Legislator Case Law & Legislation
2-16-10715/13 AI generated

2-16-10715/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-16-10715/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2016 otsuse resolutsioon muutmata arvestades Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindaks maakohus määrusega pärast

Legislator headnote

AI generated

2-16-10715/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2016 otsuse resolutsioon muutmata arvestades Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindaks maakohus määrusega pärast

Keywords

AI generated
author in intellectual property right of access in copyright copyright remuneration unissued share reserve trademark requests for information
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. september 2017 Tartu

Tsiviilasja number

2-16-10715

Tsiviilasi

Mare-Liis Heueri hagi Eesti Vabariigi (Kultuuriministeeriumi

hallatava Eesti Spordimuuseumi kaudu) ja Mittetulundusühing

Eesti Olümpiaakadeemia vastu tasu avalikust lubamisest

tuleneva kohustuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

125 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mare-Liis Heueri apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Mare-Liis Heuer, ik XXX; esindaja Ingrid

Vinnal

Vastustajad (kostjad): Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi

hallatava Eesti Spordimuuseumi kaudu (kostja I), rk

90013360, esindaja Siim Randoja;

MTÜ Eesti Olümpiaakadeemia (kostja II), rk 80299473;

esindaja Neinar Seli

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2016 otsuse resolutsioon muutmata arvestades

käesoleva otsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud Mare-Liis Heueri kanda.

4. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindaks maakohus määrusega pärast

käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Mare-Liis Heuer (hageja) esitas 12. juulil 2016 hagiavalduse tasu avalikust lubamisest

tuleneva kohustuse ja selle täitmise tuvastamiseks. Hageja palus tuvastada kostjate kohustus

anda postuumselt 2011.a. ilmunud autor Valter Heueri raamatu „Meie Keres“ Georg

Hackenschmidti raamatuauhind, mis on 1000.- eurot ja mälestusese, üle postuumselt Valter

Heuerile ning tuvastada, et 2011.a Georg Hackenschmidti raamatuauhind anti postuumselt üle

2011.a. ilmunud Valter Heueri raamatu „Meie Keres“ autorile, mille võttis täies ulatuses vastu

raamatu autori pärijat esindanud isik Andres Adamson (isikukood XXX) ja/või osaühingu Argo

TTP (registrikood 10634487).

Hagiavalduse kohaselt on hageja Valter Heueri pärija. Märt Heuer Valter Heueri pärija

esindajana kui autoriõiguste omaniku esindaja sõlmis osaühinguga Argo TTP 6. detsembril

2010 litsentsilepingu nr. 210155, mille p 1 kohaselt hageja kui autoriõiguste omanik loovutas

Kirjastusele Argo ainuõiguse Valter Heueri käsikirjale „Meie Keres“, mis on avaldatud varem

osaliselt raamatuna „Meie Keres: kujunemisaastad“ ja artikliseeriatena ajakirjas Kehakultuur

raamatuna väljaandmiseks Eestis. Kirjastus Argo andis litsentsilepingu alusel 2011 välja

postuumselt autor Valter Heueri raamatu pealkirjaga „Meie Keres“.

Eesti Spordimuuseum (kostja I) ja Eesti Olümpiaakadeemia (kostja II) asutasid 2011. aastal

Georg Hackenschmidti raamatuauhinna eesmärgiga propageerida ja esile tõsta eestikeelset

spordikirjandust. Kõige rohkem hääli kogunud raamatu autor pälvib Georg Hackenschmidti

raamatuauhinna, milleks on eriline mälestusese ja rahaline auhind (mitte vähem kui 1000 eurot).

Georg Hackenschmidti raamatuauhinna, mis anti välja 2012, võitis postuumselt ilmunud Valter

Heueri raamat „Meie Keres“. Kostjad andsid Eesti Olümpiaakadeemia aastakonverentsil

20. aprillil 2012 postuumselt auhinna üle raamatu autorile, mille võttis vastu Andres Adamson

ja/või Kirjastus Argo. Mälestusese anti üle aastakonverentsil ja rahaline preemia kanti Andres

Adamsoni esitatud väidetel tema arveldusarvele.

Andres Adamson kandis 24. mail 2012 hageja esindaja Märt Heueri arveldusarvele 500 eurot

selgitusega „auhinnaraha“. Hageja on korduvalt pöördunud Kirjastus Argo ja Andres Adamsoni

poole üleandmata auhinna kättesaamiseks.

2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ning teha asjas vaheotsus, millega kohaldada hageja

nõudele aegumist. Menetluskulud jätta hageja kanda.

Nii hagejale kui ka Kirjastusele Argo kuulub 50 % raamatuga „Meie Keres“ seotud varalistest

õigustest. Hageja on saanud kätte 50 % auhinna koosseisus olevast rahalisest summast, seega

on vastav summa jagatud võrdselt raamatu varaliste autoriõiguste omanike vahel.

Hageja on seisukohal, et tasu avaliku lubamise näol on tegemist ühepoolse tehinguga. Kostjad

on seisukohal, et esitatud hagi on seetõttu aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel, mille kohaselt on

tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Hageja oli juba 2012. aastal teadlik järgmistest asjaoludest:

1) auhinna statuudist;

2) 13.04.2012 sai hageja teada, et raamat „Meie Keres“ saab auhinna;

3) 24.05.2012 kandis Andres Adamson hageja esindaja, so hageja poja Märt Heueri

arveldusarvele 500 eurot selgitusega „auhinnaraha“.

Järelikult on põhjendatud kohaldada hageja nõude suhtes aegumist.

3. Hageja ei nõustunud kostjate vastuväidetega. Statuudi kohaselt kuulus auhind väljastamisele

autorile ja raamatu autorina ei saa käsitleda Kirjastust Argo. Litsentsilepingust ei tulene, et

Kirjastusel on õigus poolele autorile väljaantavale auhinnale või et majandusliku õigusena

käsitletakse avalikult autorile lubatud auhinda. Statuudi kohaselt ei kuulunud auhind või autasu

väljamaksmisele varaliste õiguste omajale, vaid autorile.

Hageja leidis, et aegumise kohaldamine ei ole põhjendatud. Õigussuhte olemasolu

tuvastamisele aegumist kohaldada ei saa, kuivõrd aegumisele allub üksnes õigussuhtest tulenev

nõue (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-73-08).

MAAKOHTU LAHEND

4. Maakohus jättis 21. oktoobri 2016 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda

TsMS § 162 lg 1 alusel.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on kostjate taotlus kohaldada hageja nõudele aegumist

põhjendatud. TsÜS § 142 lg 1 järgi alluvad aegumisele nõuded, millega nõutakse teo tegemist

või sellest hoidumist ehk nõudeõigused. Tuvastusnõuded seevastu ei aegu, kuid vaatamata

sellele võib tuvastusnõude õigeaegne esitamine omada kohtumenetluses tähtsust. Kui teatud

õiguslik asjaolu või olukord on tuvastatud, siis annab see võimaluse panna maksma sellest

asjaolust või olukorrast tulenevaid nõudeid. Neid on aga võimalik maksma panna ikkagi vaid

aegumistähtaja jooksul.

Maakohus on seisukohal, et Kirjastus Argo ja Märt Heuer (hageja esindajana) sõlmisid auhinna

vastuvõtmiseks käsunduslepingu (tlk 18). Pooled leppisid kokku, et hageja asemel läheb

auhinda vastu võtma Kirjastus Argo esindaja.

Juhul kui kohus tuvastaks käesolevas asjas, et kostjate poolt 2012. a korraldatud Georg

Hackenschmidti raamatuauhinna konkursi tingimuste kohaselt oli kostjatel kohustus anda

raamatu „Meie Keres“ autorile Valter Heuerile postuumselt 2011. a Georg Hackenschmidti

raamatuauhind, milleks oli auhinnaraha 1000 eurot ja auhinnaskulptuur, siis oleks Kirjastusel

Argo (esindaja) hageja ees 500 euro suurune kohustus.

Hagejale sai 24.05.2012 teatavaks, et Kirjastus Argo esindaja on auhinna kätte saanud ja selle

vaid osaliselt hagejale tasunud (tlk 41). Seega juhul kui kohus tuvastaks, et kostjatel oli

kohustus auhind anda postuumselt Valter Heuerile, hakkas nõude aegumistähtaeg kulgema

25.05.2012 ja aegunuks 25.05.2015.

Maakohus on seisukohal, et isegi kui kohus tuvastaks kostjate kohustuse auhind hagejale üle

anda, ei saa hageja seda Kirjastuselt Argo nõuda, kuna tegemist on aegunud nõudega. Seega on

hageja maakohtu hinnangul kaotanud õigusliku huvi õigussuhte tuvastamise vastu.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2016.a otsuse

tühistamist ja asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmist, kui ringkonnakohus

ei saa asja ise lahendada. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda ning mõista kostjalt

välja menetluskulud 750 eurot.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) on maakohtu põhjendused hagejale üllatuslikud. Kohus ei selgitanud pooltele ega

arutanud pooltega, et hageja õiguslikust huvist sõltub hageja nõude põhjendatus, kohus

ei andnud hagejale võimalust esitada oma seisukoht enda õigusliku huvi kohta;

2) ei ole maakohus küsinud hageja seisukohta, kas ja milline õiguslik suhe oli hagejal

kolmanda isikuga, so Andres Adamsoni või Kirjastusega Argo seoses Andres Adamsoni

poolt vastuvõetud auhinnarahaga. Maakohus on kaasamata õigussuhte pooli tuvastanud

õigussuhte, leides, et Kirjastus Argo ja Märt Heuer (hageja esindaja) sõlmisid auhinna

vastuvõtmiseks käsunduslepingu;

3) palusid kostjad kohaldada aegumist kuna leidsid, et hageja tuvastusnõue on aegunud.

Hageja avaldas oma seisukohas kostjate vastusele, et tuvastusnõue ei aegu. Maakohus,

arutamata pooltega ja selgitamata seisukohti, luges nõude aegunuks muul alusel, kui

pooled seda arutasid;

4) on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et hageja õiguslikuks huviks on vaid tuvastavast

õigussuhtest tulenev nõue kolmanda isiku vastu. Hageja õiguslikuks huviks on ka

kostjate ja Andres Adamsoni, samuti Argo TTP OÜ poolt esitatud valeväidete

ümberlükkamine, et auhind kuulus Andres Adamsonile või Argo TTP OÜ-le, ja

viimased ei anna õiguspäraselt auhinda üle;

5) on ebaõige maakohtu seisukoht, et hageja ja Andres Adamsoni või hageja ja OÜ Argo

TTP vahel oli käsundussuhe. Isegi kui hageja kolmanda isiku, so Andres Adamsoni

ja/või Argo TTP OÜ vahel oli käsundussuhe, mida hageja ei kinnita ei tähenda, et hageja

nõue eelnimetatud isiku või isikute vastu on aegunud. TsÜS §-st 146 lg 1 tuleneb küll,

et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, kuid TsÜS § 155 lg 1

kohaselt

omandiõigusest

tuleneva

väljaandmisnõude

ning

perekonna-

ja

pärimisõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks

muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

kommenteeritud väljaandes § 146 kohta on avaldatud, et tehingust tulenevate nõuetena

tuleb käsitleda esmalt kõiki eraõiguslikest võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid

nõudeid. Sättele ei allu asjaõiguslikud (väljaandmise) nõuded, isegi kui need põhinevad

tehingul. Maakohus on materiaalõiguslikku normi valesti kohaldanud.

6. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, taotlesid selle rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata jätmist. Kostjad palusid menetluskulud jätta hageja kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole kostjate hinnangul hageja väide aegumise kohaldamise üllatuslikkuse kohta

põhjendatud ning ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Hageja nõue nõuda

mistahes rahasumma tasumist kostjatelt, Kirjastuselt Argo või Andres Adamsonilt, on

aegunud ning kohtuotsuses on seda asjaolu õigesti ning põhjendatult käsitletud;

2) ei ole hageja ümber lükanud maakohtu otsuses esitatud põhjendusi nõude aegumise

osas. Vastav kohtu seisukoht ei ole oletuslik, vaid põhineb faktilistel asjaoludel, millised

on kohtuotsuse põhjendustes ammendavalt esitatud ning selgitatud;

3) ei ole põhjendatud hageja väide, mille kohaselt kohus ei selgitanud pooltele ega

arutanud pooltega, et hageja õiguslikust huvist sõltub hageja nõude põhjendatus, kohus

ei andnud hagejale võimalust esitada oma seisukoht enda õigusliku huvi kohta ning

sellega oleks rikutud menetlusõiguse norme;

4) ei ole maakohus seadnud pooli uude protsessuaalsesse positsiooni. Maakohtu otsuses

on lähtutud otseselt hageja esitatud hagiavaldusest ning kostjate vastuväidetest esitatud

hagiavaldusele;

5) ei nõustu kostjad hageja seisukohaga, et kostjad palusid kohaldada aegumist, kuna

leidsid, et vaid hageja tuvastusnõue on aegunud. Kostjad on seisukohal, et hageja nõue

auhinnaraha täiendavaks saamiseks on aegunud ning on palunud kohaldada hageja

esitatud nõude suhtes aegumist;

6) ei nõustu kostjad apellatsioonkaebuses esitatud väitega, mille kohaselt võiks hageja ja

Andres Adamsoni ja/või Argo TTP OÜ vahelises õigussuhtes kohaldamisele tulla VÕS

§ 626 lg 3 ja TsÜS § 155 lg 1. Hageja on leidnud, et tal oleks õigus nõuda veel täiendava

500 euro üleandmist kas Andres Adamsoni ja/või Argo TTP OÜ poolt. Tegemist ei ole

nõudega ega vallasasjaga VÕS § 626 lg 3 mõttes, mida käsundisaaja oleks omandanud

käsundiandja arvel või mille käsundiandja oleks andnud käsundisaajale käsundi

täitmiseks;

7) leiavad kostjad, et hageja ei ole õigustatud nõudma täiendava summa tasumist

kolmandalt isikult või kostjatelt ka sisuliselt lisaks nõude aegumise asjaolule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb muuta Tartu Maakohtu

21. oktoobri 2016 otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Apellatsioonkaebus

tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

8. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu seisukoht, et hageja nõudele tuleb aegumist kohaldada

on eksitav. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et tuvastusnõue ei aegu, on õige, kuid teatud

juhtudel võib õigussuhte tuvastamiseks tuvastushagi esitamine olla põhjendamatu. TsMS § 368

lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või selle puudumise tuvastamiseks, kui

tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kui tuvastatavast õigussuhtest tulenevad nõuded

on aegunud, võib hageja olla kaotanud õigusliku huvi õigussuhte tuvastamise vastu (Riigikohtu

otsus nr 3-2-1-73-08 p 16).

9. Kostjate välja antud Georg Hackenschmidti raamatuauhinna näol on tegemist tasu avaliku

lubamisega VÕS § 1005 alusel. Kostjad on lubanud avalikult tulemuse saavutamise eest tasu

VÕS § 1005 alusel, milleks on rahaline auhind 1000 eurot ja eriline mälestusese.

Lepinguvälistest võlasuhetest alluvad tasu avalikust lubamisest (VÕS § 1005) ja konkursist

(VÕS § 1009) tulenevad nõuded tehinguliste nõuete aegumisele. Järelikult on rahalise auhinna

üleandmise nõude aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1 alusel kolm aastat.

10. Ringkonnakohus leiab, et asja lahendamise seisukohalt ei oma tähendust see, milline

õigussuhe oli hageja ja Kirjastus Argo vahel auhinna vastuvõtmiseks.

Samas märgib ringkonnakohus, et tõenäoliselt ei tegutsenud Kirjastus Argo hageja nimel

volituse alusel vaid õige on maakohtu käsitlus ja hageja sõlmis suulise käsunduslepingu (tlk

18). Sellisel eeldusel kohustus VÕS § 619 lg 1 alusel Kirjastus Argo hageja eest vastu võtma

Georg Hackenschmidti raamatuauhinna. VÕS § 626 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja

käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud,

samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Asja

materjalidest nähtub, et hagejale anti üle 500 eurot ehk pool auhinnarahast, samuti anti hagejale

üle auhinnaskulptuur.

Aegumine algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. Hagejale sai

24.05.2012 teatavaks, et Andres Adamson on auhinnaraha vaid osaliselt (500 eurot) hagejale

üleandnud (tlk 41). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et rahalise nõude

aegumistähtaeg hakkas kulgema 25.05.2012 ja nõue aegus 25.05.2015.

11. Ringkonnakohus leiab eeltoodu alusel, et hagejal puudus hagi esitamise ajal õiguslik huvi

õigussuhte tuvastamiseks. Sõltumata hageja varaliste õiguste olemasolust või jaotusest hageja

ja Kirjastus Argo vahel litsentsilepingu alusel (tlk 14), on hageja rahaline nõue TsÜS § 146

lg 1 kohaselt aegunud. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse

täitmisest TsÜS § 142 lg 1 alusel, seega puudub hagejal tuvastushuvi ja hagi tuleb jätta

tuvastushuvi puudumise tõttu rahuldamata.

12. Ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1

alusel apellandi (hageja) kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses

või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei

määranud kindaks menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks määrusega pärast

ringkonnakohtu otsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Üllar Roostoja Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi