2-16-10715/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2016 otsuse resolutsioon muutmata arvestades Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindaks maakohus määrusega pärast
Legislator headnote
AI generated2-16-10715/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2016 otsuse resolutsioon muutmata arvestades Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindaks maakohus määrusega pärast
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. september 2017 Tartu
Tsiviilasja number
2-16-10715
Tsiviilasi
Mare-Liis Heueri hagi Eesti Vabariigi (Kultuuriministeeriumi
hallatava Eesti Spordimuuseumi kaudu) ja Mittetulundusühing
Eesti Olümpiaakadeemia vastu tasu avalikust lubamisest
tuleneva kohustuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
apellatsioonikohtus
125 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mare-Liis Heueri apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Apellant (hageja): Mare-Liis Heuer, ik XXX; esindaja Ingrid
Vinnal
Vastustajad (kostjad): Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi
hallatava Eesti Spordimuuseumi kaudu (kostja I), rk
90013360, esindaja Siim Randoja;
MTÜ Eesti Olümpiaakadeemia (kostja II), rk 80299473;
esindaja Neinar Seli
RESOLUTSIOON
1. Jätta Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2016 otsuse resolutsioon muutmata arvestades
käesoleva otsuse põhjendusi.
2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud Mare-Liis Heueri kanda.
4. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindaks maakohus määrusega pärast
käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses
Riigikohtus
võib
menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta
esitama
tähtaja
kestel
kassatsioonkaebuse.
Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega,
annab
kohus
mõistliku
tähtaja
pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole
esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1. Mare-Liis Heuer (hageja) esitas 12. juulil 2016 hagiavalduse tasu avalikust lubamisest
tuleneva kohustuse ja selle täitmise tuvastamiseks. Hageja palus tuvastada kostjate kohustus
anda postuumselt 2011.a. ilmunud autor Valter Heueri raamatu „Meie Keres“ Georg
Hackenschmidti raamatuauhind, mis on 1000.- eurot ja mälestusese, üle postuumselt Valter
Heuerile ning tuvastada, et 2011.a Georg Hackenschmidti raamatuauhind anti postuumselt üle
2011.a. ilmunud Valter Heueri raamatu „Meie Keres“ autorile, mille võttis täies ulatuses vastu
raamatu autori pärijat esindanud isik Andres Adamson (isikukood XXX) ja/või osaühingu Argo
TTP (registrikood 10634487).
Hagiavalduse kohaselt on hageja Valter Heueri pärija. Märt Heuer Valter Heueri pärija
esindajana kui autoriõiguste omaniku esindaja sõlmis osaühinguga Argo TTP 6. detsembril
2010 litsentsilepingu nr. 210155, mille p 1 kohaselt hageja kui autoriõiguste omanik loovutas
Kirjastusele Argo ainuõiguse Valter Heueri käsikirjale „Meie Keres“, mis on avaldatud varem
osaliselt raamatuna „Meie Keres: kujunemisaastad“ ja artikliseeriatena ajakirjas Kehakultuur
raamatuna väljaandmiseks Eestis. Kirjastus Argo andis litsentsilepingu alusel 2011 välja
postuumselt autor Valter Heueri raamatu pealkirjaga „Meie Keres“.
Eesti Spordimuuseum (kostja I) ja Eesti Olümpiaakadeemia (kostja II) asutasid 2011. aastal
Georg Hackenschmidti raamatuauhinna eesmärgiga propageerida ja esile tõsta eestikeelset
spordikirjandust. Kõige rohkem hääli kogunud raamatu autor pälvib Georg Hackenschmidti
raamatuauhinna, milleks on eriline mälestusese ja rahaline auhind (mitte vähem kui 1000 eurot).
Georg Hackenschmidti raamatuauhinna, mis anti välja 2012, võitis postuumselt ilmunud Valter
Heueri raamat „Meie Keres“. Kostjad andsid Eesti Olümpiaakadeemia aastakonverentsil
20. aprillil 2012 postuumselt auhinna üle raamatu autorile, mille võttis vastu Andres Adamson
ja/või Kirjastus Argo. Mälestusese anti üle aastakonverentsil ja rahaline preemia kanti Andres
Adamsoni esitatud väidetel tema arveldusarvele.
Andres Adamson kandis 24. mail 2012 hageja esindaja Märt Heueri arveldusarvele 500 eurot
selgitusega „auhinnaraha“. Hageja on korduvalt pöördunud Kirjastus Argo ja Andres Adamsoni
poole üleandmata auhinna kättesaamiseks.
2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ning teha asjas vaheotsus, millega kohaldada hageja
nõudele aegumist. Menetluskulud jätta hageja kanda.
Nii hagejale kui ka Kirjastusele Argo kuulub 50 % raamatuga „Meie Keres“ seotud varalistest
õigustest. Hageja on saanud kätte 50 % auhinna koosseisus olevast rahalisest summast, seega
on vastav summa jagatud võrdselt raamatu varaliste autoriõiguste omanike vahel.
Hageja on seisukohal, et tasu avaliku lubamise näol on tegemist ühepoolse tehinguga. Kostjad
on seisukohal, et esitatud hagi on seetõttu aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel, mille kohaselt on
tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
Hageja oli juba 2012. aastal teadlik järgmistest asjaoludest:
1) auhinna statuudist;
2) 13.04.2012 sai hageja teada, et raamat „Meie Keres“ saab auhinna;
3) 24.05.2012 kandis Andres Adamson hageja esindaja, so hageja poja Märt Heueri
arveldusarvele 500 eurot selgitusega „auhinnaraha“.
Järelikult on põhjendatud kohaldada hageja nõude suhtes aegumist.
3. Hageja ei nõustunud kostjate vastuväidetega. Statuudi kohaselt kuulus auhind väljastamisele
autorile ja raamatu autorina ei saa käsitleda Kirjastust Argo. Litsentsilepingust ei tulene, et
Kirjastusel on õigus poolele autorile väljaantavale auhinnale või et majandusliku õigusena
käsitletakse avalikult autorile lubatud auhinda. Statuudi kohaselt ei kuulunud auhind või autasu
väljamaksmisele varaliste õiguste omajale, vaid autorile.
Hageja leidis, et aegumise kohaldamine ei ole põhjendatud. Õigussuhte olemasolu
tuvastamisele aegumist kohaldada ei saa, kuivõrd aegumisele allub üksnes õigussuhtest tulenev
nõue (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-73-08).
MAAKOHTU LAHEND
4. Maakohus jättis 21. oktoobri 2016 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda
TsMS § 162 lg 1 alusel.
Maakohtu põhjenduste kohaselt on kostjate taotlus kohaldada hageja nõudele aegumist
põhjendatud. TsÜS § 142 lg 1 järgi alluvad aegumisele nõuded, millega nõutakse teo tegemist
või sellest hoidumist ehk nõudeõigused. Tuvastusnõuded seevastu ei aegu, kuid vaatamata
sellele võib tuvastusnõude õigeaegne esitamine omada kohtumenetluses tähtsust. Kui teatud
õiguslik asjaolu või olukord on tuvastatud, siis annab see võimaluse panna maksma sellest
asjaolust või olukorrast tulenevaid nõudeid. Neid on aga võimalik maksma panna ikkagi vaid
aegumistähtaja jooksul.
Maakohus on seisukohal, et Kirjastus Argo ja Märt Heuer (hageja esindajana) sõlmisid auhinna
vastuvõtmiseks käsunduslepingu (tlk 18). Pooled leppisid kokku, et hageja asemel läheb
auhinda vastu võtma Kirjastus Argo esindaja.
Juhul kui kohus tuvastaks käesolevas asjas, et kostjate poolt 2012. a korraldatud Georg
Hackenschmidti raamatuauhinna konkursi tingimuste kohaselt oli kostjatel kohustus anda
raamatu „Meie Keres“ autorile Valter Heuerile postuumselt 2011. a Georg Hackenschmidti
raamatuauhind, milleks oli auhinnaraha 1000 eurot ja auhinnaskulptuur, siis oleks Kirjastusel
Argo (esindaja) hageja ees 500 euro suurune kohustus.
Hagejale sai 24.05.2012 teatavaks, et Kirjastus Argo esindaja on auhinna kätte saanud ja selle
vaid osaliselt hagejale tasunud (tlk 41). Seega juhul kui kohus tuvastaks, et kostjatel oli
kohustus auhind anda postuumselt Valter Heuerile, hakkas nõude aegumistähtaeg kulgema
25.05.2012 ja aegunuks 25.05.2015.
Maakohus on seisukohal, et isegi kui kohus tuvastaks kostjate kohustuse auhind hagejale üle
anda, ei saa hageja seda Kirjastuselt Argo nõuda, kuna tegemist on aegunud nõudega. Seega on
hageja maakohtu hinnangul kaotanud õigusliku huvi õigussuhte tuvastamise vastu.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 21. oktoobri 2016.a otsuse
tühistamist ja asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmist, kui ringkonnakohus
ei saa asja ise lahendada. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda ning mõista kostjalt
välja menetluskulud 750 eurot.
Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:
1) on maakohtu põhjendused hagejale üllatuslikud. Kohus ei selgitanud pooltele ega
arutanud pooltega, et hageja õiguslikust huvist sõltub hageja nõude põhjendatus, kohus
ei andnud hagejale võimalust esitada oma seisukoht enda õigusliku huvi kohta;
2) ei ole maakohus küsinud hageja seisukohta, kas ja milline õiguslik suhe oli hagejal
kolmanda isikuga, so Andres Adamsoni või Kirjastusega Argo seoses Andres Adamsoni
poolt vastuvõetud auhinnarahaga. Maakohus on kaasamata õigussuhte pooli tuvastanud
õigussuhte, leides, et Kirjastus Argo ja Märt Heuer (hageja esindaja) sõlmisid auhinna
vastuvõtmiseks käsunduslepingu;
3) palusid kostjad kohaldada aegumist kuna leidsid, et hageja tuvastusnõue on aegunud.
Hageja avaldas oma seisukohas kostjate vastusele, et tuvastusnõue ei aegu. Maakohus,
arutamata pooltega ja selgitamata seisukohti, luges nõude aegunuks muul alusel, kui
pooled seda arutasid;
4) on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et hageja õiguslikuks huviks on vaid tuvastavast
õigussuhtest tulenev nõue kolmanda isiku vastu. Hageja õiguslikuks huviks on ka
kostjate ja Andres Adamsoni, samuti Argo TTP OÜ poolt esitatud valeväidete
ümberlükkamine, et auhind kuulus Andres Adamsonile või Argo TTP OÜ-le, ja
viimased ei anna õiguspäraselt auhinda üle;
5) on ebaõige maakohtu seisukoht, et hageja ja Andres Adamsoni või hageja ja OÜ Argo
TTP vahel oli käsundussuhe. Isegi kui hageja kolmanda isiku, so Andres Adamsoni
ja/või Argo TTP OÜ vahel oli käsundussuhe, mida hageja ei kinnita ei tähenda, et hageja
nõue eelnimetatud isiku või isikute vastu on aegunud. TsÜS §-st 146 lg 1 tuleneb küll,
et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, kuid TsÜS § 155 lg 1
kohaselt
omandiõigusest
tuleneva
väljaandmisnõude
ning
perekonna-
ja
pärimisõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks
muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse
kommenteeritud väljaandes § 146 kohta on avaldatud, et tehingust tulenevate nõuetena
tuleb käsitleda esmalt kõiki eraõiguslikest võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid
nõudeid. Sättele ei allu asjaõiguslikud (väljaandmise) nõuded, isegi kui need põhinevad
tehingul. Maakohus on materiaalõiguslikku normi valesti kohaldanud.
6. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, taotlesid selle rahuldamata ja maakohtu
otsuse muutmata jätmist. Kostjad palusid menetluskulud jätta hageja kanda.
Vastuväidete kohaselt:
1) ei ole kostjate hinnangul hageja väide aegumise kohaldamise üllatuslikkuse kohta
põhjendatud ning ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Hageja nõue nõuda
mistahes rahasumma tasumist kostjatelt, Kirjastuselt Argo või Andres Adamsonilt, on
aegunud ning kohtuotsuses on seda asjaolu õigesti ning põhjendatult käsitletud;
2) ei ole hageja ümber lükanud maakohtu otsuses esitatud põhjendusi nõude aegumise
osas. Vastav kohtu seisukoht ei ole oletuslik, vaid põhineb faktilistel asjaoludel, millised
on kohtuotsuse põhjendustes ammendavalt esitatud ning selgitatud;
3) ei ole põhjendatud hageja väide, mille kohaselt kohus ei selgitanud pooltele ega
arutanud pooltega, et hageja õiguslikust huvist sõltub hageja nõude põhjendatus, kohus
ei andnud hagejale võimalust esitada oma seisukoht enda õigusliku huvi kohta ning
sellega oleks rikutud menetlusõiguse norme;
4) ei ole maakohus seadnud pooli uude protsessuaalsesse positsiooni. Maakohtu otsuses
on lähtutud otseselt hageja esitatud hagiavaldusest ning kostjate vastuväidetest esitatud
hagiavaldusele;
5) ei nõustu kostjad hageja seisukohaga, et kostjad palusid kohaldada aegumist, kuna
leidsid, et vaid hageja tuvastusnõue on aegunud. Kostjad on seisukohal, et hageja nõue
auhinnaraha täiendavaks saamiseks on aegunud ning on palunud kohaldada hageja
esitatud nõude suhtes aegumist;
6) ei nõustu kostjad apellatsioonkaebuses esitatud väitega, mille kohaselt võiks hageja ja
Andres Adamsoni ja/või Argo TTP OÜ vahelises õigussuhtes kohaldamisele tulla VÕS
§ 626 lg 3 ja TsÜS § 155 lg 1. Hageja on leidnud, et tal oleks õigus nõuda veel täiendava
500 euro üleandmist kas Andres Adamsoni ja/või Argo TTP OÜ poolt. Tegemist ei ole
nõudega ega vallasasjaga VÕS § 626 lg 3 mõttes, mida käsundisaaja oleks omandanud
käsundiandja arvel või mille käsundiandja oleks andnud käsundisaajale käsundi
täitmiseks;
7) leiavad kostjad, et hageja ei ole õigustatud nõudma täiendava summa tasumist
kolmandalt isikult või kostjatelt ka sisuliselt lisaks nõude aegumise asjaolule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb muuta Tartu Maakohtu
21. oktoobri 2016 otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Apellatsioonkaebus
tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu seisukoht, et hageja nõudele tuleb aegumist kohaldada
on eksitav. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et tuvastusnõue ei aegu, on õige, kuid teatud
juhtudel võib õigussuhte tuvastamiseks tuvastushagi esitamine olla põhjendamatu. TsMS § 368
lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või selle puudumise tuvastamiseks, kui
tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kui tuvastatavast õigussuhtest tulenevad nõuded
on aegunud, võib hageja olla kaotanud õigusliku huvi õigussuhte tuvastamise vastu (Riigikohtu
otsus nr 3-2-1-73-08 p 16).
9. Kostjate välja antud Georg Hackenschmidti raamatuauhinna näol on tegemist tasu avaliku
lubamisega VÕS § 1005 alusel. Kostjad on lubanud avalikult tulemuse saavutamise eest tasu
VÕS § 1005 alusel, milleks on rahaline auhind 1000 eurot ja eriline mälestusese.
Lepinguvälistest võlasuhetest alluvad tasu avalikust lubamisest (VÕS § 1005) ja konkursist
(VÕS § 1009) tulenevad nõuded tehinguliste nõuete aegumisele. Järelikult on rahalise auhinna
üleandmise nõude aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1 alusel kolm aastat.
10. Ringkonnakohus leiab, et asja lahendamise seisukohalt ei oma tähendust see, milline
õigussuhe oli hageja ja Kirjastus Argo vahel auhinna vastuvõtmiseks.
Samas märgib ringkonnakohus, et tõenäoliselt ei tegutsenud Kirjastus Argo hageja nimel
volituse alusel vaid õige on maakohtu käsitlus ja hageja sõlmis suulise käsunduslepingu (tlk
18). Sellisel eeldusel kohustus VÕS § 619 lg 1 alusel Kirjastus Argo hageja eest vastu võtma
Georg Hackenschmidti raamatuauhinna. VÕS § 626 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja
käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud,
samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Asja
materjalidest nähtub, et hagejale anti üle 500 eurot ehk pool auhinnarahast, samuti anti hagejale
üle auhinnaskulptuur.
Aegumine algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. Hagejale sai
24.05.2012 teatavaks, et Andres Adamson on auhinnaraha vaid osaliselt (500 eurot) hagejale
üleandnud (tlk 41). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et rahalise nõude
aegumistähtaeg hakkas kulgema 25.05.2012 ja nõue aegus 25.05.2015.
11. Ringkonnakohus leiab eeltoodu alusel, et hagejal puudus hagi esitamise ajal õiguslik huvi
õigussuhte tuvastamiseks. Sõltumata hageja varaliste õiguste olemasolust või jaotusest hageja
ja Kirjastus Argo vahel litsentsilepingu alusel (tlk 14), on hageja rahaline nõue TsÜS § 146
lg 1 kohaselt aegunud. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse
täitmisest TsÜS § 142 lg 1 alusel, seega puudub hagejal tuvastushuvi ja hagi tuleb jätta
tuvastushuvi puudumise tõttu rahuldamata.
12. Ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1
alusel apellandi (hageja) kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses
või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud
maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava
määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei
määranud kindaks menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise
suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks määrusega pärast
ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
Üllar Roostoja Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi