3-17-1906/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht

20. september 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-1906 Haldusasi Heino Mertsini kaebus Tartu Vangla tegevuse peale Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Heino Mertsini kaebus.

2. Jätta Heino Mertsini esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni p 2 peale peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla kinnipeetav Heino Mertsin esitas 18. septembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebusest võib järeldada, et kaebaja tahteks on tuvastada Tartu Vangla direktori 4. mai 2017 käskkirja nr 1-1/49 õigusvastasus, kuna sellega keelatakse vanglas suitsetamine. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras vangla käskkirja nr 1-1/49 kehtivuse peatamist.

2. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada, kuna kaebajal puudub praeguses etapis ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1).

3. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja nõuda Tartu Vangla direktori 4. mai 2017 käskkirja nr 1-1/49 õigusvastasuse tuvastamist, kuna tegemist on rakendusaktiga. Selle aktiga kinnitatakse Tartu Vangla kodukorra muudatus ning sellega ei reguleerita kaebaja käitumist. Kaebaja käitumist reguleerib kodukorra p 2.3, mille kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud.

4. Tartu Vangla kodukorra p-i 2.3 õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise õigus on kaebajal üksnes siis, kui tema õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid õiguskaitsevahendeid (HKMS § 45 lg 2). Kohus on seisukohal, et kaebaja õiguste kaitseks on praegusel juhul tõhusam õiguskaitsevahend kodukorra p 2.3 tühistamisnõue, sest kaebaja tahteks on vabaneda

1. oktoobrist 2017 kehtima hakkavast suitsetamiskeelust. Kodukorra p 2.3 õigusvastasuse tuvastamine ei kaota kodukorra p 2.3 kehtivust, s.t, et pärast 1. oktoobrit 2017 oleks kaebajal endiselt keelatud vangla territooriumil suitsetada. Seega ei aita tuvastamisnõue saavutada kaebaja taotletavat eesmärki.

Kaebaja märgib täiendavalt tuvastamiskaebuse põhjendatud huviks hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise. Tuvastusnõue ei ole sellisel eesmärgil lubatav, kuna hüvitamisnõue on praegusel juhul ilmselgelt perspektiivitu (HKMS § 45 lg 2 ls 3). Kaebaja ei ole esitanud ühtegi selgitust selle kohta, kuidas ja millist kahju tekitab talle 1. oktoobril 2017 kehtima hakkav kodukorra p 2.3. Väidetav kahju ei ole ka usutav, sest vaidlustatud kodukorra p 2.3 ei oma kaebajale õigusmõju. Kui vaidlustatud kodukorra p 2.3 hakkab kaebajale mõju omama ja seeläbi tekitatakse talle kahju, on kaebajal mh võimalik kahju hüvitamist nõuda.

5. Kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et tühistamiskaebuse esitamisel tuleb eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebajal tuleb pöörduda esmalt vaidega justiitsministeeriumi poole ning alles pärast vaideotsuse saamist on kaebajal õigus pöörduda halduskohtusse (HKMS § 47 lg 1; vangistusseadus (VangS) § 11 lg 41). Kaebusest ega sellele lisatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks vaide esitanud. Kuna kohtueelne menetlus ei ole läbitud, ei ole tühistamisnõue käesoleval hetkel lubatav.

6. Kohus selgitab täiendavalt, et Tartu Vangla kodukord on üldkorraldus (haldusmenetluse seadus § 51 lg 2, § 40 lg 3 p 6). Kohtupraktika kohaselt on kodukorra punkti õigus vaidlustada, kui see avaldab isikule mõju (RKHKm 3-3-1-29-14, p 35). Kuna vangla territooriumil suitsetamise keeld hakkab kehtima alates 1. oktoobrist 2017, ei ole kodukorra p 2.3 kaebajale mõju veel avaldanud ning seega on kaebaja käesolevas asjas kohtusse pöördunud ennatlikult. Kui kodukorra p-s 2.3 märgitud suitsetamise keeld hakkab kaebajale mõju avaldama, on tal õigus selle peale vaie esitada ning mitterahuldava otsuse korral kohtusse pöörduda. Kohus saab selle vaidluse raames vajadusel esialgset õiguskaitset kohaldada.

7. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

8. Kohtu hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine käesolevas asjas lubatud. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette tuvastamisnõude esitamisel esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist (HKMS § 251 lg 1). Kohus ei saa enne asjas lõpliku otsustuse tegemist tuvastada eelnevalt vaidlustatud keelu õigusvastasust. Ühtlasi ei kaitseks see kaebaja õigusi kohtumenetluse ajal. Seetõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

Kaebajal on võimalik esialgse õiguskaitse taotlus esitada pärast seda, kui ta on läbinud vaidemenetluse ja esitanud kohtule kodukorra p 2.3 tühistamisnõude.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janar Jäätma