Legislator Case Law & Legislation
2-11-51581/220 AI generated

2-11-51581/220 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-11-51581/220
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

24. oktoobril 2011 esitasid Janelle Kirss ja Margus Kirss Harju Maakohtule hagi Kaire-Leen Variku (kostja, avaldaja) vastu kinnistu kaasomandi lõpetamiseks. 23. aprillil 2012 esitas kostja

Legislator headnote

AI generated

2-11-51581/220 · Riigikohtu tsiviilkolleegium: 24. oktoobril 2011 esitasid Janelle Kirss ja Margus Kirss Harju Maakohtule hagi Kaire-Leen Variku (kostja, avaldaja) vastu kinnistu kaasomandi lõpetamiseks. 23. aprillil 2012 esitas kostja

Keywords

AI generated
reimbursement of costs costs under foreigners act cost coverage guarantee revocation of the composition agreement redraft Sri Lanka
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-11-51581

Määruse kuupäev

Tartu, 20. september 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Villu Kõve ja Malle Seppik

Kohtuasi

Janelle Kirsi ja Margus Kirsi hagi Kaire-Leen Variku vastu

kaasomandi lõpetamiseks ja Kaire-Leen Variku vastuhagi

Janelle Kirsi ning Margus Kirsi vastu kaasomandi

lõpetamiseks. Kaire-Leen Variku taotlus riigilõivu

tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kaire-Leen Variku määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Kaire-Leen Varik, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Indrek Västrik

Puudutatud isikud Janelle Kirss ja Margus Kirss

Asja läbivaatamise kuupäev

11. september 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-51581 ja

saata taotlus uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus osaliselt rahuldada.

3. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon Kaire-Leen Varikule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 24. oktoobril 2011 esitasid Janelle Kirss ja Margus Kirss Harju Maakohtule hagi Kaire-Leen

Variku (kostja, avaldaja) vastu kinnistu kaasomandi lõpetamiseks. 23. aprillil 2012 esitas kostja

vastuhagi hagejate vastu kaasomandi lõpetamiseks.

1.1. Harju Maakohus tegi asjas otsuse 10. juunil 2016. Hagejad ja kostja esitasid maakohtu otsuse

peale apellatsioonkaebused.

1.2. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 2. märtsi 2017. a määrusega poolte kompromissi ja tühistas

maakohtu otsuse.

2-11-51581

2. Avaldaja esitas 6. märtsil 2017 ringkonnakohtule taotluse tagastada talle enamtasutud riigilõiv.

Avaldaja palus tagastada temalt Harju Maakohtu 11. detsembri 2014. a määrusega nõutud riigilõivu

300 eurot avaldaja 14. juulil 2014 esitatud vastuhagi täpsustatud nõudelt. Taotluse kohaselt kohustas

maakohus avaldajat tasuma riigilõivu 300 eurot lisaks varem esitatud vastuhagi nõudelt tasutud

riigilõivule. Samasugused nõuded esitas avaldaja ka ringkonnakohtule, kes leidis erinevalt

maakohtust, et riigilõivu tuleb maksta kokku 300 eurot.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10. märtsi 2017. a määrusega taotluse rahuldamata.

Ringkonnakohtu määruse järgi sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 3, et

menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud

riigilõivu. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 2. märtsi 2017. a määrusega poolte kompromissi ja

lõpetas tsiviilasjas menetluse. Seega ei tule kostjale tagastada Harju Maakohtule vastuhagi

täpsustatud nõuete esitamisel tasutud riigilõivu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Avaldaja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ning võimaluse korral

tagastada talle enamtasutud riigilõiv uue määrusega. Kui Riigikohus ei pea võimalikuks uue

määruse tegemist, palub avaldaja saata asja uueks arutamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus on TsMS § 150 lgt 3 tõlgendades põhjendamatult leidnud, et eelnevas kohtuastmes

enamtasutud riigilõivu ei saa tagastada. TsMS § 150 lg 3 reguleerib vaid neid juhtumeid, mil

riigilõivu ei tagastata sama paragrahvi lg 2 alustel. Seega on ringkonnakohus jätnud põhjendamatult

võtmata seisukoha selle kohta, kas avaldaja tasus riigilõivu ettenähtust rohkem. Avaldaja leiab, et

14. juuli 2014. a avaldus ei sisaldanud uut nõuet, millelt tulnuks tasuda täiendavat riigilõivu.

Avaldaja esitatud nõuded tervikuna on suunatud kaasomandi lõpetamisele ja seetõttu käsitatavad

TsMS § 132 lg 4 p 4 mõttes ühe nõudena, mitte mitme mittevaralise nõudena.

5. J. Kirss leiab vastuses määruskaebusele, et riigilõivuga seostuv on selles asjas segane ja määrust

tehes tuleks kontrollida, et avaldajal oleksid kõik riigilõivud tasutud. Vastuhagi 14. juuli 2014. a

täienduses ei olnud mittevaralist nõuet. Selles esitatud nõudega soovis avaldaja mh ehitusõiguse

suurenemist. Ka ei ole nõusoleku andmise nõue alternatiivne nõue kaasomandi lõpetamisele. Kui

aga kohtud on eksinud riigilõivu määramise ja tagastamise osas, siis tuleb jätta avaldaja

määruskaebuse kulud riigi kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause järgi

tühistada ning taotlus tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

7. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus on TsMS § 150 lgt 3 valesti

mõistnud.

7.1. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või

hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 järgi avalduse läbi vaatamata

jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata

2(3)

2-11-51581

eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Praegusel juhul sõlmisid pooled kompromissi

ringkonnakohtu menetluses.

7.2. Kolleegiumi hinnangul ei ole TsMS § 150 lg 3 eesmärk takistada sellise riigilõivu tagastamist,

mis on varasemas kohtuastmes makstud ebaõigesti. Nii ei saa TsMS § 150 lg 3 takistada nt sellise

riigilõivu tagastamist, mida on rohkem tasutud seetõttu, et riigilõivu tasumist ette näinud säte ei

olnud põhiseadusega kooskõlas. Samuti ei saa TsMS § 150 lg 3 takistada muul põhjusel enamtasutud

riigilõivu tagastamist, kui tagastamise eeldused on täidetud. Seega on vale ringkonnakohtu

põhjendus, nagu ei võimaldaks viidatud säte juba iseenesest tagastada eelnevas kohtuastmes

ülemäärases ulatuses tasutud riigilõivu. Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 150 lg 3 eksliku

tõlgendamise tõttu tühistada.

8. Tõlgendanud TsMS § 150 lgt 3 valesti, ei ole ringkonnakohus sisuliselt kontrollinud avaldaja

väidet selle kohta, et ta tasus maakohtu menetluses seaduses ettenähtuga võrreldes riigilõivu

300 eurot enam. Asja uuel läbivaatamisel tuleb seda avaldaja taotluse aluseks olevat väidet

kontrollida. Muu hulgas peab ringkonnakohus selleks TsMS asjakohaste redaktsioonide alusel

tuvastama, millised vastuhaginõuded avaldaja esitas, milline oli nende nõuete eest ettenähtud

riigilõivu määr ja kui palju avaldaja tegelikult riigilõivu tasus. Seejuures tuleb vajadusel arvestada

TsMS §des 190 ja 179 sätestatuga.

9. Kolleegium peab vajalikuks lisada, et kui avaldaja esitas nõude kaasomandi lõpetamiseks ja

vastaspoole vajalike tahteavalduste kohtulahendiga asendamiseks, on kehtiva seaduse kohaselt

tegemist mitme mittevaralise nõudega, mitte TsMS § 132 lg 4 p 4 mõttes ühe nõudega, nagu leitakse

määruskaebuses. Riigikohus on nt leidnud, et kui ühes hagis on esitatud ühisvara jagamise nõue ja

vajalike omanikukannete tegemiseks kostjaid tahteavaldusi andma kohustamise nõue, siis tuleb need

nõuded hagihinda arvutades TsMS § 134 lg 1 esimese lause alusel liita. Seejuures tuleneb ühisvara

jagamise hagi hind TsMS § 132 lg 4 pst 5 ja § 132 lgst 11 ning teise nõude kui mittevaralise nõude

hind TsMS § 132 lgst 1 (vt Riigikohtu 20. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, p 24).

Sama järeldus kehtib kolleegiumi arvates kaasomandi lõpetamise ja kostjat tahteavaldust andma

kohustamise nõuete korral.

Ka TsMS § 126 lg 21 esimene lause (kehtis enne 1. juulit 2012), mille järgi kaasomandi lõpetamise

hind oli 1/10 hagejale kuuluva mõttelise osa väärtusest, ei andnud alust lugeda sellega üheks

nõudeks mittevaralist nõuet, millega taotleti kostja kohustamist tahteavaldust andma.

10. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

kassatsioonikautsjon tagastada.

Jaak Luik, Villu Kõve, Malle Seppik

3(3)