3-17-1891/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-1891 Haldusasi Marko Hollandi kaebus Tartu Vangla tegevuse peale

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Marko Hollandi kaebus. 2. Jätta Marko Hollandi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni p 2 peale peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla kinnipeetav Marko Holland esitas 17. septembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebaja soovib tuvastada Tartu Vangla direktori 4. mai 2017 käskkirjaga nr 1-1/49 muudetud Tartu Vangla kodukorra muudatuse õigusvastasust, kuna sellega keelatakse vanglas suitsetamine. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamist.

2. Kohus ei pea otstarbekaks jätta kaebust käiguta, et kaebaja sõnastaks korrektse vaidluse eseme. Kaebaja tahe ja tema eesmärk on kohtule arusaadav, milleks on vaidlustada alates 1. oktoobrist 2017 kehtima hakkavat suitsetamiskeeldu. Kaebusest võib järeldada, et kaebaja tahteks on jätkata suitsetamisega. Kaebaja on oma õiguste kaitseks esitanud tuvastamisnõude.

3. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1).

4. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja nõuda Tartu Vangla direktori 4. mai 2017 käskkirja nr 1-1/49 õigusvastasuse tuvastamist, kuna tegemist on rakendusaktiga. Selle aktiga kinnitatakse Tartu

2

Vangla kodukorra muudatus ning sellega ei reguleerita kaebaja käitumist. Kaebaja käitumist reguleerib kodukorra p 2.3, mille kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. 5. Tartu Vangla kodukorra p-i 2.3 õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise õigus on kaebajal üksnes siis, kui tema õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid õiguskaitsevahendeid (HKMS § 45 lg 2). Kohus on seisukohal, et kaebaja õiguste kaitseks on praegusel juhul tõhusam õiguskaitsevahend kodukorra p 2.3 tühistamisnõue, sest kaebaja tahteks on vabaneda 1. oktoobrist 2017 kehtima hakkavast suitsetamiskeelust. Kodukorra p 2.3 õigusvastasuse tuvastamine ei kaota kodukorra p 2.3 kehtivust, s.t, et pärast 1. oktoobrit 2017 oleks kaebajal endiselt keelatud vangla territooriumil suitsetada. Seega ei aita tuvastamisnõue saavutada kaebaja taotletavat eesmärki. Muid põhjendusi tuvastamisnõude esitamiseks pole kaebaja esitanud

6. Kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et tühistamiskaebuse esitamisel tuleb eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebajal tuleb pöörduda esmalt vaidega justiitsministeeriumi poole ning alles pärast vaideotsuse saamist on kaebajal õigus pöörduda halduskohtusse (HKMS § 47 lg 1; vangistusseadus (VangS) § 11 lg 41). Kaebusest ega sellele lisatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks vaide esitanud. Kuna kohtueelne menetlus ei ole läbitud, ei ole tühistamisnõue käesoleval hetkel lubatav.

7. Kohus selgitab täiendavalt, et Tartu Vangla kodukord on üldkorraldus (haldusmenetluse seadus § 51 lg 2, § 40 lg 3 p 6). Kohtupraktika kohaselt on kodukorra punkti õigus vaidlustada, kui see avaldab isikule mõju (RKHKm 3-3-1-29-14, p 35). Kuna vangla territooriumil suitsetamise keeld hakkab kehtima alates 1. oktoobrist 2017, ei ole kodukorra p 2.3 kaebajale mõju veel avaldanud ning seega on kaebaja käesolevas asjas kohtusse pöördunud ennatlikult. Kui kodukorra p-s 2.3 märgitud suitsetamise keeld hakkab kaebajale mõju avaldama, on tal õigus selle peale vaie esitada ning mitterahuldava otsuse korral kohtusse pöörduda. Kohus saab selle vaidluse raames vajadusel esialgset õiguskaitset kohaldada.

8. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

9. Kohtu hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine lubatud. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette tuvastamisnõude esitamisel esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist (HKMS § 251 lg 1). Kohus ei saa enne asjas lõpliku otsustuse tegemist tuvastada eelnevalt vaidlustatud keelu õigusvastasust. Ühtlasi ei kaitseks see kaebaja õigusi kohtumenetluse ajal. Seetõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

Kaebajal on võimalik esialgse õiguskaitse taotlus esitada pärast seda, kui ta on läbinud vaidemenetluse ja esitanud kohtule kodukorra p 2.3 tühistamisnõude.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janar Jäätma