3-16-367/38 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk, Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2017, Tartu Haldusasja number 3-16-367 Haldusasi Nikolai Drokini kaebus Rahandusministeeriumi 1. veebruari 2016. a vastuse nr 4-4/1322-5 tühistamiseks ja Rahandusministeeriumile juhtiva riigiprokuröri 20. jaanuari 2016. a määruse täitmise kohta ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21. aprilli 2016. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Nikolai Drokini apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Nikolai Drokin Vastustaja – Rahandusministeerium

RESOLUTSIOON Jätta N. Drokini apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. aprilli 2016. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 23. oktoober 2017).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigiprokuratuuri 20. jaanuari 2016. a määrusega määrati Nikolai Drokinile hüvitis 6564,74 eurot. 27. jaanuaril 2016 esitas N. Drokin Rahandusministeeriumile avalduse, milles teatas, millisele arveldusarvele tuleb see summa kanda ning palus, et teda teavitataks ülekande toimumisest. Rahandusministeeriumi 1. veebruari 2016. a vastusega nr 4-4/1322-5 teatati N. Drokinile, et hüvitist pole võimalik näidatud arvele kanda, kuna see kantakse tema võlgade katteks erinevate kohtutäiturite rahalise nõude arestimise aktide alusel üle kohtutäiturite arvetele.

2. N. Drokin esitas 17. veebruaril 2016 Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles palus, et kohus tühistaks Rahandusministeeriumi 1. veebruari 2016. a vastuse nr 4-4/1322-5 ning teeks Rahandusministeeriumile ettekirjutuse Riigiprokuratuuri 20. jaanuari 2016. a määruse koheseks täitmiseks. N. Drokin ei nõustu sellega, et ei saa määratud hüvitisest reaalselt sentigi. Hüvitisega kompenseeritakse tema põhiõiguse rikkumine, see ei kuulu maksustamisele, Rahandusministeerium on pelgalt hüvitise maksjaks ja tal pole volitust midagi iseseisvalt

2 otsustada. Riik on ise tekitanud olukorra, kus N. Drokinil polnud võimalik nõudeid tasuda, on selle mõistmisel määranud hüvitise ning seejärel ümber mõelnud ja kogu summa igasuguse aluseta konfiskeerinud.

3. Tartu Halduskohtu 21. aprilli 2016. a otsusega jäeti N. Drokini kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused olid alljärgnevad. 1.1. Kaebaja ei eita seda, et tal on mitmeid täitmata nõudeid, millede suhtes on algatatud täitemenetlused. 1.2. Kohtutäiturid K. Maalman, A. Krek, R. Kütt ja K. Järvet on 28. jaanuaril 2016 koostanud rahalise nõude arestimise aktid, millega tehti teatavaks N. Drokini suhtes algatatud täitemenetluste järgsed võlgnetavate summade suurused ning kohustati täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111 alusel Rahandusministeeriumi mitte maksma N. Drokinile võlgu olevat rahasummat, vaid kandma see kohtutäiturite ametialastele arvelduskontodele. 1.3. Kuna alusetu vahistamise eest määratud hüvitist ei ole sissenõude pööramist välistava nõude või sissetulekuna ära nimetatud, oli kohtutäituril võimalik vastavat summat arestida ning sellekohane arestimisakt oli adressaadile täitmiseks ka kohustuslik. Tegemist ei ole hüvitise maksustamise või konfiskeerimisega, vaid õiguste realiseerimisega oma ametiülesandeid täitvate kohtutäiturite poolt.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. N. Drokin palub apellatsioonkaebuses kohtuotsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel. 4.1. N. Drokin nõustuks sellega, kui hüvitisest läheks osa kohtutäituritele ja osa jääks talle, kuid mitte sellega, et kogu hüvitis läks kohtutäituritele. 4.2. Rahandusministeeriumil ei ole õigust ise rahalist nõuet lahendada, seega on Rahandusministeerium ebaseaduslikult kohtutäituritelt tõendeid kogunud. 4.3. Rahandusministeerium on rikkunud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 3 nõudeid, kuna kohtutäiturid ei ole kolmandad isikud, kellele võiks hüvitist maksta. 4.4. N. Drokin on õigustatud saama vabaduse kaotuse eest hüvitist.

5. Rahandusministeerium esitas vastuse apellatsioonkaebusele, milles leiab, et N. Drokini apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. N. Drokinil ei ole jäänud tema kasuks välja mõistetud hüvitis saamata, sest selle ulatuses on tema võlgnevused vähenenud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse Rahandusministeeriumile ettekirjutuse tegemiseks Riigiprokuratuuri 20. jaanuari 2016. a määruse nr RP-6-9/15/35-(4) täitmiseks. SKHS § 2 kohaselt hüvitab menetleja poolt kriminaalmenetluses ja väärteomenetluses tekitatud kahju Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu. Seega on Rahandusministeeriumil kohustus hüvitis kaebajale välja maksta. Ringkonnakohus selgitab, et Rahandusministeerium on selle kohustuse juba täitnud. Kuigi TMS §-st 111 tulenevalt oli Rahandusministeeriumil kohustus hüvitise summa kanda kohtutäiturite arvetele, mitte kaebaja poolt esitatud arvele, paranes kaebaja varaline seisukord hüvitise summa võrra, kuna selle võrra vähendati kaebaja võlgasid. Seega on kaebajale tekkinud kahju hüvitatud, vaatamata sellele, et hüvitise summat ei kantud tema enda valitud arvele. Kaebajal ei ole õigust hüvitise maksmist teist korda nõuda.

3 8. Põhjendamatu on N. Drokini seisukoht, et Rahandusministeerium on ebaseaduslikult kohtutäituritelt tõendeid kogunud. Kohtutäiturite poolt Rahandusministeeriumile esitatud nõude arestimise aktid on esitatud täitemenetluste raames. Nende esitamine on kohtutäiturite, mitte Rahandusministeeriumi toiming. Seega ei ole Rahandusministeerium ise läbi viinud N. Drokini nõude arestimisega seonduvat menetlust ega kogunud sellega seoses tõendeid.

9. SKHS § 3 sätestab, et kahju hüvitamine kolmandatele isikutele toimub riigivastutuse seaduse § 10 kohaselt. Riigivastutuse seaduse § 10 lg 1 kohaselt on surma põhjustamisel, kehavigastuse tekitamisel või tervise kahjustamisel kolmandal isikul õigus nõuda sellega seoses kantud kulutuste, äralangenud ülalpidamise ja mittevaralise kahju hüvitamist eraõiguses sätestatud alustel. Kaebaja hinnangul on Rahandusministeerium kohtutäiturite arestimisakte täitnud nimetatud regulatsiooniga vastuolus. Ringkonnakohus selgitab, et praegune olukord ei kvalifitseeru SKHS § 3 alla. Kohtutäiturid ei nõudnud tekkinud kahju hüvitamist neile endile, vaid nad täitsid oma ametiülesandeid kaebaja nõude arestimisega. Kahju hüvitati ikkagi kaebajale, kuid kaebaja võlgade tõttu läks hüvitis kaebaja võlgade tasumiseks.

10. N. Drokin on esitanud tühistamiskaebuse Rahandusministeeriumi 1. veebruari 2016. a vastuse nr 4-4/1322-5 tühistamiseks. Kuna halduskohus on ringkonnakohtu hinnangul õigesti tuvastanud, et Rahandusministeerium käitus N. Drokini hüvitise summa kohtutäiturite arvetele kandmisel õiguspäraselt, mistõttu jääb N. Drokini kaebus niikuinii rahuldamata, siis ei hakka ringkonnakohus siinkohal lähemalt analüüsima Rahandusministeeriumi 1. veebruari 2016. a vastuse õiguslikku olemust ning ei võta seisukohta vastuse tühistamise võimalikkuse osas.

11. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus N. Drokini apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. aprilli 2016. a otsuse muutmata. Riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel oli kaebaja vabastatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene