulenevad MKSist. /…/ Lisatava

paragrahvi lõike 4 kohaselt määratakse Maksu- ja Tolliameti pädevus ametiabi osutamisel

ning menetlusosalise õigused ja kohustused riigisiseste õigusaktidega s.t et maksuhaldur ei saa

kokku leppida välisriigi ametiasutusega selles, et ta sooritab toiminguid, milleks tal seaduses

sätestatud pädevus puudub.“

MKS § 514 lg 3 näeb ette, et MTA võib rahvusvahelise ametiabi osutamiseks kasutada MKS

13. ptk-s sätestatud volitusi. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt toimub sundsissenõudmine

välisriigi pädeva asutuse esitatud sissenõudmistaotluse ja ühtse juriidilise dokumendi alusel.

MKS § 514 lg 5 sätestab andmete loetelu, mis peavad sisalduma ühtses juriidilises

dokumendis. MKS § 514 lg 7 kohustab MTA-d sundtäitmise hoiatuses teatama, et ühtse

juriidilise dokumendi vaidlustamiseks tuleb vaie või taotlus esitada välisriigi pädevale

asutusele. Sama paragrahvi lg 9 näeb ette sundtäitmise peatamise, kui välisriigi pädeva

asutuse esitatud ühtse juriidilise dokumendi aluseks olev täitedokument on välisriigis

vaidlustatud.

Nende sätete kohta on eelnõu 106 SE seletuskirjas (lk 7-8) selgitatud järgmist: „Lõikes 3

sätestatakse, et Maksu- ja Tolliamet võib rahvusvahelise ametiabi osutamiseks kasutada MKSi

3-16-1388

8(10)

13. peatükis sätestatud volitusi. Maksu- ja Tolliametil on õigus välisriigi sissenõudmisabi

osutades taotleda võlgniku kinnisasja käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse,

taotleda ehitise kui vallasasja käsutamise keelumärke kandmist ehitisregistrisse, taotleda

sõiduvahendi käsutamise keelumärke kandmist vastavasse registrisse, taotleda laeva

käsutamise keelumärke kandmist laevakinnistusraamatusse, anda korraldus väärtpaberite või

väärtpaberikonto

blokeerimiseks,

taotleda

hüpoteegi

seadmist

kinnisasjale

või

laevakinnistusraamatusse

kantud

laevale

või

tsiviilõhusõidukite

registrisse

kantud

õhusõidukile, pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele, arestida võlgniku

pangakonto või kanda tema pangakontolt raha üle maksuhalduri pangakontole võla summa

suuruses ning pöörduda võla sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Samuti võib Maksu- ja

Tolliamet välisriigi pädeva asutuse taotlusel kasutada MKS §-s 1361 sätestatud volitusi, kui

välisriigis ei ole nõue veel määratud.

Lisatud paragrahvi lõike 4 kohaselt peab välisriigi pädev asutus võla sissenõudmiseks esitama

Maksu- ja Tolliametile sissenõudmistaotluse ning ühtse juriidilise dokumendi, mis on

koostatud välisriigi täitedokumendi alusel ning milles on kajastatud täitedokumendi sisu.

Kõikidele riikidele kehtib ühtne juriidilise dokumendi vorm, mis sisaldab lõikes 5 sätestatud

andmeid. Igale sissenõudmistaotlusele lisatakse ühtne juriidiline dokument, mis lubab

täitmisele pööramist taotluse saanud riigis. Ühtne juriidiline dokument, mis lubab täitmisele

pööramist taotluse saanud riigis, on aluseks taotluse saanud riigis võetavatele

sissenõudmismeetmetele ja ettevaatusabinõudele. Seda ei pea taotluse saanud riik tunnustama,

täiendama või asendama. /…/ Kuna ühtne juriidiline dokument koostatakse välisriigis, siis

tuleb võlgnikul ühtse juriidilise dokumendiga mitte nõustumisel esitada vaie dokumendi

koostanud välisriigi ametiasutusele või kaebus välisriigi kohtule. Seetõttu teavitab Maksu- ja

Tolliamet lisatud paragrahvi lõike 7 kohaselt võlgnikku, et välisriigi nõude aluseks oleva

ühtse juriidilise dokumendi vaidlustamiseks tuleb vaie või kaebus esitada välisriigi pädevale

asutusele. /…/ Lisatud paragrahvi lõikes 9 sätestatakse, et Maksu- ja Tolliamet peatab

sundtäitmise, kui välisriigis koostatud ühtse juriidilise dokumendi aluseks olev täitedokument

on välisriigis vaidlustatud. Sellekohase teabe võib Maksu- ja Tolliametile edastada nii

sissenõudmistaotluse esitanud välisriigi pädev asutus kui ka muu huvitatud isik.“

10. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub MKS 31. ptk sätetest ja eelnõu 106 SE seletuskirjast

selgelt seadusandja tahe, et rahvusvahelise ametiabi andmisel kuuluvad MKS-st

kohaldamisele üksnes menetlusnormid. Sundtäitmise aegumistähtaegu sätestav MKS § 132

sisaldub küll sundtäitmist reguleerivas MKS 13. ptk-s, kuid oma olemuselt on sundtäitmise

aegumistähtajad materiaalõiguse normid, mitte menetlusnormid. Sundtäitmise aegumistähtaja

möödumisel lõpevad maksukohustus ja sellega seotud kõrvalkohustused ning muud

maksuhalduri sissenõutavad rahalised kohustused (MKS § 31 lg 3 p 4 ja § 132 lg 8). Välisriigi

maksunõude suurust ja nõude lõppemist reguleerivad rahvusvahelise ametiabi taotluse

esitanud riigis kehtivad õigusaktid ning selles osas ei ole Eesti riigisisesed õigusnormid

kohaldatavad. Sissenõudmine toimub MKS menetlusreegleid ja MKS 13. ptk-s sätestatud

volitusi kasutades sissenõudmistaotluse ja ühtse juriidilise dokumendi alusel, mida taotluse

saanud riik ei pea tunnustama, täiendama või asendama. Kõik vastuväited ühtsele juriidilisele

dokumendile ja selle aluseks olevale täitedokumendile tuleb võlgnikul esitada välisriigi

pädevale asutusele.

11. Kohtu seisukoht, et kaebaja hinnangul põhiseadusega vastuolus olev regulatsioon on

põhiseadusega kooskõlas ning selle kohaldamata jätmiseks pole alust, ei pea kajastuma

kaebaja taotluse rahuldamata jätmisena kohtuotsuse resolutsioonis. Halduskohus leidis otsuse

põhjendavas osas, et põhiseadusega ei ole vastuolus regulatsioon, mille kohaselt kontrollib

MTA rahvusvahelise ametiabi korras maksuvõla sissenõudmisel teise riigi maksunõuet üksnes

formaalselt ega hinda maksunõude õigsust Eestis kehtivate seaduste alusel, sest kaebajal oli

3-16-1388

9(10)

võimalus vaidlustada maksunõue riigis, kus see tekkis. Seega ei ole põhjendatud kaebaja

väide, et halduskohus jättis kaebaja taotluse tähelepanuta.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et MKS § 514 ei ole põhiseadusega

vastuolus. Asjaolust, et riigi, kus kaebaja maksuvõlg tekkis, õigussüsteem ja asjaajamise kord

on Eestisse naasnud isiku jaoks keeruline (kaebaja väitel on Norra maksuõigus, nõuete

sundtäitmise õigus, aegumistähtaegade regulatsioon jne hoomamatu), ei järeldu, et Eesti

õigusnormid on õigusselgusetud. Kohus ei näe riigivõimu omavoli selles, et välisriigis

tekkinud maksuvõla sundtäitmisel rahvusvahelise ametiabi korras ei kohaldata Eesti

maksuvõlgade sundtäitmise väidetavalt lühemaid aegumistähtaegu (kaebaja rõhutatud

viieaastane sundtäitmise aegumistähtaeg võib ka Eesti õiguse kohaselt (MKS § 132 lg-d 5 ja

6) katkeda, nii nagu seda on kaebajale selgitatud Norra maksuõiguse kohta 21.06.2016

vastuses), vaid need nõutakse sisse maksuvõla tekkimise riigis kehtivaid aegumistähtaegu

järgides.

12. Apellatsioonkaebuses ei ole eraldi välja toodud vastuväiteid halduskohtu seisukohtadele,

et maksuhalduril puudus alus sundtäitmise peatamiseks ning vaide läbivaatamise tähtaja

ületamine tähtaja pikendamise kirjaliku otsuse vormistamiseta on menetlusviga, mis ei võinud

mõjutada asja otsustamist. Kuivõrd kaebaja on apellatsioonkaebuses kinnitanud kõigi oma

varasemate seisukohtade juurde jäämist ning taotleb jätkuvalt ka vaideotsuse tühistamist ning

MKS § 514 lg 9 alusel sundtäitmise peatunuks lugemist alates vaide esitamisest 27.05.2016,

märgib ringkonnakohus ka järgmist.

13. Kaebaja esitas MTA-le 27.05.2016 vaidena pealkirjastatud dokumendi (tl 37-38), milles

palus MKS § 148 lg 1 p 1 alusel rahuldada vaie, tunnistada korraldused kehtetuks ning

kõrvaldada korralduste faktilised tagajärjed. Korralduste õigusvastasust põhjendas kaebaja

väitega, et nõuded on aegunud. Lisaks palus kaebaja peatada vaidlustatud korralduste täitmine

vaide lahendamise ajaks (selline volitus tuleneb vaiet lahendavale haldusorganile MKS § 146

lg-st 3, kui ta peab haldusakti täitmise peatamist vajalikuks). Ühtlasi teatas kaebaja, et ta on

rahvusvahelise ametiabi korras tehtud Norra maksuameti abitaotluste aluseks olevad

maksunõuded vaidlustanud Norra maksuametis, mistõttu kuulub MKS § 514 lg 9 kohaselt

sundtäitmine peatamisele ka juhul, kui maksuhaldur ei tunnista vaide lahendamisel korraldusi

kehtetuks.

Kõnealustest nõuetest on vaidemenetluse esemeks vaid esimene taotlus ehk haldusaktide

kehtetuks tunnistamine ning korralduste faktiliste tagajärgede kõrvaldamine. Küsimus sellest,

kas sundtäitmine kuulub MKS § 514 lg 9 alusel peatamisele, ei puuduta korralduste

õiguspärasust ega kehtivust, vaid nende täitmist. MTA jättis 05.07.2016 vaideotsusega (tl 12-

13) vaide rahuldamata ning asus samas dokumendis (p 12) seisukohale, et puudub alus

sundtäitmise peatamiseks, sest Norra maksuhaldur teavitas MTA-d 01.07.2016 kirjaga, et

kaebaja ei ole tema vastu esitatud nõuet vaidlustanud. Ehkki sundtäitmise peatamisest

keeldumise otsustus sisaldub vaideotsusena pealkirjastatud dokumendis, on keeldumise puhul

tegemist vaideesemest ja vaideotsusest sõltumatu menetlustoiminguga, millele ei kohaldu

vaide läbivaatamise tähtaeg. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et vaideotsuse

tegemine pärast vaide läbivaatamiseks sätestatud tähtaega saab rikkuda kaebaja õigusi

põhjusel, et MTA on sundtäitmise peatamata jätmise otsustuse tegemisel lähtunud pärast

29.06.2016 saadud andmetest. Õige on halduskohtu seisukoht, et vaide läbivaatamise tähtaja

rikkumine on menetlusviga, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist. Hinnang korralduste

õiguspärasusele ei sõltu sellest, millal vaideotsus tehti. Praegusel juhul ei saa vaideotsusega

olla kaebaja õigusi rikutud muul viisil kui vaide rahuldamata (korralduste kehtetuks

tunnistamata) jätmisega. Kaebajal on vastavalt MKS § 151 lg 3 p-le 1 õigus nõuda

halduskohtule esitatavas kaebuses vaideotsuse tühistamist koos nõudega, mis jäeti

3-16-1388

10(10)

vaideotsusega rahuldamata. Kuna vaidlustatud korralduste tühistamiseks pole alust, on

halduskohus jätnud õigesti tühistamata ka vaideotsuse.

14. Sundtäitmise peatunuks lugemise nõue on oma eesmärgi poolest sundtäitmise

peatamiseks kohustamise nõue. Sundtäitmise peatamata jätmine ei olnud ka ringkonnakohtu

hinnangul õigusvastane. Norra maksuhaldur kinnitas 12.04.2016 abitaotluses (tl 16), et

maksunõuet

ei

ole

vaidlustatud

ja

maksunõuet

ei

saa

enam

vaidlustada

halduskaebuse/apellatsioonkaebuse

esitamisega

kohtutesse.

Kaebaja

teatas

MTA-le

27.05.2016 vaides, et käesolevaks hetkeks on nõuded vaidlustatud Norra maksuametis (vaide

p-d 4 ja 21). MKS § 514 lg 9 näeb tõepoolest ette sundtäitmise peatamise, kui MTA saab kas

huvitatud isikult või sissenõudmistaotluse esitanud pädevalt asutuselt teabe, et ühtse juriidilise

dokumendi aluseks olev täitedokument on välisriigis vaidlustatud. Omades nõude

vaidlustamise osas vastuolulist teavet, on MTA põhjendatult pöördunud 07.06.2016 asjaolude

täpsustamiseks sissenõudmistaotluse esitanud pädeva asutuse poole. Saades 01.07.2016 Norra

maksuhalduri vastuse (tl 39), milles märgitakse, et võlgnikule on 21.06.2016 vastatud (vastus

tl 6, tõlge tl 46), nõuet ei loeta aegunuks ega vaidlustatuks ning palutakse sissenõudmist

jätkata, võis MTA tugineda sissenõudmistaotluse esitanud pädeva asutuse teabele ja jätta

sundtäitmine peatamata. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et MTA ei saa

rahvusvahelise ametiabi osutamisel otsustada välisriigi pädeva asutuse asemel selle üle, kas

nõue on välisriigis vaidlustatud või mitte.

15. Kaebaja etteheited Norra maksuhalduri aadressil ei ole MTA haldusaktide ja toimingu

vaidlustamisel asjakohased.

MKS § 514 lg 7 paneb MTA-le kohustuse teatada sundtäitmise hoiatuses, et ühtse juriidilise

dokumendi vaidlustamiseks tuleb vaie või kaebus esitada välisriigi pädevale asutusele. MTA

on MKS § 514 lg-st 7 tuleneva kohustuse täitnud ning ringkonnakohtu hinnangul ei hõlma

MTA

selgitamiskohustus

rahvusvahelise

ametiabi

korras

sundtäitmisel

võlgnikule

üksikasjaliku ülevaate andmist välisriigi õigussüsteemist. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja

etteheited, et MTA ei ole talle selgitanud, millises menetluses ja millistel tingimustel oleks tal

võimalik maksunõue Norras vaidlustada ja millised on tema õigused Norras toimuvas

menetluses. MTA-l on selgitamiskohustus tema poolt läbi viidava menetluse ehk sundtäitmise

osas. Maksunõude vaidlustamise võimalused riigis, kus maksuvõlg tekkis, tuleb võlgnikul

endal välja selgitada, kasutades vajaduse korral õigusteadmistega esindaja abi. MKS § 514 lg

5 p 3 kohaselt peab ühtne juriidiline dokument sisaldama muu hulgas välismaa pädeva asutuse

kontaktandmeid, et oleks võimalik saada täiendavat teavet nõude või maksukohustuse

vaidlustamise võimaluste kohta. Korraldustele lisatud dokumentides on kontaktandmed

olemas.

16. Kaebaja kandis teises astmes menetluskulusid kokku 1126,84 eurot, sh riigilõiv 658,84

eurot ja esindaja kulu 468 eurot. Need kulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda

kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja

võimalikud apellatsioonimenetluse kulud vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets