2-17-10822/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 19. september 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-10822 Tsiviilasi Xxxxhagi Xxxxvastu isaduse vaidlustamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Xxxx(isikukood xxxx), lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja (Süvaoja & Partnerid Õigusbüroo OÜ, e-post: kaupo@oigusburoo.com) Kostja Xxxx(isikukood xxxx), seaduslik esindaja Xxxx(isikukood xxxx), lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev (Meristo Õigusbüroo, meristomonica@gmail.com)

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Lugeda tuvastatuks, et Xxxx(isikukood xxxx) ei põlvne Xxxx(isikukood xxxx). 3. Jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks Xxxxsünniaktis ja registriandmetes. 4. Kohtuotsus saata perekonnaseisuasutusele kande tegemiseks. 5. Toimetada otsus kätte pooltele. 6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

2-17-10822

2 taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt on Xxxxja Xxxxühine laps Xxxx. Isadustesti tulemusel ilmnes, et Xxxxei ole lapse bioloogiline isa. Hageja pöördus 14. juulil 2017 kohtusse isaduse kande vaidlustamiseks. Hageja arvates on parem, kui kostja eest hakkab hoolitsema tema bioloogiline isa.

Kostja vastuväited

2. Kostja võttis hagi õigeks 12. septembril 2017.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus tutvunud asjas esitatud dokumentidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 alusel on isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 93 lg 1 alusel võib isaduse vaidlustada kohtus ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 103 lg 1 järgi on põlvnemisasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine.

4. Kohus leiab, et hagejal, kui mehel, kes on kantud lapse isana lapse sünniakti on õigus esitada hagi isaduse vaidlustamise nõudes. Samuti on hagi esitatud õigeaegselt, sest isadustesti tulemuse on hageja saanud 21. juunil 2017 ning hagi on esitatud 14. juulil 2017.

5. Kostja (seadusliku esindaja kaudu) on võtnud 12. septembril 2017 hagi õigeks. Kohus selgitab, et kohus ei ole TsMS § 440 lg 4 järgi seotud põlvemisasjas hagi õigeksvõtuga.

6. Siiski tugineb kohus TsMS § 231 lg-le 2, mille järgi hindab kohus põlvnemisasjas omaksvõttu koos muude tõenditega. Hageja esitas kohtule isadustesti tulemuse, millest nähtub, et Asper Biotech Ltd ettevõttes andsid 10. juunil 2017 proovid Xxxxja Xxxxning, et DNA testi

2-17-10822

3 tulemuste põhjal on välistatud oletatava isa bioloogiline isadus testitud lapse suhtes (tl 10). Nimetatud tulemus on väljastatud 21. juunil 2017.

Selliselt leiab kohus, et tõendatud on, et hageja Xxxxei saa olla Xxxxisa. Kohus loeb tuvastatuks, et Xxxxei põlvne Xxxx.

7. Kohus selgitab, et jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks Xxxxsünniaktis ja registriandmetes.

Menetluskulude jaotus

8. TsMS § 168 lg 6 alusel kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus selgitab, et kuivõrd põlvnemise vaidlustamise nõuet ei saa menetleda kohtuväliselt, st registrikannetes muudatuste tegemise aluseks on kohtulahend, tuli hagejal kohtusse pöörduda ja saada selle kohta kohtulahend. Seega ei ole põhjendatud praeguses asjas lähtuda menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel TsMS § 168 lg-st 6. Kohus leiab, et praeguses asjas on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 alusel kannab põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik