1-09-8270/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel
Legislator headnote
AI generated1-09-8270/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel
1-09-8270
26.juunil 2009.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja
Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Erica Kaldre juuresolekul, prokuröri Arika Pettai ja kaitsjate Mariann Tusti ja Kadi Mägi osavõtul avalikul kohtuistungil arutas kriminaalasja
T.V, ik XXX, eestlane, Eesti kodanik, 7.kl.haridusega, eluk.xxx, ei tööta, varem kohtulikult karistamata
L.J, ik XXX, eestlane, Eesti kodanik, põhiharidusega, eluk.xxx, töök.AS L , transporttööline, varem kohtulikult karistamata
S.R, ik XXX, eestlane, Eesti kodanik, 8.kl.haridusega, eluk.xxx T G , varem kohtulikult karistamata
Süüdistus
T.V süüdistatakse selles, et tema rikkus vägivallaga, relva kasutades ning grupis rahu ja avalikku korda, so viibides 13.11.2008 kella 22.15 ajal Tallinnas Ristiku 68 maja juures, tungis ta koos S.R-iga kallale VD ja AG. T.V ja S.R lõid kannatanuid käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda ning kasutasid ründamisel nuga, millega tekitati AG torkehaav paremale selja piirkonda. Oma tegevusega tekitasid
T.V ja S.R mõlemale kannatanutele füüsilist valu ning AG
tervisekahjustusi. Nimelt tuvastati Anton Grishchenkol 13.11.2008 SA PERH
Mustamäe korpuses nina kontusioon ning paremal küljel/seljal ca 1,5 cm pikkune torkehaav. T.V ja S.R-i tegevuse tagajärjel sai rikutud avalik kord ning
kolmandate isikute õigusrahu, kuna tegu oli toime pandud avalikus kohas juhuslike kannatanute suhtes ning häiris sündmust pealt näinud tunnistajate, sh Tallinnas Ristiku 75 asuva maja elanike rahu, kes kutsusid sündmuskohale politsei.
Samuti süüdistatakse teda selles, et ta rikkus vägivallaga ning grupis rahu ja avalikku korda, so viibides 19.04.2009 kella 20.00 paiku Tallinnas Sõpruse puiesteel „Vambola“
bussipeatuses lõi L.J K Š rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel K Š kukkus. Seejärel lõid L.J ja T.V K Š korduvalt jalgadega näo, pea ja
rindkere piirkonda, tekitades talle füüsilist valu ja kehavigastusi. K Š tuvastati
19.04.2009 SA PERH Mustamäe korpuses peaja näokolju põrutus, nina vaheseina
luude murd ning ninaverejooks. 20.04.2009 teostati talle operatsioon ninaluude
repositsioneerimiseks. T.V tegevuse tagajärjel sai rikutud avalik kord ning
kolmandate isikute õigusrahu, kuna tegu oli toime pandud avalikus kohas ning
2
sündmuskohal viibinud tütarlapsed ning noormehed olid toimepandud peksmise tagajärjel häiritud ja hirmunud ning kutsusid kohale politsei. Seega T.V rikkus vägivallaga, grupis ja relvaga rahu ja avalikku korda, so pani toime KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
L.J süüdistatakse selles, et tema võttis vägivalda kasutades 19.04.2009.a. ära võõra vallaasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil: viibides kella 20.00 ajal Tallinnas Vambola peatuses, tungisid T.V ja L.J kallale K Š , keda L.J lõi rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel Š kukkus. Seejärel lõid L.J ja T.V
Š korduvalt jalgadega nõo, pea ja rindkere piirkonda, tekitades füüsilist valu ja tervisekahjustusi – nina vaheseina luude murru, nõo põrutuse ja ninaverejooksu. Pärast peksmist nõudis L.J Š ilt mobiiltelefoni, käskides sealt eelnevalt eemaldada
SIM-kaardi. Š , olles hirmul vahetult eelnenud peksmise pärast andiski oma mobiiltelefoni Sony Ericsson Z610i maksumusega 3150.-krooni L.J.
Seega L.J võttis vägivallaga ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so pani toime KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
S.R-i süüdistatakse selles, et tema rikkus vägivallaga, relva kasutades ning grupis rahu ja avalikku korda, so viibides 13.11.2008 kella 22.15 ajal Tallinnas Ristiku 68 maja juures, tungis ta koos T.V-ga kallale VD ja AG. T.V ja S.R lõid kannatanuid käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda ning kasutasid ründamisel nuga, millega tekitati AG torkehaav paremale selja piirkonda. Oma tegevusega tekitasid
T.V ja S.R mõlemale kannatanutele füüsilist valu ning AG
tervisekahjustusi. Nimelt tuvastati Anton Grishchenkol 13.11.2008 SA PERH
Mustamäe korpuses nina kontusioon ning paremal küljel/seljal ca 1,5 cm pikkune torkehaav. T.V ja S.R-i tegevuse tagajärjel sai rikutud avalik kord ning
kolmandate isikute õigusrahu, kuna tegu oli toime pandud avalikus kohas juhuslike kannatanute suhtes ning häiris sündmust pealt näinud tunnistajate, sh Tallinnas Ristiku 75 asuva maja elanike rahu, kes kutsusid sündmuskohale politsei. Seega S.R rikkus vägivallaga, grupis ja relvaga rahu ja avalikku korda, so pani toime KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kokkuleppe sisu Süüdistatava T.V, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on karistuseks vangistus 2 aastat, mida KarS § 74 alusel ei pöörata täitmisele osaliselt:
kohe tuleb ära kanda 2 kuud vangistust ja ülejäänud 1 aasta 10 kuud ei pöörata täitmisele 2-aastase katseaja jooksul. Karistusest on juba kantud viis päeva ja täiendavad kohustused määratakse KarS § 75 lg.2 p.2,8 alusel.
Süüdistatava L.J, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe
kohaselt on karistuseks vangistus 2 aastat 6 kuud, mida KarS § 74 alusel ei pöörata täitmisele 3-aastase katseaja jooksul, täiendavad kohustused määratakse KarS § 75 lg.2 p.2,8 alusel. Süüdistatava S.R, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on karistuseks vangistus 1 aasta, mida KarS § 74 alusel ei pöörata täitmisele 18-kuulise katseaja jooksul. Karistusest on kantud kaks päeva ja täiendavad kohustused määratakse KarS § 75 lg.2 p.2,4,8 alusel.
Kohtuliku arutamise järeldused
3
Süüdistatavad tunnistasid end süüdi ja kahetsesid toimepandut. Nad kinnitasid, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde.
Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus. Süüdistatavate käitumine on õigesti on kvalifitseeritud ning nad tuleb süüdi tunnistada ja karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi tuleb rahuldada esitatud kujul.
KrMS § 175 lg.1 p.4,9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulu, so määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg.3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest (kaitsjatasu) riigi kanda, sest alaealised ei oma iseseisvat sissetulekut.
Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 248 lg.1 p.5, 180, 175; 318, 319 kohus o t s u s t a s :
Süüdi tunnistada KarS § 263 p.1,3,4 järgi ja karistuseks mõista vangistus 2 T.V (kaks) aastat.
KarS § 74 lg.2 kohaselt jätta mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata: koheselt ärakandmisele kuulub vangistus 2 (kaks) kuud ning vangistus 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud ei pöörata täitmisele, kui T.V ei pane 2 (kaks) aastase katseaja
jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab Tallinna vangla Harju
Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas;
ilmub kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks.
KarS § 75 lg.2 p.2,8 kohaselt kohustada T.V katseaja kestel mitte tarvitama
alkoholi ja narkootikume ning osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 13-14.11.2008 ja 19-
21.04.2009 aeg, so viis päeva ning koheselt ärakandmisele kuulub 1 kuu ja 25 päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, mil T.V tuleb asuda karistust kandma.
Süüdi tunnistada KarS § 200 lg.1 järgi ja karistuseks mõista vangistus 2 L.J (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 20-21.04.2009 viibitud
aeg, so kaks päeva ning kandmisele kuulub 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 kohaselt jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui L.J
ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab
Tallinna vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud
4
kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: elab alalises elukohas;
ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 15 päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg.2 p.2,8 kohaselt kohustada L.J katseaja kestel mitte tarvitama
alkoholi ja narkootikume ning osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Süüdi tunnistada KarS § 263 p.1,3,4 ja karistuseks mõista vangistus 1 (üks) S.R aasta. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 13-14.04.2008 aeg, so
kaks päeva ning kandmisele kuulub 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 sätteid kohaldades jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui S.R ei pane 2 (kaks) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja
täidab Tallinna vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud
kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: elab alalises elukohas;
ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 15 päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.
KarS § 75 lg.2 p.2,4,8 alusel kohustada S.R-i katseaja kestel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, omandama põhihariduse ja osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Välja mõista T.V-lt ja S.R-ilt solidaarselt:
OGkasuks (konto nr.XXXXXXXXXXXXX Swedbank) 2400.- (kaks tuhat nelisada) krooni.
Välja mõista T.V-lt riigituludesse menetluskulud - sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Välja mõista S.R-ilt riigituludesse menetluskulud - sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Välja mõista L.J-ilt riigituludesse menetluskulud - sundraha 10875.- (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni.
5
Menetluskulu tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või
Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „nimi, 1-09-5843, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole
täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks
kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
Asitõendid: triiksärk, tossud, talvejope ja ehitusnuga – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni seoses KrMS 9.peatüki 2.jaos toodud
kokkuleppemenetluse sätete väidetava rikkumisega, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
Kohtunik: