1-08-17243/3 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25.juuni 2009.a. Tallinn

Kriminaalasja number 1-08-17243 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla, Jüri Paap Kriminaalasi

I. i Z- süüdistuses KarS §-de 214 lg 2 p 1, 5 ja §199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 2.aprill 2009.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav I. Z Süüdistatav I. Z RESOLUTSIOON I. -i poolt esitatud apellatsioon Harju Z Maakohtu 2.aprilli 2009.a. otsusele – jätta läbivaatamata. Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel

esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast,

mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK :

Harju Maakohus otsustas 2.aprilli 2009.a. otsusega:

2

Süüdi tunnistada I. KarS § 214 lg 2 p 1, 5 järgi ja Z karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust; KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 9 (üheksa)

kuud vangistust. KarS 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõistes liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2

alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku (üks aasta ja 4 kuud) võrra ning kandmisele kuulub karistus 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust eelmise kohtuotsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 aastat 11 kuud ja 27 päeva

vangistust) ning liitkaristuseks mõista 5 (viis) aastat 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata, KarS § 68 lg 1 alusel arvata

karistusaja hulka eelvangistuse 5 päeva (24.-25.08.08; 28.-29.09.08 ja

01.10.08.a.) ning algusega 08.10.2008.a. jääb kanda karistus 5(viis) aastat 7 (seitse) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.

KarS prg. 199 lg 2 p.9 järgi mõisteti süüdi selles, et tema I. Z

- kella 15.18 ajal Tallinnas Tartu mnt. 87 asuvas AS P. P. kuuluvas 20.08.2008.a. S. P.s võttis kauplusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil Play-Station 3

mängu (969 krooni) ning Play-Station 3 mängu (929 krooni) , s.o. vara

koguväärtuses Möödudes kassadest, jättis ta tahtlikult kauba eest 1 898 krooni.

tasumata. Paari päeva pärast müüs ta varastatud asjad maha eeluurimisel tuvastamata isikule 200 krooni eest ja saadud raha kulutas enda tarbeks.

- kell 16.18 Tallinnas S. P.s, vastavalt oma ettekujutusele 24.08.2008.a.

kuriteost, võttis kauplusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil PlaySation 2

mängu maksumusega 899 krooni ja PlayStation 2 mängu maksumusega 899,

koguväärtusega ning möödus kassadest kauba eest tasumata. 1 789 krooni

Vargust ei suutnud ta lõpule viia põhjusel, et kaupluse turvatöötajad pidasid ta kinni ning temalt ära võetud kaup tagastati kauplusele.

KarS prg. 214 lg 2 p.1,5 järgi mõisteti I. Z süüdi selles, et ta

- . kella 16.00 paiku Tallinnas XXXXXX X-XX korteris nõudis oma 09.09.2008.a emalt L.S. narkootikumide ostmiseks raha summas 200 krooni. Kui ema keeldus

raha andmast, tungis ta emale kallale, lõi teda korduvalt rusikatega vastu paremat käsivart, põhjustas sellega valu ja 3 hematoomi.

- XXXXXX X-XX korteris nõudis ta oma emalt L.S. narkootikumide 27.09.2008.a.

ostmiseks raha. Kuuldes, et ema saab naabrilt 50 krooni ning oma nõude tugevdamiseks, viskas ta emale võtmekimbu vastu reit ja põhjustas kannatanule valu. Raha nõudmise käigus lukustas ta välisukse ning vaatamata ema palvetele, ei lasknud ta emal korterist lahkuda.

- kella 14.30 paiku XXXXXX X-XX korteris nõudis ta emalt 28.09.2008.a.

narkootikumide ostmiseks raha, togis voodis pikali olevat ema jalgadega kehasse. Kui ema ei nõustunud raha andma ja soovis korterist lahkuda, lukustas

I. korteri välisukse ja võttis võtmed enda kätte. Seejärel järgnes ta Z

3

emale kööki ja lõi ema neli korda mõlema õlavarre piirkonda ja põhjustas talle valu.

- kella 12 ajal XXXXXX X-XX korteris nõudis vägivallaga, s.o. 01.10.2008.a.

peksmisega ähvardades emalt narkootikumide ostmiseks raha. Kuna I.Z oli eelnevalt järjepidevalt ema suhtes vägivalda tarvitanud, siis kartis L.S. ähvarduste täideviimist ning kutsus kohale politsei, kes poja ära viisid.

- kella 10 paiku XXXXXX X-XX korteris nõudis taas emalt raha 04.10.2008.a.

narkootikumidee ostmiseks. Ta võttis ema pangakaardi ja nõudis PIN koode. Saanud teada arveldusarvele ligipääsu võimaldava PIN koodi, väljus ta korterist ja võttis ema arvelt välja sularaha 50 krooni. Naasnud koju, nõudis ta emalt veel

150 krooni ja ähvardas peksmisega. Nõudmiste esitamise käigus lõi ta ema vähemalt ühel korral vastu käsivart ning jätkuva vägivalla hirmus andis ema talle 150 krooni, mispeale poeg lahkus korterist.

- kella 15 paiku oma korteris XXXXXX X-XX, hakkas taas emalt 05.10.2008.a. nõudma 200 krooni. Samal ajal kasutas ta ema suhtes vägivalda, lõi teda kuuel korral rusikaga vastu vasakut ja paremat käsivart ja paremat jalga. Kella 21 paiku

vägivalla tõttu ema murdus ja ning võttis tuttavalt laenuks 200 krooni ja andis selle pojale.

Karistuse mõistmisel lähtus kohus I. -i süüst. Kohus arvestas Z

kergendava asjaoluna tema süü puhtsüdamlikku kahetsust kohtuistungil, samuti

seda, et ema sõnade kohaselt on ta pojale andeks andnud ja temaga leppinud.

Leppimine kannatanuga on kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 9 tähenduses. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kõik kuriteoepisoodid on I. toime pannud katseaja kestel, mis Z

näitab, et eelmisest kohtuotsusest, talle antud võimalusest jätkata oma elu vabaduses ja teha oma käitumises korrektiive, ei ole ta mingeid järeldusi teinud, sellist võimalust ei osanud ta hinnata ning tundis end karistamatuna. Tulemusi ei ole andnud ka kriminaalhooldaja järelevalve. Teda ei suutnud peatada ka korduv

kahtlustatavana kinnipidamine, sest ta jätkas oma kuritegelikku käitumist kuni vahistamiseni.

Kohus leidis, et D. Savalineni süüst lähtudes, aga ka tema edasiseks

mõjutamiseks mitte toime panna uusi süütegusid, samuti õiguskorra tagamise huvides tuleb talle mõista reaalne vangistust. Arvesse võttes tema alaealisust ja vaimset arengutaset ning asjas esinevat kahte

kergendavat asjaolu, pidas kohus võimalikuks mõista talle karistus

väljapressimise eest sanktsiooni alammääras, s.o. neli aastat vangistust ning

varguse eest mõistetava karistuse on võimalik lugeda kantuks raskema

karistusega. Kohus ei näe põhjust karistada I. alla sanktsiooni Z alammäära nagu taotles seda kannatanu, tema ema L.S..

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb mõistetavat karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra.

Liitkaristus mõisteti I. -ile KarS § 65 lg 2 alusel, s.o. suurendati Z

mõistetavat karistust 29.11.2007.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

4 APELLATSIOONI SISU:

I. väidab esitatud apellatsioonis, et maakohtu poolt on temale Z mõistetud liiga pikk vangistusmäär.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium leiab, et I. -i poolt esitatatud apellatsioon on Z

ilmselt põhjendamatu, kuna selles esitatud väide karistuse liigse karmuse osas on paljasõnaline.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on I. -ile karistuse Z mõistmisel arvestanud kõigi KarS §-s 56 kirjeldatud asjaoludega.

Maakohus on põhjendanud, miks peab ainuvõimalikuks I. -i Z

karistamist just vangistusega ja miks leiab, et mõistetud vangistus tuleb ka

reaalselt ära kanda. Sisuliselt ei ole mõistetud karistuse liiki vaidlustanud ka

süüdistatav ise. I. -ile on vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud Z kuritegude eest mõistetud ärkandmisele kuuluvaks kuritegude kogumi eest 2

aastat ja 8 kuud vangistust. Tegemist on vangistusmääraga mis on kolmandiku

võrra lühem raskema kuriteo, so. KarS prg. 214 lg 2 sanktsiooni alammäärast.

Maakohus on mõistnud süüdistatavale KarS prg. 214 lg 2 p.1,5 järgi karistuse,

mis vastab sanktsiooni alammäärale. Liitkaristus on moodustatud seaduses

ettenähtud kergeimat põhimõtet, s.o. kergema karistuse raksemaga kaetuks

lugemine – kohaldades. Kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristust on omakorda veel lühimenetluse sätteid kohaldades lühendatud. Seega vaidustatud

kohtuotsusega tuvastatud kuritegude eest on süüdistatavat karistusõiguslikult

koheldud seaduse järgi kõige leebemalt. Arvestades süüdistatava poolt

toimepandud kuritegude rohkust aga ka tema varasemat suhtumist õiguskorda,

on maakohus põhjendatult leidnud, et asjaolusid, millised annaks alust mõista

I. -ile karistuse alla seaduses ettenähtud sanktsiooni alammäära, Z tuvastatud ei ole. Kuna I. pani uued kuriteod toime enne eelmise Z

kohtuotsusega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist, siis on põhjendatud temale liitkaristuse mõistmine KarS prg. 65 lg 2 alusel. KarS prg. 65 lg 2 kohaselt tuleb mõistetud karistusele liita täielikult eelmise kohtuotsusega ärakandmata

karistus. Seega puudub ka seaduslik alus liitkaristuse kergendamiseks.

Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et maakohtu poolt I. -ile Z

mõistetud karistus on võrdne selle karistusega, millisega karistamist taotles tema kaitsja kohtult kohtuvaidlustes.

Otsustamaks käesoleval juhul esitatud apellatsiooni läbivaatamata jätmise üle, juhindub kohtukolleegium ka Riigikohtu poolt väljaöeldud seisukohast. Nimelt on

Riigikohus oma määruses nr. 3-1-1-55-07 öelnud järrgmist:

5

Eeltoodud põhjendusi arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka

otstarbekaks arutada I. -i poolt apellatsioonis esitatud taotlust Z apellatsioonikohtu istungil..

Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.

Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Jüri Paap