4-17-2586/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. august 2017, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-2586 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Svetlana Hamaza Menetlusalune isik

S.Z, isikukood xxx, elukoht xxx,

töökoht xxx. Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond, asukoht Vahtra 3, 21003 Narva.

Väärteoasi

S.Z-i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja

Dmitri Narolini 28.04.2017

otsusele üldmenetluse väärteoasjas nr 2330,16,005825. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja - S.Z

Kohtuvälise menetleja esindaja - Politsei-ja Piirivalveameti

Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse vanemväärteomenetleja - rvo Kaiva Ta Tunnistaja M O, M S, D S d – Kohtuistungi toimumise aeg 17.07.2017 RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § , § 135 lg 2 § 155

132 p 2 , -156

Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Dmitri Narolini 28.04.2017 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,16,005825 osaliselt, so karistuse määramise osas, ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

2(2)

Karistada S.Z

23 lg 1 liiklusseaduse § 2 järgi rahatrahviga trahviühikut, so ( sada) eurot. üks

Karistada S.Z liiklusseaduse § 2 lg 1 järgi rahatrahviga trahviühikut, so ( ) eurot. nelikümmend

Karistada S.Z liiklusseaduse § 2 lg 1 järgi rahatrahviga trahviühikut, so ( ) eurot. nelikümmend

Määrata KarS § 66 lg 2,3 alusel rahatrahvi üld S.Z-ile summas 180 eurot tasumine osade kaupa 6 (kuue kuu jooksul 30 (kolme kohtuotsuse ) kümne) euro kaupa igakuiselt alates jõustumisest.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB

Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr

EE403300333416110002 Danske Bank pangas, või arveldusarvele nr EE701700017001577198 №rdea Bank pangas, . viitenumber 10220175067227

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavategemisest.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Maakohus tuvastas

09.05.2017.a saabus Viru Maakohtule S.Z-i kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse

vanemväärteomenetleja Dmitri Narolini 28.04.2017 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,16,005825.

28.04.2017.a tegi Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteen Dmitri Narolin istuse vanemväärteomenetleja väärteoasjas nr 2330,16,005825 otsuse, millega karistas S.Z

3 lg 1 rikkumise eest Liiklusseaduse § 22

rahatrahviga 5

00.00 eurot,

36 lg 1

0 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 2 Liiklusseaduse § 2 rikkumise eest rahatrahviga 3

0 trahviühiku ulatuses, s.o. summas

0.00 eurot, Liiklusseaduse § 23 lg 1 rikkumise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 120.00 eurot selle eest, et

tema 26.12.2016.a kella 17.55 paiku, Narva linnas, Kangelaste ja Hariduse tn reguleerimata ristmikul juhtides xxx mootorsõidukit Dasia Logan reg. märgiga , sõites kõrvalt teelt peateele ei täitnud liiklusmärgi nr. 221 „Anna teed“ nõudeid sellega, et ei andnud teed mööda peateed liikuvale

3(2)

jalgratturile M S, ga ristipidi ette, mille kellel oli sõidueesõigus, sõites talle oma mootorsõiduki tagajärjel sõitis oma jalgrattaga vastu mootorsõidukit Dasia Logan reg. märgiga M S

xxx.

Liiklusõnnetuse tagajärjel Liiklusõnnetuse põhjustaja sai jalgrattur M S tervisekahjustus . ed

S.Z

ei teavitanud peale liiklusõnnetust häirekeskust liiklusõnnetusest ning lahkus sündmuskohalt ja ei teatanud juhtunust politseisse, kui teatamine oli kohustuslik.

S.Z palub oma kaeb -ja Piirivalveameti Ida uses tühistada täies ulatuses Politsei prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Dmitri Narolin väärteoasjas nr 2330,16,005825 otsuse ja lõpetada menetlus, sest jalgrattur rikkus LS

31 lg 2 , 50 lg 3, 87 lg 1,3, 148 lg 1,2, pla -skeem ei § liiklusõnnetuse an

vasta tegelikkusele, Dmitri Narolin ei tutvustanud teda kõiki asja materjalidega ja kohaldas seadusandlust valikuselt, millega rikk

us tema õigust õiglasele erapooletule asja läbivaatamisele vastavalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni § 6 lg 1.

Kohtuistungi käigus toetas kaebust ja selgitas, et S.Z ta sõitis Hariduse tänavalt välja

Kangelaste tänavale, et jõuda siis Tallinna maanteele lühema teega. Andis kõigile teed ja hakkas liikuma. Enne peateele väljasõitmist veendus selles, et ta ei takista kedagi ja hakkas liikuma. Ta ei jõudnud manöövrit lõpetada, sest tema ees ja ohutussaarte vahel jäi sõiduk seisma. Liikluseeskirjades on kirjas, § 50 lg 3 p 1, kui sa näed takistust, siis pea kinni. Ta nägi takistust ja jäi seisma. Seisis mõned sekundid. Mõne aja pärast hakkas tagant kuulma mingit müra. Väljus sõidukist, keeras end ringi ja sõidukist vasakul oli maas jalgratas ja meesterahvas. Ta pani

avariituled tuli meesterahva juurde, aitas tal sta. Meesterahval oli verine pea. Oleg tööle, püsti tõu S.Z

t meesterahvale. Korduvalt tegi läks enda sõiduautosse, võt is piiritusega salvrätikud, andis meestrahvale ettepaneku politsei väljakutsumi kohta, kiirabi kohta. Küsis se temalt, kas tal on kaasas

mingisugused dokumendid. Kuna dokumendid puudusid, palus malt telefoninumbrit. Helistas te tema telefoninumbrile tagasi, kontrollis a. Vaatas

, oli , kas tegemist on õige numbrig oma sõiduki üle

2 kriimustust, ehk kerge vigastus. S.Z-i jaoks oli selge, et meesterahvas oli liiklusõnnetus üüdi. Ta küsis es s meesterahvalt veel kord, kas kutsuda politseid, kas tuleb meditsiinilist abi osutada. d ja kiirabi kohale Meesterahvas nõustus, et võib lahkuda ilma politsei kutsumata. Meesterahval oli piisavalt võimalusi politseid või kiirabi kutsuda, kuid ta võttis jalgratta ja läks minema. S.Z jäi aga seisma 10- iljem

15 sekundit ja siis sõitis minema. Mõni aeg h helistas le vastas kiirabi meditsiini S.Z on kindel, meesterahvale tagasi, telefonikõne õde. et süüdlaseks oli ikka jalgrattur.

Tunnistaja M O andis kohtus ütlusi, mille kohaselt ta ületas Kangelaste tänaval asuvat sõiduteed ülekäigurajal Kangelaste 7 hoone suunas. Läbides ülekäiguraja, märkas kõrvalt riivates sõiduauto

, et külge põrkas jalgrattur . Sõiduautojuht peatus tegelikult pärast seda sõites 2 sellega kokku , -3 meetrit

ette. Kokkupõrge tulemusena kukus jalgrattur sõiduteele, ta lõi pea ära

. Autojuht tuli jalgratturi

juurde, le alale. Tunnistaja M O fikseeris osutas talle abi ja aitas teda sõiduteelt minekul rohelise sõiduaut Jalgrattur sõitis äärmises o numbri, helistas koheselt politseisse ja teatas liiklusavarii kohta. vasakpoolses sõidureas. istmikul oli väga tih utojuht võis jalgratturit mitte näha, kuid R e liikumine, a

autojuht peab igal juhul ristmikku ületades pöörama tähelepanu kõikidele liiklusosalejatele muuhulgas ka jalgratturile. Kukkumisel reageeris jalgrattur 1-2 minutit halvasti. Tundus, et ta oli algul t Tunnistaja , et autojuht osutas jalgratturile abi, aitas teda äitsa teadvuseta olekus. nägi

sõiduteelt rohelisele alale, rääkis temaga. se Tunnistaja nägi da umbes 5-7 minutit ja siis autojuht lahkus.

Tunnistaja M S kohaselt s ta Pobeda poolt Tallinna maanteel asuva andis kohtus ütlusi, mille õitis valgusfoori juurde ja sõit siis Rakvere tänavale alla Rattas oli nähtav, ees oli valge helkur, is poole.

ratastel olid ka helkurid ja taga oli vilkuv helkur, seljas oli jope helkurribaga. Lähenedes valg temast vasakul seisid usfoorile põles punane tuli. Ta jäi seisma äärmises paremapoolses reas,

4(2) sõidukid s roheline tuli põlema. Vaatas paremale, nägi seisvat sõidukit, kes ootas Lähenedes . Hakka

. valgusfoorile oli Seejuures s llega ta kokku p , ei peatu põrkus. õiduk, mi õrkus nud, jätkas liikumist.

Sõitis tema ei mäleta kuhu , sest oli tugev löök. le esirattaga sisse. M S ta kukkus Tema arust

lohistas sõiduk teda koos jalgrattaga. M S arvab, et lohistas kukkus sõiduki kapotile, sest sõiduk

teda sõidutee teisele poole. Mööda teed sõites kurvil kukkus asfaldile, lõhkus näo veriseks.

Temal

oli nägu üleni verine. itas tal püsti tõusta Autojuht tuli tema juurde. Autojuht a . Autojuht andis

salvrätiku, küsis telef sõitis minema. kiirabi või politsei oninumbri

ja Mingit jutuajami st väljakutsumises võt a ja lükkas t ei olnud. Tunnistaja tis jalgratt selle Ookeani juures asuvale parklale. Sel hetkel kui jalgratta sinna jalgsi rraga ta tuli parklasse ehk lükkas , jõudis politseiauto kohale. Ko ilmus kiirabi . Hiljem viis kiirabi teda Kreenholmi haiglasse, kus , hakati süste tegema õmmeldi haav kinni, tehti röntgen.

Tunnistaja D S liiklusavariid t sel ei andis kohtus ütlusi, mille kohaselt a ei näinud, seega sel põhju oska midagi öelda. Oletab, et võ öelda ainult kaudsetest asjaoludest. ib Tal on oma ametist tulenev harjumus, mis on seotud kindlustamisega. Tavapärases elus liikudes linna peal vaadata enda ümber liikuvate sõidukite seisundit. Samuti mäletab sõiduki numbreid, mida mä paljude klientide te rkas olles linna peal. S.Z-i sõidukit kindlustatakse palju aastaid tema juures. Sel ajal, kui toimus liiklusavarii, sõitnud a läbi selle koha enne avariid. Nägi S.Z-i sõidukit, nägi t , see oli

mingisugust jalgratturit selle koha läheduses. S.Z-i sõiduk seisis Kangelaste tänaval asuvate ohutussaarte

vahel. Jalgratturist aga jõudis ette Tallinna maantee ja Hariduse tänava vahelisel teelõigul. nud ja sõitis näinud Tunnistaja D S ei peatu edasi ning mis toimus edaspidi ei . Tallinna

maanteelt välja sõites sattus koheselt Kangelaste tänaval olevasse sõiduritta. Sõitis mööda seda ja jõud jalgratturist ette olles samas sõidureas, seega jäi ta st vasakule. Kus täpsemini, kas is tema parempoolses või vasakpoolses reas, seda ska öelda. Väljas talv, pimeaeg, tunnistaja ei o lumi maas, märgistust ei ole näha. Lihtsalt jäi . S.Z-i sõiduk, seisis ohutussaarte vahel, jalgrattur vasakule oodates kuni saab vasakule keerata valgusfooride juur . de. Tema ees oli veel sõidukeid

Kohtuväline menetl süüline käitumine LS § eja on seisukohal, et S.Z-i

236 lg 1, 237 lg 1,

223 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 236 lg 1, 237 lg 1, 223 lg 1 järgi. Kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 28.04.2017 2330,16,005825 on seaduslik ning kohtuväline menetleja ei nõustu väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohtuistungil on avaldanud:

- oprotokoll, et S.Z 26.12.2016.a kella 17.55 paiku, Narva linnas, Kangelaste ja väärte Hariduse tn reguleerimata ristmikul juhtides mootorsõidukit Dasia Logan reg. märgiga , sõites xxx kõrvalt teelt peateele ei täitnud liiklusmärgi nr. 221 „Anna teed“ nõudeid sellega, et ei andnud teed mööda peateed liikuvale jalgratturile M kellel oli sõidueesõigus, sõites talle oma S , mootorsõidukiga ristipidi ette, mille tagajärjel M sõitis oma jalgrattaga vastu mootorsõidukit S Dasi xxx a Logan reg. märgiga . Liiklusõnnetuse tagajärjel jalgrattur M S sai tervisekahjustus . ed Liiklusõnnetuse põhjustaja S.Z peale liiklusõnnetust ei tea liiklusõnnetusest vitanud häirekeskust ning lahkus sündmuskohalt ja ei teatanud juhtunust politseisse, kui teatamine oli kohustuslik. (tl 1),

- (tl 2-6 sündmuskoha vaatlusprotokoll ),

- (tl 7-10 mootorsõiduki vaatlusprotokoll ),

5(2)

- jalgratta vaatlusprotokoll (tl 11-13),

-indikaatorvahendi kasutamise protokollid (tl 14-15 ),

- (tl 16), teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest

- menetlusalus (tl 17-19 e isiku ülekuulamise protokoll ),

- tunnistaja M S 20-22 ülekuulamise protokoll (tl ),

- ise protokoll (tl 23-25 menetlusaluse isiku ülekuulam ),

- tunnistaja M O (tl 26-28 ülekuulamise protokoll ),

- tunnistaja M S -31 ülekuulamise protokoll (tl 29 ),

- 38-43), vastuväide (tl

- PPA teatis karistusregistrist (tl 44 ),

- otsus ,005825 (tl 45-46 väärteoasjas nr 2330,16 ).

Maakohtu seisukoht

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2, kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks oln

ud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Karistusseadustiku § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Ta arvab, et S.Z jalgrattur rikkus LS §

31 lg 2 , 50 lg 3, 87 lg 1.2.3, 148 lg 1,2 , plaan-skeem ei vasta tegelikkusele.

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja, tunnistajad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et otsus väärteoasjas nr 2330,16,005825 tuleb tühistada osaliselt ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Otsusel toodud väärteokirjelduse kohaselt arvatakse süüks seda, et tema S.Z-ile

26.12.2016.a kella 17.55 paiku, Narva linnas, Kangelaste ja Hariduse tn reguleerimata ristmikul juhtides mootorsõidukit Dasia Logan reg. märgiga , sõites kõrvalt teelt peateele ei täitnud xxx

liiklusmärgi nr. 221 „Anna teed“ nõudeid sellega, et ei andnud teed mööda peateed liikuvale jalgratturile M S kellel oli sõidueesõigus, sõites talle oma mootorsõidukiga ristipidi ette, mille tagajärjel M sõitis oma jalgrattaga vastu mootorsõidukit Dasia Logan reg. märgiga S xxx.

Liiklusõnnetuse tagajärjel jalgrat . Liiklusõnnetuse põhjustaja S.Z tur M S sai tervisekahjustused

peale liiklusõnnetust ei tea liiklusõnnetusest häirekeskust ning lahkus vitanud sündmuskohalt ja ei teatanud juhtunust politseisse, kui teatamine oli kohustuslik. Rikkudes seega LS § sätteid ja pani toime LS §

16 lg 2, 57 lg 1, 56 lg 1, 169 lg 2 p 2, 169 lg 5, 169 lg 1 p 1 , 169 lg 6

236 lg 1, 237 lg 1, 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteod.

Kaebaja andis ütlusi, et enne peateele väljasõitmist ta veendus selles, et ta ei takista kedagi ja hakkas

6(2) liikuma. Ta ei jõudnud manöövrit lõpetada, sest tema ees jäi sõiduk seisma. Ta nägi takistust ja jäi seisma. Seisis mõned sekundid. Mõne aja pärast hakkas tagant kuulma mingit müra. Väljus sõidukist, keeras end ringi ja sõidukist vasakul oli maas jalgratas ja meesterahvas.

Kuid kaebaja ütlus , et kokkupõr , on ümber lükatud tunnistajate ed ge toimus, kui tema auto seisis

ütlustega. Tunnistaja M andis 16.02.17.a ütlusi, et esialgu ta kuulis mingite objektide O kokkupõrke valju heli ja nägi, kuidas Hariduse tänava poolt tulnud auto läbis meetri või kaks, peatus

Tallinna maantee poole viival p l lamavat jalgrattur (tl 28). öördel ja nägi sõidutee it

Tunnistaja M O just esialgu oli kok ge kinnitas kohtus oma ütlusi, et kupõr ja sõiduauto juht peatus tegelikult pärast kokkupõr sõites 2 get, -3 meetrit ette.

Tunnistaja M S andis kohtus ütlusi, mille kohaselt sõiduk, millega unud, ta kokku põrkus, ei peat jätkas liikumist, sõiduk lohistas teda koos jalgrattaga.

Kohus võtab arvesse M ütlused. Kohtul ei ole põhjendusi kahelda nende ütlustes, kuna S ja M O

need vastavad asjaoludele, samuti ei ole nad vastuolulised ja on kooskõlas väärteoasja materjalidega. Tunnistajate ütlused on nii uurimisel kui kohtus analoogsed, järjepidevad ja alused neid mitte uskuda puuduvad. Kohus usaldab M S ja M O ütlusi.

S.Z-i ütlused loeb kohus ebausaldusväärseteks, kuna tema poolt kohtueelse ja kohtuliku uurimise käigus antud ütlused lahknevad oluliselt. Olles 14.02.2017.a. menetlusaluse isikuna üle kuulatud, andis S.Z ütlusi (lk. 24), et kohe kui eessõitev auto edasi sõitis ja tee vabastas, hakkas S.Z sõitma, kui ta liikuma hakkas, tundis, et miski lendas vastu tema auto vasakut külge, ta peatus. Kohtuistungil S.Z ütles, et kokkupõrge toimus, kui tema auto seisis, sest tema ees ja ohutussaarte vahel jäi sõiduk seisma.

Kohtuistungil selgus, et kokkupõr õnul sõiduk, ge toimus, kui S.Z-i auto liikus. M S s millega ta

kokku põrkus, ei peat nud, jätkas liikumist. Tunnistaja M nägi isiklikult, et sõiduauto sõitis u O

Hariduse tänava poolt Kangelaste tänava suunas, olles eelnevalt pidurdanud, hakkas ta tegema pööret Kangelaste 2 suunas, oli kokkupõr valju heli ja ta nägi, kuidas Hariduse tänava poolt ke

tulnud auto läbis meetri või kaks, peatus Tallinna maantee poole viival pöördel ja nägi sõiduteel lamavat jalgratturit.

Kohus jätab S.Z-i ütlused tõendite kogumist välja, kuna need on ülalnimetatud tõenditega vastuolus. Kaebuse esitaja ütlused on paljasõnalised ja ümber lükatud tunnistajate ütlustega. Kohus jõuab järeldusele, et S.Z andis kohtuistungi käigus ütlusi, mille eesmärgiks on kinnitada oma süütust.

Tunnistaja D S andis kohtus ütlusi, mille kohaselt liiklusavariid ta ei näinud, kuid sel ajal, kui toimus liiklusavarii, sõitnud ta läbi selle koha, enne avariid. Nägi S.Z-i sõidukit, S.Z-i sõiduk seisis Kangelaste tänaval asuvate ohutussaarte vahel. Jalgratturist aga jõudis ette

Tallinna maantee ja Hariduse tänava vahelisel teelõigul. Väljas talv, pimeaeg, lumi maas, märgistust ei ole näha sõiduk seisis ohutussaarte vahel, . Jalgrattur jäi vasakule. S.Z-i oodates kuni saab vasakule keerata valgusfo oride juurde. Tema ees oli veel sõidukeid.

Kohtuistungil on tuvastatud, et 26.12.2016.a kella 17.55 paiku , oli tee oli lumevaba märgistust näha / /. M O evaba (lk. 28) . sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelidega sõnul tee oli lum

Tunnistaja D S ütlused loeb kohus ebausaldusväärseteks, kuna nad on vastuolulised, D rääkis S

7(2) lumisest teest, jalgratturit ta täpselt ei mäletanud, S.Z-i autonumbri ta ütles valesti. Kohus jätab S ja. ütlused tõendite kogumist väl

1. kas sõites kõrvalt teelt peateele ei Esimene küsimus, mis tuleb välja selgitada, on: S.Z täitnud liiklusmärgi nr. 221 „Anna teed“ nõudeid?

Tunnistaja M O poolt nava nägi isiklikult, et sõiduauto sõitis Hariduse tänava Kangelaste tä suunas, olles eelnevalt pidurdanud Kangelaste 2 suunas. Tunnistaja kuulis hakkas ta tegema pööret

mingite objektide kokkupõrke valju heli ja nägi, kuidas Hariduse tänava poolt tulnud auto läbis meetri või kaks, peatus Tallinna maantee poole viival pöö nägi sõidutee rdel ja l lamavat jalgratturit (tl 28, kohtuistungi protokoll ).

Tunnistaja M S kinnitas, et ta Kangelaste osa parempoolse liikus mööda peateed prospekti sõidutee ääre ligidal. Rattas oli nähtav, ees oli valge helkur, ratastel ol id ka helkurid ja taga oli vilkuv helkur, seljas oli jope helkurribaga. Lähenedes valgusfoorile põles punane tuli. Ta jäi seisma äärmises paremapoolses reas, temast vasakul seisid sõidukid. Hakkas roheline tuli põlema. Sõites teeristmikule ta teadis, et temale peavad sõidukid teed andma. Vaatas paremale, nägi seisvat sõidukit, kes ootas. teede ristmikul sõitis Hariduse tänava välja Eriliigilste lt Kangelaste prospekti

hõbedavärvi takso. See auto sõitis teisejärguliselt teelt välja peateele, liikudes ringtee suunas. Lähenedes valgusfoorile oli põrkus. sõiduk, ta kokku põrkus, ei peat nud, jätkas Seejuures millega u liikumist. Sõitis temale esirattaga sisse (tl 22, kohtuistungi protokoll ).

S skoha vaatlusprotokolli (tl 2-6) kohaselt s t asub reguleerimata ristmikul ündmu ündmuskoh Hariduse tn. - Kangelaste pr., vaade ei ole piiratud, k nr. 221 sõiduteelt paremal pool asub liiklusmär „Anna teed“.

LS § 16 lg 2 kohaselt liikleja peab juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast.

LS § 56 lg 1 kohaselt ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale.

LS § 57 lg 1 kohaselt kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel

mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast.

See tähendab, et uht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud j

liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist. e manöövrit tuleb Lisaks, enn

veenduda selle ohutuses. Kõrvalteelt peateele sõitev juht peab andma teed peateel liiklejale, sõltumata viimase sõidusuunast märk , ka siis, kui tegemist ei ole kahesuunalise peateega Kui . on

"anna teed", siis tuleb teed anda, hoolimata sellest, et teine liikleja mingit eeskirja punkti rikub.

Autojuht peab igal juhul ristmikku ületades pöörama tähelepanu kõikidele liiklusosalejatele muuhulgas ka jalgratturile. Ristmiku , l tuleb vaadata mõlemale poole kuna mõni võib ekslikult ka teisest suunast tulla ja sellisel juhul i, kuna eiras Tei , kui autojuht on süüd „Anna teed“ märki. sisõnu

on märk " anna teed ", siis juht on kohustatud andma teed kõikidele liiklejatele. S.Z-i väited selle kohta, et jalgrattur ise rikkus liikluseeskirju, millega provotseeris liiklusavarii võivad küll leevendada autojuhi süüd, kuid karistusest need väited ei vabasta.

K sõites kõrvalt teelt peateele ei täitnud ohtuliku uurimise käigus oli tuvastatud, et S.Z liiklusmärgi nr. 221 „Anna teed“ nõudeid sellega, et ei andnud teed mööda peateed liikuvale

8(2) jalgratturile M S , . kellel oli sõidueesõigus

2. kas S.Z oli kohustus teavitada Teine küsimus: peale liiklusõnnetust liiklusõnnetusest häirekeskust ja teatada juhtunust politsei ? sse

LS § 169 lg 2 p 2 kohaselt kui liiklusõnnetuses või surma, peab juht on inimene saanud vigastada teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt.

Liikluseeskiri §227 kohaselt kui inimesed liiklusõnnetuses , õnnetuses osalenud juhid viga ei saanud

või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, . ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada

Seaduse kohaselt liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli;

2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel;

3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik;

4 loetletud 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2– asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.

Käesolevas väärteoasjas eiras ülalviidatud liikluseeskirjade nõudeid. S.Z

M S

millega u s liikumist. M S ta sõnul sõiduk, ta kokku põrkus, ei peat nud, jätka ei mäleta kuhu

kukkus, sest oli tugev löök, lõhkus näo veriseks. Temal ol nägu üleni verine. Autojuht andis i

salvrätiku, küsis telefoninumbri ja sõitis minema. Mingi või politsei t jutuajamine kiirabi väljakutsumisest ei olnud.

Tunnistaja M O s t , andis kohtus ütlusi, mille kohaselt õiduauto juht peatus pärast kokkupõrge sõites 2 3 meetrit ette. Kokkupõrge tulemusena kukus jalgrattur sõiduteele, ta lõi pea ära -

. Kukkumisel reageeris jalgrattur 1-2 minutit halvasti. Tundus, et ta oli algul täitsa teadvuseta olekus. Tunnistaja nägi, et autojuht osutas jalgratturile abi siis lahkus. ja

Seda, et l S sai tervisekahjustus

eatis iiklusõnnetuse tagajärjel jalgrattur M ed tõendab t liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (tl 16).

Samuti on tunnistaja M S S.Z i teatanud ning lahkus ütlustega tõendatud, et liiklusõnnetusest

sündmuskohalt Ta ütles, et m või politsei väljakutsumises . ingit jutuajami kiirabi st t ei olnud. Tunnistaja ütlustest selgub, et mingit kokkulepet neil ei olnud.

S.Z on kindel, et temal ei olnud kohustus peale liiklusõnnetust teavitada liiklusõnnetusest häirekeskust ja teatada juhtunust politseisse, sest ta võttis jalgratturist kannatanult telefoninumbri. See asjaolu, et S.Z võttis jalgratturist kannatanult telefoninumbri ei asenda menetlusaluse isiku kohustus vastavalt . LS § 169 lg 2 p 2

Liiklisseaduse §236 lg 1 näeb ette karistuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

9(2) Seega kohtuliku uurimise käigus oli tuvas S.Z oli kohustus peale liiklusõnnetust tatud, et teavitada liiklusõnnetusest häirekeskust ja teatada juhtunust politseisse.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et liiklusõnnetuse skeemil teelõik on joonistatud vale nurga all, sellega olid rikutud menetlusaluse isiku õigused ja menetlusnormid. Kohtuistungil oli tuvastatud, et skeem kajastab informatiivseid andmeid - eelkõige liikluskorraldusvahendid, vahemaad, tänavate nimetused ja suunad. Skeemi allkirjastamisel menetlusaluse isiku poolt ei laekunud vastuväidet selle kohta, et tema ei ole skeemiga nõus. Oli tehtud märkus, et antud kohas tee jookseb nurga all, aga skeemil see lõik on sirge. Kohus arvab, et see asjaolu ei mõjutanud mingil määral liiklusõnnetuse põhjustamist. Kuna antud juhul liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduk lahkus sündmuskohalt jättes oma asukohta fikseerimata, liiklusõnnetuse skeem omab pigem informatiivset või kaudse tõendi funktsiooni.

S.Z palub oma kaebuses tühistada väärteoasjas nr 2330,16,005825 otsuse, sest Dmitri

Narolin ei tutvustanud teda , kohaldas seadusandlust valikuselt ja kõiki asja materjalidega väärteo

menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt järgitud väärteomenetlusõigust ei ole , millega Dmitri

Narolin misele vastavalt Euroopa rikkus tema õigust õiglasele erapooletule asja läbivaata inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni § 6 lg 1.

Kohus arvab, et kõik pretensioonid, mis olid seotud politsei tegevusega, järelevalvega ja haldusega, kõik see puudutab haldusasju ja neid asju vaatab läbi halduskohus. Politsei tegevuse peale kaebajal oli ka õigus pöörduda prefektuuri poole, sest vastavalt VTMS §-le 76 lg 1 menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Juhul kui isik ei nõustu , kohtuvälise menetleja juhi poolt kaebuse läbivaatamisel tehtud määrusega, saab ta kohtuvälise menetleja tegevust vaidlustada maakohtus / VTMS §-le 78 lg 1/. Halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Sama seaduse § 4 lg 1 alusel on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

S.Z palub ka tühistada väärteoasjas nr 2330,16,005825 otsuse ja lõpetada menetlus, sest jalgrattur rikkus LS § 31 lg 2 , 50 lg 3, 87 lg 1,3, 148 lg 1,2.

LS § 31 lg 2 kohaselt sõita jalgrattarajal või jalgrattateel või jalgratta ja pisimopeediga

võib

võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, käesoleva seaduse välja arvatud § 48 lõike 1 kohase manöövri ajal.

Seega, jalgratturil puudub kohustus sõita sõidutee parema ääre lähedal, kuna lõiges 2 nõue ei ole resolutiivne ja eksisteerib sõna „võib“. Kui jalgratturil on plaanis keerata vasakule, siis temal oli samuti lubatud sõita mitte sõidutee parema ääre lähedal. Antud konkreetsel juhul jalgratta asukoht ei ole niivõrd oluline, et see võiks muuta situatsiooni nii, et sellega saaks vältida mootorsõiduki juhi-

S.Z-i süüd, kuna jalgrattur liikus üksnes mööda peateed ja omas eesõigust liikluses ning mootorsõidukijuht liikus mööda kõrvalteed ja oli igal juhul kohustatud andma teed eesõigust omavale jalgratturile, kes liikus mööda peateed mootorsõiduki ootorsõiduk sõitis välja suhtes. M

kõrvalteelt peateele.

Väide sellest, et jalgrattur oletatavasti valis vale sõidukiirus e ei ole asjakohane, kuna jalgratturi

kiirus ei olnud mõõdetud. Kuid lähtudes mootorsõiduki ja jalgratta seisundist võib järeldada, et jalgratta kiirus ei olnud suur ja eluliselt ei ole usutav, et jalgrattur sõidaks kiiremini maksimaalselt lubatud sõidukiirusest, mis antud teelõigul on 50 km/h.

10(2)

S.Z arvab, et jalgrattur /. Kuid sõidukite tulede valguses ei olnud nähtav / LS § 87 lg 1,3 mootorsõiduki sõites kõrvalteelt peateele välja oli kohustatud veenduma selles, et ta kedagi ei juht

ohusta ja ei takista liiklust, mis antud juhul ei olnud tehtud mootorsõiduki juhi poolt. Vastasel juhul ei oleks juhtunud. liiklusõnnetus ilmselt

LS § 148 lg 1,2 kohaselt jalgratta juhiluba peab olema 10-15 aastasel isikul, antud juhul tegemist on 68- aastase isikuga.

Peale selle, v - astavalt VTMS § le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on väärteoasja arutamise piirid kindlaks määratud väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on kohus seotud.

Kogutud toimiku materjalidega on S.Z-i poolt Liiklusseaduse LS § 236 lg 1, 237 lg 1, 223 lg 1 rikkumis fakt tuvastatud. te id

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et

S.Z

1 kohaselt ettevaatamatus on pani väärteo toime ettevaatamatusest. KarS § 18 lg kergemeelsus ja hooletus, KarS § 18 lg 3 sätestatu kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud tegu oli toime hooletusest. ette nägema. Kohus leiab, et pandud vähemalt

Kohtu seisukoht karistuse osas

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Menetlusaluse isiku S.Z-i tegevuses karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS § 57, 58, ei ole. pani väärteo toime ettevaatamatusest S.Z , kaebaja tegevuses ei ole tuvastatud tahtlus.

S.Z esitas kohtule otsuse nr 1313 -

720 ja töölepingu nr 2 (tl 4 6), et võib tal tekkida raskusi rahatrahvi tasumisega.

Kohus on võtnud arvesse nii süü suurust, tema varasemat käitumist, samuti karistust S.Z-i raskendavate asjaolude puudumist.

S.Z on varem kriminaallkorras ja väärteokorras karistamata. Tegemist on seadusekuuleka kodanikuga. Karistusregistri andmetel ei ole kaebuse esitajale kordagi süütegude eest karistust määratud.

Peale selle võtab kohus arvesse vanust, tema palk xxx. S.Z on xxx ja S.Z-i

tervisliku seisundi tõttu ei saa täistööajaga töötada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei saa väärteo tehiolusid ja S.Z-i isikut iseloomustavaid andmeid silmas pidades rääkida sellest, et menetlusaluse isiku süü on suur. Olles tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära poolte

11(2)

kaalutlused, jõuab kohus järeldusele, et antud asjas on olemas alus trahvi suuruse vähendamiseks, kuna S.Z pani väärteo toime ettevaatamatusest, ta on invaliid ja ei saa täistööajaga töötada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik