1-09-7295/36 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

1-09-7295

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2017, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Külli Zimm (kirjalik seisukoht) Kriminaalasja number 1-09-7295 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid K.B’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav K.B isikukood: XXX;

XXX

Karistuse kandmise algus 16.03.2009 ja lõpp 16.03.2018 Kaitsja Ei soovi Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 19. septembril 2017 RESOLUTSIOON Jätta K.B temale Tartu Maakohtu 02.10.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1- 09-7295 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

K.B 02.10.2009 otsusega on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu KarS § 113 järgi ja karistatud . vangistusega 9 (üheksa) aastat

07.06.2017 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava K.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud kolmel

korral. Teine reaalne vangistus. Kuriteod on muutunud raskemaks. Varasemalt karistatud

huligaansuse ja salajase varguse eest, kuid praegusel hetkel kannab karistust tapmise eest.

Viimast kuritegu - iseloomustavad äärmiselt jõhkrad tegurid isik võttis elu oma kõrges eas

olevalt emalt ning pole kordagi väljendanud kahetsust. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Üks kehtiv distsiplinaarkaristus:31.05.2016 noomitus - ei saabunud vanglasse tagasi etteantud ajaks.

Käesoleva vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud järgnevates taasühiskonnastavates tegevustes: - 14.10.2010-14.10.2011 lõpetas aedniku eriala Tallinna Ehituskoolis. Tulemus: omab aedniku kutsetunnistust ja

õpitud uusi teadmisi; - 06.09.2011-22.11.2011 läbis sotsiaalprogrammi 12 sammu ehk igapäevane valik. Tulemus: teadvustab alkoholi probleemi, leiab lahendusi probleemiga vabaduses toimetulekuks; - 16.01.2012- ng. Tulemus: teadvustab oma 19.03.2012 läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreeni alkoholi tarvitamise mõju oma käitumisele ja tunneb ära sellega seotud riskid. Samas ei pea vajalikuks muutuste elluviimist oma senises alkoholi tarvitamises; - on osalenud erinevatel perioodidel vangla tööhõives. Tulemus: tööharjumuse ja tööoskuste säilimine, täitenõuete tasumine, toimetuleku paranemine. - - vestlus programmides 09.11.2016 programmide 12 sammu ja Eluviisi treening jätkutegevus õpitu kinnistamiseks: kuna programmid on kaua aega tagasi läbitud siis väga palju meeles ei

ole. Praktikana oma teadmisi kasutada ei ole saanud. Kui programmi läbimise ajal ei tunnistanud alkoholi kuritarvitamist, siis täna tunnistab, et alkoholi tarvitamine läks üle piiride. Tulemus: programmides õpitu üle korratud

Kinnipeetav paigutati 19.03.2014 Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglaosakonda ning

seejärel 29.04.2015 Tartu Vangla avavanglasse edasise karistuse kandmise jätkamiseks.

Lubatud liikuda järelevalveta väljapool vanglat seoses kaupluste külastusega ning kiriku

jumalateenistustel osalemisega, käinud iseseisvalt meditsiiniasutuses erialaarsti vastuvõtul.

10.05.2017 on Vangla poolt esitatud keskusele taotlus tugiisikuteenuse saamiseks ja XXX

aitaks K.B elukoha leidmisel kui ka muudes olulistes küsimustes. Tulemus: adapteerumine ühiskonda.

Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik risk ühiskonnas Lähtudes K.B poolt . toimepandud kuritegude koguarvust, nende iseloomust ja isiku eluolust on järgneva kahe aasta

jooksul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 13%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 24%. Ohustatud on inimesed, kellega

tekivad konfliktid, viimases kuriteos oli ohvriks lähisugulane. Oht seisneb vägivalla

tarvitamises, mis võib olla äär lõppeda inimese surmaga. Ohtlikkus avaldub muslik -

suhteprobleemide korral - eriarvamused kaaslastega ning kui isik on tarvitanud alkoholi. Käesolevalt puudub kinnipeetaval sobilik eluase, mis vastaks elementaarsetele elutingimustele.

Halvad elutingimused võivad põhjustada elustiili viljelemist, millega võivad kaasneda

konfliktsituatsioonid ja teisi mittearvestav käitumine. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes

korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile Tartu Vangla K.B vabanemist toetab tingimisi enne tähtaega allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusametniku arvamus Tartu Vangla poolt esitatud taotlusest nähtub, et K.B puudub suhtlus lähedastega,

mis tähendab, et tal puudub vabaduses toetav lähiringkond, mis oleks oluline eeldus isiku

seaduskuulekale teele suunamisel ja millega kaasneks täiendav sotsiaalne kontroll isiku tegevuse ja suhtlusringkonna üle. valla sotsiaalnõunik sõnul suhtles K.B XXX XXX enne vangistust valdavalt naabruses elavate alkoholi kuritarvitavate isikutega. K.B

tarvitas alkoholi sageli, esines joomaperioode. Oma alkoholi tarvitamist probleemseks ei ole pidanud, vaatamata sellele, et alkoholijoobes pani toime väga jõhkra kuriteo – ik võttis elu is oma kõrges eas olevalt emalt ja ei avaldanud kahetsust.

K.B soovib pärast vabanemist elama asuda tema eraomandisse kuuluvasse korterisse

aadressil: XXX, XXX vald,

XXX maakond. Tegemist on kahetoalise ahiküttega korteriga. Käesoleval ajal korteris keegi ei ela. Korter on amortiseerunud, küttekolded lagunenud, puudub

WC ja pesemisvõimalus, elamistingimised antisanitaarsed. XXX vallal sotsiaaleluruumi

pakkumise võimalust ei ole. Vajaduse korral aitaks vald teda esmase hädavajalikuga. Omavalitsuse seisukoht on, et oma kinnisvara hooldamisega peab isik ise tegelema ja katma sellega kaasnevad kulutused. K.B sissetulekuks pärast vabanemist oleks tema vanaduspension.

Isiku varasem elukäik ei iseloomusta teda positiivselt. K.B tarvitas pidevalt alkoholi, pani toime nii kuritegusid, kui ka väärtegusid. Oma alkoholi tarvitamist ei ole probleemseks pidanud. Samas võib alkoholi tarvitanuna muutuda impulsiivseks ja vägivaldseks ning käituda läbimõtlematult. Varasemalt kriminaalhooldusel viibides ei täitnud isik kontrollnõudeid ning

talle mõistetud vangistuslik karistus pöörati täitmisele. Vangistuse ajal koostatud

riskihindamisest nähtub, et isik soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, kuid väljendab

sõnades soovimatust järgida kriminaalhoolduse nõudeid, mis seab kahtluse alla määratava katseaja edukuse.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav Vangistust kannab teist korda ja avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. tapmise eest. Kõik kursused on läbitud mida on pakutud, Harku vanglas omandas ka aedniku kutse. Varem ka töötas, kuid enam tervislikel põhjustel ei tööta. Veenid vahetati, tsirroos on ja puue anti. Hetkel avavanglas juba 4 aastat. Elama asuks XXX. Täna näidati pilte, sealt olid WC

pott amortiseerunud, pliidiraud ära viidud. Kontaktisik ei ole midagi teinud, ainult

sotsiaaltöötaja. Peaks saama korralikku pensioni. Tarvitas alkoholi, kuna jäi pimedaks,

vanglasse tuues oli ka pime, kuid tehti kaks silmaoperatsiooni. Tuttavaid on ka korralikke pereinimesi. Vabanedes pole mõtet midagi kuritegelikku teha, viimased päevad tuleb kuidagi ära elada. See viimane kuritegu viiski tema tervise. Kui ema oleks aidanud, aga emaga tüli oli kooliajast peale. Kahju teo pärast ikka on, kuid peaks rääkima, mida ema talle tegi.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt

ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistusest K.B-ni

vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör XXX, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega K.B tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastama vangistusest tingimisi ennetähtaegselt.

Süüdimõistetu puhul on positiivsed asjaolud osalemine vangla tööhõives ja sotsiaalprogrammide läbimine.

Riiklikku süüdistust esindanud prokurör ei toeta süüdimõistetu vabastamist arvestades kuriteo iseloomu ja raskusastet.

Negatiivsed asjaolud K.B suhtes on kehtiv distsiplinaarkaristus, vabanemise korral

antisanitaarne elamispind, toetava võrgustiku puudumine, varasem kriminaalhoolduse

ebarahuldav läbimine, samuti asjaolu, et süüdistatav väljendab praegu vabanemise korral

sõnades soovimatust järgida kriminaalhoolduse nõudeid.

Arvestades kõiki e prükurör eltoodud asjaolusid kogumis, on arvamusel, et K.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid (osalemine tööhõives, sotsiaalprogrammide läbimine), ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid (ennekõike kuriteo toimepanemise asjaolud ning suhtumine sellesse, antisanitaarne elukoht, toetava võrgustiku puudumine, varasem käitumiskontrolli nõuete eiramine ja K.B isik).

Eeltoodule tuginedes ei nõustu prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta K.B vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et K.B vangistusest tingimisi enne süüdimõistetu tähtaega vabastamine põhjendatud. ei ole

K.B kannab käesoleval ajal karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on K.B temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle aasta ja 4 kuu. Seega on kinnipeetav ära 8 kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Samuti on karistusest jäänud kanda rohkem kui kaks kuud, kuivõrd karistusaja planeeritud lõpp saabub 16.03.2018 (KarS § 76 lg 3). Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.

Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3- 1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS

§ 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava - suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28.

aprilli 2017 kohtumääruses asjas nr 3 17. See aga tähendab, et ennetähtaegse -1-1-12-

vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

On positiivne, et kinnipeetav on läbinud talle pakutud sotsiaalprogrammid, omandanud eriala ning on üldjoontes käitunud vangistuse jooksul hästi. Siiski ei kaalu kohtu hinnangul positiivsed asjaolud üles vabanemist mittetoetavaid asjaolusid.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral on

kinnipeetaval kavas asuda elama tema eraomandisse kuuluvasse korterisse aadressil: XXX. Tegemist on kahetoalise ahiküttega korteriga. Käesoleval ajal korteris keegi ei ela. Korter on

amortiseerunud, küttekolded lagunenud, puudub WC ja pesemisvõimalus, elamistingimised antisanitaarsed. Mooste vallal sotsiaaleluruumi pakkumise võimalust ei ole.

Kohtu hinnangul ei ole võimalik kinnipeetavat vabastada amortiseerunud elukohta, kus küttekolded on lagunenud ning elamistingimused antisanitaarsed. iselt saab järeldada, Ehk sisul et reaalselt sellises elamus elada pole võimalik, see ohustaks kinnipeetava elu ja tervist. Samuti ei toeta selline elukoht kinnipeetava edaspidist seadusekuulekat toimetulekut. Vabanedes enne

talve elukohta, kus puudub võimalus ahjusid kü da, on tõenäosus, et tta ning sooja saa kinnipeetav hakkab oma vaba aega sisustama alkoholi tarvitamisega ning paneb seetõttu toime uue kuriteo, väga suur. Samuti puuduvad süüdlasel lähedased, kes toetaksid ja abistaksid tema

ühiskonda integreerumisel. Vangistusasutuse poolt esitatud dokumentatsioonist nähtub, et K.B suhtles enne vangistust valdavalt naabruses elavate alkoholi kuritarvitavate isikutega.

Et toetav lähedastest koosnev tugivõrgustik süüdlasel jätkuvalt puudub, siis on oht, et K.B vabanedes jätkab vangistuseelset eluviisi.

Samuti ei saa kohus mööda vaadata asjaolust, et kinnipeetav ei kahetse oma tegu. Kohtu

küsimusele selle kohta, kas ta kahetseb ema suhtes toime pandud kuritegu, märkis eaka süüdistatav, et siis peaks rääkima, mida ema talle tegi, aga kahju on ikka, inimene on tapetud. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, et tegelikkuses ta oma 87-aastase ema tapmist

ei kahetse ega teadvusta toime pandud teo raskust. Sellistest seisukohtadest lähtuvalt ei ole

kohus veendunud, et isikule mõistetud karistus oleks käesolevaks hetkeks täitnud ühe eesmärkidest: süüdlane tegelikkuses on teadvustanud endale toimepandud tegude raskust ning on aru saanud, et sellist teguviisi ei tohi korrata. Kui aga kinnipeetav ei teadvusta oma käitumise

– inimelu vastu käe tõstmise – raskust, on suur tõenäosus, et isik võib uuesti

vägivallakuritegusid toime panna.

Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et K.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas

õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel

käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute

kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Küll tuleb järele jäänud vangistuse jooksul vangistusasutuse sotsiaaltöötajatel koostöös isiku elukohajärgse omavalitsusega teha koostööd, et süüdimõistetul pärast vabanemist oleks eluruum, milline ei ohustaks

tema elu ja tervist ning seeläbi oleks võimalik vajadusel läbi viia ka võimalikku karistusjärgset kontrolli.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik