3-17-821/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 21.09.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-821 Haldusasi P. V. kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 17.02.2017 hoiatusele nr 1412899/00061 Resolutsioon Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) kohustas 18.11.2014 ettekirjutusega nr 1412899/00061

P. V. ja M. H. koheselt peatama ehitustööd Tallinnas xxxxxxxx ning esitama TLPA-le hiljemalt 18.11.2015 nõuetekohase ehitusprojekti, mille koostamiseks tuli TLPA-lt taotleda projekteerimistingimused. Ettekirjutuses hoiatati, et ettekirjutuse tähtajaks (18.11.2015) täitmata jätmise korral rakendatakse iga adressaadi suhtes ehitusseaduse (EhS) § 632 alusel sunniraha, mis tuleb kanda hiljemalt 15 päeva jooksul ettekirjutuse tähtaja möödumisest Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse tulukontole või vastasel juhul nõutakse sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sunniraha suurus nõude mittetäitmisel on 800 eurot ning edasiste toimingute mittetäitmisel 800 eurot.

2. TLPA nõudis 17.02.2017 hoiatusega nr 1412899/00061 M. H. ja P. V. TLPA 18.11.2014 ettekirjutuses määratud sunniraha (800 eurot) tasumist, kuna 18.11.2014 ettekirjutust ei olnud täidetud. Ühtlasi määras TLPA ettekirjutuses esitatud nõude täitmise uueks tähtajaks 17.04.2017 ja selle mittetäitmise korral rakendatava sunniraha suuruseks 1600 eurot.

3. P. V. esitas Tallinna Halduskohtule 21.03.2017 kaebuse TLPA 18.11.2014 ettekirjutuse nr 1412899/00061 tühistamiseks (haldusasi nr 3-17-648). Tallinna Halduskohus võttis 29.03.2017 määrusega P. V. kaebuse menetlusse, kaasas kolmanda isikuna M. H. ning kohustas kaebajat esitama hiljemalt 04.03.2017 tähtaja ennistamise taotlus.

4. P. V. esitas 03.04.2017 kaebetähtaja ennistamise taotluse ning teatas, et soovib vaidlustada ka TLPA 17.02.2017 hoiatust.

5. Tallinna Halduskohtu 17.04.2017 määrusega haldusasjas nr 3-17-648 jättis kohus kaebetähtaja ennistamata ning lõpetas haldusasja menetluse. Ühtlasi keeldus kohus kaebuse muudatuse vastuvõtmisest. Kohus selgitas, et tema kaebus TLPA 17.02.2017 hoiatuse nr 1412899/00061 peale esitatud kaebus registreeritakse uue haldusasjana (s.o käesolev haldusasi nr 3-17-821).

6. Tallinna Halduskohtu 09.06.2017 määrusega jättis kohus P. V. kaebuse TLPA 17.02.2017 hoiatusele käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks (riigilõivu tasumiseks ja nõude täpsustamiseks) 15-päevase tähtaja.

7. Pärast korduvaid ebaõnnestunud posti kättetoimetamise katseid jäeti halduskohtu määrus 04.09.2017 kaebaja postkasti.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS §

104 lg 2 ls 2 sätestab, et riigilõivu tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata. Tallinna Halduskohus jättis 09.06.2017 määrusega P. V. kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja (määruse kättesaamisest arvates). Halduskohus proovis 09.06.2017 määrust kaebajale korduvalt tähtkirjaga edastada (17.07.2017 kell 8:10; 21.07.2017 kell 17:10; 28.07.2017 kell 8.10; 01.08.2017 kell 17:10, 31.08.2017 kell 8:05 ning 04.09.2017 kell 17:08), kuid kõik katsed ebaõnnestusid. Seetõttu jäeti kiri 04.09.2017 kaebaja postkasti. Lisaks on käiguta jätmise määrus kaebajale korduvalt ka e-kirjaga saadetud (13.06.2017; 15.06.2017; 06.07.2017; 13.07.2017; 07.08.2017), kuid kaebaja pole selle kättesaamist kinnitanud. Samuti on kaebajale helistatud (22.06.2017, 08.08.2017 vt toimiku teadete leht) ning vastuvõtmist vajavatest dokumentidest teavitatud.

9. HKMS § 72 lg 4 kohaselt kohaldab halduskohus menetlusdokumentide kättetoimetamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306–315, 317 ja 319–327. Lisaks allkirja vastu üleandmisele lubab seadus kasutada ka muid kättetoimetamise viise. TsMS § 326 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja eluvõi äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega eluvõi äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. TsMS § 326 lg 2 kohaselt on sellisel viisil kättetoimetamine lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda eluvõi äriruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lg 1 või § 323 kohaselt. Riigikohus selgitas 04.05.2016 määruses nr 3-3-1-22-16 (p 7), et TsMS §-s

326 sätestatud kättetoimetamine põhineb õiguslikul fiktsioonil, mille tingimuste täitmise korral loetakse dokument kätte toimetatuks, sõltumata selle tegelikust üleandmisest. Käesoleval juhul üritati menetlusdokumenti kätte toimetada aadressil, mille kaebaja on haldusasjas nr 3-17-648 esitatud kaebuses (nimetatud asjast eraldati käesolev kaebus eraldi menetlusse) ise märkinud (s.t xxxxxxxxxxx) ning sama aadress nähtub ka Eesti rahvastikuregistrist. Menetlusdokumenti on proovitud kaebajale kokku kuuel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega isiklikult üle anda, kuid see (ega ka muule isikule üleandmine) ei ole õnnestunud. Nimetatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et TsMS § 326 lg-s 2 sätestatud eeldused menetlusdokumendi postkasti panekuga kättetoimetamiseks olid täidetud.

10. Tuginedes HKMS § 72 lg-le 4 ning TsMS §-le 326 loeb kohus, et 09.06.2017 kohtumäärus on kaebajale kätte toimetatud 04.09.2017, s.t ajal, mil see jäeti kaebaja postkasti. Arvestades 09.06.2017 määruses kaebajale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega, tulnuks kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 19.09.2017.

Nimetatud tähtpäevaks ega tänaseni kaebaja riigilõivu tasunud ei ole. Samuti ei kõrvaldanud ta muid kaebuses esinenud puudusi. Riigilõivu tasumata jätmise näol on tegemist olulise puudusega ning see takistab asja läbivaatamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 2 ja § 104 lg 2 ls 2 alusel tagastada.

11. HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

12. Kohus selgitab, et juhul, kui haldusasjas nr 3-17-788 (M. H. kaebus) suudavad pooled saavutada kompromissi, hindab kohus enne kompromissi kinnitamist ka selle mõju teiste isikute (sh P. V.) õigustele.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann