4-17-4165/6 · 4-17-4165/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-17-4165

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 20. septembril 2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number

4-17-4165 (2317,17,006440)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Sigrid Dikker

Kohtuistungi toimumise aeg 05.09.2017

Väärteoasi H.N-i väärtegu liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 tunnustel väärteoprotokolli nr AB1519638 alusel

Menetlusalune isik G u n na r H.N - isikukood: xxx;

elukoht: xxxx; töökoht: AS xxxx; varem väärteokorras karistamata

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalitus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, 11316

Tallinn)

Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik – H.N

Kohtuväline menetleja - PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo esindaja Enel Kuiv

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada G u n na r H.N liiklusseaduse LS) § 224 lg 2 järgi ning

(

karistuseks mõista 12 (kaksteist) päeva aresti.

2. KarS § 69 alusel asendab kohus aresti üldkasuliku tööga Kuna ühele päevale arestile .

vastab üks tund üldkasulikku tööd asendab kohus 12 päeva aresti 12 tunni üldkasuliku ,

tööga, mille tegemise tähtajaks määrab kohus 2 (kaks) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

3. Otsus üldkasuliku töö tegemise osas saadetakse täitmiseks Tallinna vangla Lääne- Harju kriminaalhooldusosakonnale (tel. 663 7076; ). harjukrho.info@just.ee

2

4. Lisakaristusena LS § 224 lg 3 p 1 alusel ära võtta H.N-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb H.N loovutada juhiluba Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib 15 päeva jooksul esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud

22.07.2017 koostas PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik

väärteoprotokolli nr AB1519638 selle kohta, et 22.07.2017 kell 19.10 juhtis H.N

Tallinnas Ehitajate tee 108A maja juures sõiduautot (Peugeot 207,

registreerimismärk xxxx) juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte väiksem kui 0,56 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdeti mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110EST nr AROM-0085. H.N rikkus sellega LS § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtu põhjendused

Vaidlust ei ole selles, et H.N juhtis 22.07.2017 Tallinnas kella 19.10 ajal

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, rikkus liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 3 nõudeid ja pani sellega toime väärteo liiklusseaduse § 224 lg 2 tunnustel.

See on tõendamist leidnud tunnistaja A. Jõemaa ütlustega kohtueelses menetluses (lk 6),

indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (tl 8), tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (tl 10), aga ka H.N-i enda ütlustega selle kohta, et lõuna paiku oli ta ära

joonud 3 õlut. Ta tunnistas kohtuistungil oma süüd ja kahetses toimepandut ning taotles mõistetava aresti asendamist üldkasuliku tööga.

Mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem (LS § 69 lg 3). Tõendusliku alkomeetriga mõõdeti H.N-i 1 liitris väljahingatavas õhus alkoholi 0,56

milligrammi (tl 10). Tegemist oli taadeldud mõõtevahendiga (tl 12) ja pädeva mõõtjaga,

mistõttu pole kohtul alust kahelda mõõtmise tulemustes. H.N kõrvaldati sõiduki juhtimiselt (tl.4) ja sõiduk teisaldati hoiukohta (tl 5).

Liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 näeb karistuseks juhile, kelle ühes grammis veres on

alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni.

Kui sellist isikut karistatakse rahatrahvi või arestiga, siis LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib talle lisakaristusena mõista sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuust kuni 9 kuuni.

3

H.N-ile karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. H.N-i süü

suurust iseloomustab asjaolu, et tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus

0,56 mg, aga ka poole väiksem alkoholisisaldus tooks kaasa vastutuse sama sätte alusel.

Kahtlemata on sellises olekus juht liikluses ohtlik mitte ainult endale, vaid kõigile kaasliiklejatele ning tema süü on keskmisest suurem.

Karistus kergendavaks asjaoluks loeb kohus oma süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke silmas pidades tuleb H.N-ile mõista karistus, mis mõjutaks teda mitte enam toime panema uusi süütegusid ning see karistus peaks arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Riik ei saa soosivalt suhtuda isikutesse, kes pärast alkoholi tarvitamist osalevad liikluses ja tõsiselt ohustavad meie turvatunnet.

H.N väitis kohtule, et tema teenistus on nii väike, et ta ei ole võimeline tasuma

rahatrahvi. Kohtuvälise menetleja esindaja pidas põhjendatuks karistada H.N-i arestiga 15 päeva ning lisakaristusena ära võtta temalt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Kohus nõustub menetlejaga selles, et lisaks põhikaristusena mõistetavale arestile tuleb G.

Niimetsale mõista ka lisakaristus ning see võib jääda sanktsiooni alammäära piiridesse, s.o juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Lisakaristuse mõistmine on vajalik nii isiku süü suurust arvestades kui ka karistuse eesmärkide saavutamiseks.

Kuigi H.N ei ole praegu ühtegi kehtivat karistust, on tema näol tegemist isikuga, keda varasemalt on kahel korral karistatud kriminaalkorras joobes juhtimise eest KarS § 424 järgi. Isik peaks tõsiselt tegelema oma alkoholiprobleemidega ja kaaluma ravi vajadust.

Põhikaristusena aresti mõistes peab kohus põhjendatuks mõista seda veidi alla sanktsiooni keskmist määra, s.o. 12 päevas aresti ning aresti on kohtu arvates võimalik ja otstarbekohane KarS § 69 alusel asendada üldkasuliku tööga.

Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on VTMS §-d 107 lg 1 p 1, 108, 109- 111, 113.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/