2-11-51581/220 · Riigikohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generated24. oktoobril 2011 esitasid Janelle Kirss ja Margus Kirss Harju Maakohtule hagi Kaire-Leen Variku (kostja, avaldaja) vastu kinnistu kaasomandi lõpetamiseks. 23. aprillil 2012 esitas kostja
Legislator headnote
AI generated2-11-51581/220 · Riigikohtu tsiviilkolleegium: 24. oktoobril 2011 esitasid Janelle Kirss ja Margus Kirss Harju Maakohtule hagi Kaire-Leen Variku (kostja, avaldaja) vastu kinnistu kaasomandi lõpetamiseks. 23. aprillil 2012 esitas kostja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
R I I G I K O H U S
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
2-11-51581
Määruse kuupäev
Tartu, 20. september 2017
Kohtukoosseis
Eesistuja Jaak Luik, liikmed Villu Kõve ja Malle Seppik
Kohtuasi
Janelle Kirsi ja Margus Kirsi hagi Kaire-Leen Variku vastu
kaasomandi lõpetamiseks ja Kaire-Leen Variku vastuhagi
Janelle Kirsi ning Margus Kirsi vastu kaasomandi
lõpetamiseks. Kaire-Leen Variku taotlus riigilõivu
tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kaire-Leen Variku määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad Riigikohtus
Avaldaja Kaire-Leen Varik, lepinguline esindaja vandeadvokaat
Indrek Västrik
Puudutatud isikud Janelle Kirss ja Margus Kirss
Asja läbivaatamise kuupäev
11. september 2017. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-51581 ja
saata taotlus uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2. Määruskaebus osaliselt rahuldada.
3. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon Kaire-Leen Varikule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 24. oktoobril 2011 esitasid Janelle Kirss ja Margus Kirss Harju Maakohtule hagi Kaire-Leen
Variku (kostja, avaldaja) vastu kinnistu kaasomandi lõpetamiseks. 23. aprillil 2012 esitas kostja
vastuhagi hagejate vastu kaasomandi lõpetamiseks.
1.1. Harju Maakohus tegi asjas otsuse 10. juunil 2016. Hagejad ja kostja esitasid maakohtu otsuse
peale apellatsioonkaebused.
1.2. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 2. märtsi 2017. a määrusega poolte kompromissi ja tühistas
maakohtu otsuse.
2-11-51581
2. Avaldaja esitas 6. märtsil 2017 ringkonnakohtule taotluse tagastada talle enamtasutud riigilõiv.
Avaldaja palus tagastada temalt Harju Maakohtu 11. detsembri 2014. a määrusega nõutud riigilõivu
300 eurot avaldaja 14. juulil 2014 esitatud vastuhagi täpsustatud nõudelt. Taotluse kohaselt kohustas
maakohus avaldajat tasuma riigilõivu 300 eurot lisaks varem esitatud vastuhagi nõudelt tasutud
riigilõivule. Samasugused nõuded esitas avaldaja ka ringkonnakohtule, kes leidis erinevalt
maakohtust, et riigilõivu tuleb maksta kokku 300 eurot.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10. märtsi 2017. a määrusega taotluse rahuldamata.
Ringkonnakohtu määruse järgi sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 3, et
menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud
riigilõivu. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 2. märtsi 2017. a määrusega poolte kompromissi ja
lõpetas tsiviilasjas menetluse. Seega ei tule kostjale tagastada Harju Maakohtule vastuhagi
täpsustatud nõuete esitamisel tasutud riigilõivu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Avaldaja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ning võimaluse korral
tagastada talle enamtasutud riigilõiv uue määrusega. Kui Riigikohus ei pea võimalikuks uue
määruse tegemist, palub avaldaja saata asja uueks arutamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohus on TsMS § 150 lgt 3 tõlgendades põhjendamatult leidnud, et eelnevas kohtuastmes
enamtasutud riigilõivu ei saa tagastada. TsMS § 150 lg 3 reguleerib vaid neid juhtumeid, mil
riigilõivu ei tagastata sama paragrahvi lg 2 alustel. Seega on ringkonnakohus jätnud põhjendamatult
võtmata seisukoha selle kohta, kas avaldaja tasus riigilõivu ettenähtust rohkem. Avaldaja leiab, et
14. juuli 2014. a avaldus ei sisaldanud uut nõuet, millelt tulnuks tasuda täiendavat riigilõivu.
Avaldaja esitatud nõuded tervikuna on suunatud kaasomandi lõpetamisele ja seetõttu käsitatavad
TsMS § 132 lg 4 p 4 mõttes ühe nõudena, mitte mitme mittevaralise nõudena.
5. J. Kirss leiab vastuses määruskaebusele, et riigilõivuga seostuv on selles asjas segane ja määrust
tehes tuleks kontrollida, et avaldajal oleksid kõik riigilõivud tasutud. Vastuhagi 14. juuli 2014. a
täienduses ei olnud mittevaralist nõuet. Selles esitatud nõudega soovis avaldaja mh ehitusõiguse
suurenemist. Ka ei ole nõusoleku andmise nõue alternatiivne nõue kaasomandi lõpetamisele. Kui
aga kohtud on eksinud riigilõivu määramise ja tagastamise osas, siis tuleb jätta avaldaja
määruskaebuse kulud riigi kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause järgi
tühistada ning taotlus tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus
rahuldatakse osaliselt.
7. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus on TsMS § 150 lgt 3 valesti
mõistnud.
7.1. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või
hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 järgi avalduse läbi vaatamata
jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata
2(3)
2-11-51581
eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Praegusel juhul sõlmisid pooled kompromissi
ringkonnakohtu menetluses.
7.2. Kolleegiumi hinnangul ei ole TsMS § 150 lg 3 eesmärk takistada sellise riigilõivu tagastamist,
mis on varasemas kohtuastmes makstud ebaõigesti. Nii ei saa TsMS § 150 lg 3 takistada nt sellise
riigilõivu tagastamist, mida on rohkem tasutud seetõttu, et riigilõivu tasumist ette näinud säte ei
olnud põhiseadusega kooskõlas. Samuti ei saa TsMS § 150 lg 3 takistada muul põhjusel enamtasutud
riigilõivu tagastamist, kui tagastamise eeldused on täidetud. Seega on vale ringkonnakohtu
põhjendus, nagu ei võimaldaks viidatud säte juba iseenesest tagastada eelnevas kohtuastmes
ülemäärases ulatuses tasutud riigilõivu. Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 150 lg 3 eksliku
tõlgendamise tõttu tühistada.
8. Tõlgendanud TsMS § 150 lgt 3 valesti, ei ole ringkonnakohus sisuliselt kontrollinud avaldaja
väidet selle kohta, et ta tasus maakohtu menetluses seaduses ettenähtuga võrreldes riigilõivu
300 eurot enam. Asja uuel läbivaatamisel tuleb seda avaldaja taotluse aluseks olevat väidet
kontrollida. Muu hulgas peab ringkonnakohus selleks TsMS asjakohaste redaktsioonide alusel
tuvastama, millised vastuhaginõuded avaldaja esitas, milline oli nende nõuete eest ettenähtud
riigilõivu määr ja kui palju avaldaja tegelikult riigilõivu tasus. Seejuures tuleb vajadusel arvestada
TsMS §des 190 ja 179 sätestatuga.
9. Kolleegium peab vajalikuks lisada, et kui avaldaja esitas nõude kaasomandi lõpetamiseks ja
vastaspoole vajalike tahteavalduste kohtulahendiga asendamiseks, on kehtiva seaduse kohaselt
tegemist mitme mittevaralise nõudega, mitte TsMS § 132 lg 4 p 4 mõttes ühe nõudega, nagu leitakse
määruskaebuses. Riigikohus on nt leidnud, et kui ühes hagis on esitatud ühisvara jagamise nõue ja
vajalike omanikukannete tegemiseks kostjaid tahteavaldusi andma kohustamise nõue, siis tuleb need
nõuded hagihinda arvutades TsMS § 134 lg 1 esimese lause alusel liita. Seejuures tuleneb ühisvara
jagamise hagi hind TsMS § 132 lg 4 pst 5 ja § 132 lgst 11 ning teise nõude kui mittevaralise nõude
hind TsMS § 132 lgst 1 (vt Riigikohtu 20. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, p 24).
Sama järeldus kehtib kolleegiumi arvates kaasomandi lõpetamise ja kostjat tahteavaldust andma
kohustamise nõuete korral.
Ka TsMS § 126 lg 21 esimene lause (kehtis enne 1. juulit 2012), mille järgi kaasomandi lõpetamise
hind oli 1/10 hagejale kuuluva mõttelise osa väärtusest, ei andnud alust lugeda sellega üheks
nõudeks mittevaralist nõuet, millega taotleti kostja kohustamist tahteavaldust andma.
10. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel
kassatsioonikautsjon tagastada.
Jaak Luik, Villu Kõve, Malle Seppik
3(3)