1-17-6456/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-17-6456

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 31. augustil 2017.a. Tallinn

Kriminaalasja number

1-17-6456 / 17231500773/

Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla

Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja

Kohtuistungi aeg 31. augustil 2017.a.

Kriminaalasi Z.O süüdistuses KarS § 423 1 järgi lühimenetluses

Prokurör Alan Rüütel

Kaitsja Loobus kaitsjast

Süüdistatav: Z.O Elukoht ja aadress:Xxxx; Hetkel asub xxxx arestimajas, isikukood XXX,

kodakondsus: Eesti, haridus: Põhiharidus, emakeel: Eesti keel .Töökoht: ei tööta.Karistatus: Kehtivaid väärteokaristusi 13. Kehtivaid kriminaalkaristusi 3 – 1) Pärnu Maakohtu 29.03.2017.a otsusega 1-17-2667 KarS § 4231 järgi ning karistati vangistusega 6 kuud, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel 177 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta. Lisaks peab Z.O kuni üldkasuliku töö lõpuni alluma KarS § 75 lg 1 p 1-6 ette nähtud kontrollnõuetele. 2) Harju Maakohtu 02.06.2015.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega 5 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja jäi vangistus 3 kuud ja 10 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus 7 kuud ja 1 päev, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuli- ku tööga 211 tundi. Karistus täidetud 19.02.2016.a. 3) Viru Maakohtu 09.08.2013.a otsusega KarS § 424 järgi tingimusliku vangistusega 1 aasta koos käitumiskontrolliga.

Resolutsioon

Mõista Z.O süüdi KarS § 423 1 järgi ning karistada teda 7 /seitsme/ kuulise vangistusega.

KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 4(neli) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

2

KarS § 65 lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust 29.märtsi 2017.a. Pärnu Maakohtu poolt

mõistetud karistuse s.o. 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust võrra ja lõplikuks kandmise kuuluvaks karistuseks mõista Z.O-le 10(kümme ) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust.

KarS § 68 lg.1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aeg arvata karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda Z.O kinnipidamise päev 18. mai 2017.a.

Tõkend –vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse täieliku ärakandmiseni.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Z.O-le kuuluv mootorsõiduk Ford Mondeo registreerimisnumbriga xxxx, mis asub Lääne-Harju politseijaoskonna parklas aadressil Rahumäe tee 6/1 Tallinn.

Menetluskulud. Mõista Z.O-lt välja KrMS § 179 lg.1 p.2, § 175 lg.1 p .4,9 ja § 180 lg.1 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest (seitsesada viis eurot). 705 €

KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulu summas 705 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates

10(kümne)kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub igakuiselt tasumisele 70.50 eurot.

Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/le EE351010052031000004 SEB

pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või

EE401700017002872300 Nordea pangas . Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest . Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse 31. augustil 2017.a. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav 21. septembril 2017.a. alates kella 12.00.

Süüdistuse sisu:

Z.O süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 29.03.2017 (juhtimised 20.09.16, 14.11.2016 ning 18.02.2017) Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja poolt KarS § 4231 järgi, juhtis tahtlikult uuesti s.o. süstemaatiliselt kell: 20:54 ajal 18.05.2017

Tallinnas Kivila tänaval mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimisnumbriga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/.

Z.O pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o KarS § 4231 järgi kvalifisteeritava kuriteo

Poolte seisukohad kohtuistungil

3

Kohtuistungil selgitas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end süüdistatav Z.O temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi, kahetses oma tegu ja lootis, et antakse veel üks võimalus. Jääb eeluurimisel antud ütluste juurde.

Prokurör palus Z.O süüdi tunnistada KarS § 423 1 järgi. Kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel palub arvestada kuriteo iseloomu. Uus tegu on toime pandud katseajal, üldkasuliku töö tegemise ajal, jõuti paika panna vaid töötundide tegemise graafik, kuid tööd teha Z.O ei jõudnud. Varasemalt on teda karistatud nii väärteo- kui kriminaalkorras liiklusalaste rikkumiste eest. Eeltoodu alusel palub Z.O süüdi mõista

KarS § 4231

järgi ja karistada teda vangistusega 9 kuud. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistatavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista vangistus 6 kuud. KarS § 65 lg 2

alusel suurendada mõistatavat karistust 29.03.2017.a Pärnu Maakohtu poolt mõistatud karistuse ärakandmata osa 5 kuud 27 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõista vangistus 11 kuud 27 päeva, karistuse kandmise alguseks lugeda kinnipidamise kuupäev 18.05.2017.a. Kuna kuritegu on toime pandud katseajal mil vangistus oli juba asendatud üldkasuliku tööga, siis ei anna see enam muid alternatiive kui karistada reaalse vangistusega. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Z.O-le kuuluv sõiduauto Ford Mondeo xxxx, ta ise on tunnistanud, et on sõiduki omanik, kuid ei ole vormistanud dokumente.

Maakohtu seisukoht.

Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.

Kohtueelses menetluses on süüdistatava Z.O käitumine kvalifitseeritud KarS § 423 1 järgi.

KarS § 4231

järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava

kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või

kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Süüdistatavale süüdistusaktis ette heidetava kuriteo inkrimineerimiseks tuleb tuvastada süüdistatava poolt süüdistusaktis näidatud ajal

ja kohas mootorsõiduki juhtimine, süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning vaidlusaluse käitumise süstemaatilisus.

Kohus on seisukohal, et Z.O poolt 18.05.2017 kell 20:54 ajal Tallinnas Kivila tänaval mootorsõiduki Ford Mondeo registreerimisnumbriga xxxx juhtimine, omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja kirjalike tõenditega.

19.05.2017.a kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et süüdistatav Z.O on kohtueelses menetluses süü omaks võtnud ja tunnistanud, et juhtis mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Nimetatud

sõiduk kuulub talle, ostis selle oma ülemuselt Xxxx käest paar kuud tagasi, dokumente ei vormistanud, sõiduk maksis 300 eurot. On nõus sõiduki konfiskeerimisega. Tunnistaja Xxxx ütluste kohaselt olles tööl 18.05.2017.a patrullisid Tallinnas Mahtra piirkonnas

kella 20:54 ajal nägid Kivila 28 maja juures kahtlase sõidustiiliga Ford Mondeot

registreerimismärgiga xxxx, mis neid nähes sõitma hakkas Mustakivi tänava poole. Sõiduki peatamisel selgus, et mootorsõidukit juhtis Z.O, kellel puudub vastava sõiduki kategooria juhtimisõigus.

Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Z.O kahtlustatavana kinni 18.05.2017.a kell 20:55 ajal Tallinnas, Kivila tn 28 maja juures, kuna ta on tabatud kuriteo

toimepanemiselt või vahetult pärast seda, kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui

kuriteo toimepanijale, ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid, ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada.

4

Kriminaalasjas nr 17231500773 koostatud õiendist nähtub, et Z.O kehtiv juhtimisõigus puudub. Pärnu Maakohtu 29.03.2017.a otsusega on Z.O süüdi mõistetud KarS § 423 1järgi.

Lähtudes eelnevast asub kohus seisukohale, et kriminaalmenetluses kogutud tõenditega on tõendamist leidnud Z.O poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas ning samuti see, et Z.O juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Kohus märgib, et KarS § 4231

kohaldub juhul, kui on tõendatud rikkumise süstemaatilisus. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on Z.O 29.03.2017.a (teod 20.09.2016, 14.11.2016 ja 18.02.2017) karistatud Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 4231 järgi vangistusega 6 kuud, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel 177 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta.

Süstemaatiline on tegu siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need süüteod tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada

nii kuriteod kui väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Käesoleva kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Z.O pani

toime mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise 18.05.2017.a. Samuti on süüdistatav eelnevalt samalaadseid süütegusid toime pannud 20.09.2016.a, 14.11.2016.a ning 18.02.2017.a, mille eest on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras. Seega on tõendamist leidnud, et Z.O on süüteo toime pannud süstemaatiliselt. Tulenevalt eeltoodust on Z.O tegevus vaadeldav KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

Z.O KarS § 423 1 järgi inkrimineeritava kuriteo süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel

tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. KarS § 4231 koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. See tähendab, et Z.O pidi

teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Z.O teadis, et tal puudub juhtimisõigus, teda oli 29.03.2017.a karistatud KarS § 4231järgi, kuid sellest hoolimata otsustas ta uuesti 18.05.2017.a mootorsõidukit juhtida. Eeltoodust järeldab kohus, et Z.O käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning Z.O-le inkrimineeritav tegu on toime pandud kavatsetult, mistõttu on täidetud KarS § 4231 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle

toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Z.O poolt KarS § 423 1 järgi kuriteo toimepanemine. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Z.O tuleb süüdi mõista KarS § 4231 järgi.

5

Karistus.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda

ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab

karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-

11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5).

Z.O karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü ülestunnistamist ja kahetsust. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Z.O oli teadlik, et tal juhtimisõigus puudub, kuid vaatamata sellele pidas vajalikuks sõidukit juhtida. Nähtuvalt 29.03.2017.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusest on Z.O ka varasemalt karistatud KarS § 423 1 järgi. Z.O näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust ning õigusvastasust.

Z.O käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Vähem tähtsust ei oma käesoleval juhul asjaolu, et Z.O on antud kriminaalasja

menetlusesemeks oleva süüteo toime pannud temale eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Nimelt karistati Z.O Pärnu Maakohtu 29.03.2017.a kohtuotsusega KarS § 423 1 alusel ning karistuseks mõisteti vangistus 6 kuud, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel 177 tunni üldkasuliku

tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta. Seega on Z.O temale kohtuotsusega

määratud üldkasuliku töö tegemise ajal taaskord käitunud viisil, mis on kaasa toonud tema

kahtlustamise uues kuriteoepisoodis. Eelnevalt mõistetud karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Olukorras, kus isik paneb kuriteo toime temale eelmise kohtuotsusega määratud katseajal juba iseenesest näitab, et Z.O puhul ei ole

tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta antud süüteo toime kavatsetult.

Kõigest eelnevast johtuvalt leiab kohus, et kergemaliigilise karistuse kohaldamine olukorras, mil

isiku karistus oli juba asendatud ÜKT-ga ning isik on kuriteo toime pannud temale eelmise kohtuotsusega määratud ÜKT tegemise ajal, arvestades menetlusesemeks oleva kuriteo raskust ja Z.O isikut, ei ole rahaline karistus mingilgi viisil põhjendatud. Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke, hoida Z.O edaspidi kuritegusid toime panemast, leiab kohus, et Z.O tuleb KarS § 423 1 alusel karistada sanktsiooni keskmäärast pikema reaalse vangistusega 7 kuud, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 4 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 29.03.2017.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud 27 päeva vangistust võrra ning mõista liitkaristuseks 10 kuud ja 17 päeva vangistust. Karistuse mõistmisel

tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu

käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles-

või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11).

6

Z.O karistati 29.03.2017 KarS § 423 1 järgi kuue kuulise vangistusega, kuivõrd karistuse

mõistmise üldpõhimõtteid järgides peab sama süü suuruse juures iga järgnev karistus olema mõnevõrra raskem, tuleb Z.O-le käesolevas kriminaalasjas mõista raskem karistus kui 6 kuud vangistust.

Konfiskeerimine Prokurör taotles KarS § 83 lg 1 alusel Z.O-le kuuluva mootorsõiduki Ford Mondeo registreerimismärgiga xxxx konfiskeerimist. Z.O on ise tunnistanud, et on sõiduki omanik, kuid ei ole vormistanud dokumente. Riigikohus on lahendis 3-1-1-79-13 märkinud, et s

õiduki registrijärgne ja tegelik omanik ei pruugi siiski olla üheselt kattuvad mõisted. Nii tsiviil- kui kriminaalkohtu praktikas on valitsemas arusaam, et kuigi riik on kehtestanud kohustuse registreerida sõidukid liiklusregistris, ei ole selle registri

kannete pinnalt võimalik teha eraõiguslikult lõplikku järeldust sõiduki omandiõiguse suhtes. Kõnealust küsimust kõige põhjalikumalt käsitlevas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses asjas nr 3- 2-1-133-13 on märgitud, et sõiduauto, nagu mistahes muugi vallasasja omandi üleandmine toimub AÕS §-de 92-94 järgi ning eelkõige on selleks vajalik valduse üleandmine omandajale ja kokkulepe

omandi ülemineku kohta (käsutustehing). Samuti on tsiviilkolleegium märkinud, et kanne

liiklusregistris ei ole ühegi õigusakti järgi sõiduki omandi ülemineku eelduseks, samuti ei saa ainuüksi kandele tuginedes sõidukit heauskselt omandada, nagu see on võimalik nt kinnistu puhul AÕS § 561 järgi. Seega on sõiduki nagu muudegi vallasasjade omandi üleminekuks vaja kokkulepet selle kohta ja valduse üleandmist, mitte liiklusregistri kannet.

Seisukoht, et liiklusregistri kanne ei võimalda teha lõplikku järeldust sõiduki omandiõiguse küsimuses, ei kummuta varasemat tõdemust, mille kohaselt sõiduki tegeliku omaniku selgitamine

vara arestimise menetluses on võimatu või vähemalt oluliselt raskendatud. Seda arvestades on

kolleegiumi arvates igati aktsepteeritav, kui arestitava vara omaniku kindlaksmääramisel

kriminaalmenetluses käsitatakse üldjuhul arestitava sõiduki omanikuna eelduslikult (presumptiivselt) just nimelt sõiduki registrijärgset omanikku. Kriminaalmenetluse raames sõiduki arestimisel arestitava vara omaniku kindlaksmääramisel üldine eelduslik lähtumine liiklusregistri kandest ei tähenda mõistetavalt seda, et menetlejail ei tuleks vara arestimise menetluse piiratud

ajalistes ja pädevuslikes tingimustes võimalikult põhjalikult vaagida kõnealust presumptsiooni

kummutavaid andmeid, mis viitavad sõiduki väidetavalt tegelikule, liiklusregistri järgse kandest erinevale omanikule.

AÕS § 90 lg 1 sätestab, et vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal

asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kehtib kaudse valduse korral esimeses lõikes nimetatud eeldus ainult kaudse valdaja suhtes. Kuigi lähtuma peab ennekõike küll sõiduauto registriandmetest, peab kohus võimalusel olemas olevate andmete alusel siiski tuvastama ka teisi asjaolusid, et teha kindlaks sõiduauto tegelik omanik.

Kohtuistungil Z.O kinnitas, et auto kuulub talle, aga pabereid ei ole ning on nõus auto konfiskeerimisega. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtuvalt on Z.O selgitanud, et sõiduki Ford Mondeo registreerimismärgiga xxxx kuulub talle, ostis selle oma ülemuselt Xxxx käest

paar kuud tagasi. Xxxxostise selle Võrust mingi Narva mehe käest. Mingeid dokumente ei

vormistatud ning sõiduk maksis 300 eurot. Kriminaalasjas koostatud õiendist nähtub, et nooremuurija Xxxx helistas Z.O ülemusele Xxxxle ning küsis sõiduki ostmise ja müümise kohta. Xxxxvastas, et Z.O soovis autot endale ning maksis kokkulepitud summa talle ära.

Seega vaatamata sellele, et sõiduki registrijärgne omanik ei ole Z.O on järgnevalt toimunud sõiduki müügi tehingud, millega omandiõigus sõiduautole Ford Mondeo reg nr xxxx läks üle Z.O-le

. Seega on täidetud nõue, et omandiõiguse ülemineku eelduseks peab olema vastavasisuline kokkulepe. Kõigest eelnevast johtuvalt on põhjendatud alust arvata, et sõiduauto

Ford Mondeo reg nr xxxx kuulub Z.O-le , seega on võimalik nimetatud sõiduauto konfiskeerimine.

7

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates

võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev.

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Z.O menetluskuluks süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kriminaalmenetluse

üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab

seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo

tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05).

Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Z.O

esineksid takistused sundraha tasumiseks või käiks sundraha tasumine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus

peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega mõistab kohus Z.O-lt välja sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 705 eurot.

KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise

võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluva sundraha suurust, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine Z.O-le ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab

kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 10 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele mitte vähem kui 70.50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik