3-17-250/55 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-250

Määruse kuupäev

19. september 2017

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

EESTI NOORTE NAISTE JA NOORTE MEESTE KRISTLIKE

ÜHINGUTE LIIDU kaebus Tartu Linnavalitsuse 3. jaanuari 2017. a

korralduse nr 4 p 1 ning 4. jaanuari 2017. a ehitusloa nr

1712271/00262 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – EESTI NOORTE NAISTE JA NOORTE MEESTE

KRISTLIKE ÜHINGUTE LIIT, esindajad Martin Tamme ja Vitali

Šipilov

Kolmas isik – Toompark OÜ, esindaja Kristina Uuetoa-Tepper

Vastustaja – Tartu linn, esindaja Jüri Mölder

Resolutsioon

1. Võtta vastu kaebusest loobumine ning lõpetada menetlus

haldusasjas nr 3-17-250.

2. Tagastada 22,50 eurot, s.o pool asjas tasutud riigilõivust

Advokaadibüroo

TGS

Baltic

AS

arvelduskontole

nr EE152200221025347530.

3. Mõista kaebajalt Toompark OÜ kasuks välja menetluskulud

summas kolm tuhat üheksasada üheksakümmend (3 990) eurot.

4. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse

kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linnavalitsus otsustas 3. jaanuari 2017. a korralduse nr 4 „J. Liivi tn 2d

ehitusloa väljastamine, hoone ja katastriüksuse muutmine“ p-ga 1 väljastada arhitektuuri

ja ehituse osakonnal ehitusluba J. Liivi tn 2d hotellihoone ümberehitamiseks ja

laiendamiseks haridushooneks. Tartu Linnavalitsus väljastas vastava ehitusloa

4. jaanuaril 2017 (ehitusloa nr 1712271/00262).

2. Tartu Halduskohtusse saabus 2. veebruaril 2017 EESTI NOORTE NAISTE JA

NOORTE MEESTE KRISTLIKE ÜHINGUTE LIIDU ja Vallikraavi 19a Arendus OÜ

kaebus Tartu Linnavalitsuse 3. jaanuari 2017. a korralduse nr 4 p 1 ning 4. jaanuari

2017. a ehitusloa nr 1712271/00262 tühistamiseks. Koos kaebusega esitasid kaebajad

esialgse õiguskaitse taotluse, milles palusid peatada Tartu Linnavalitsuse 3. jaanuari

2017. a korralduse nr 4 p 1 ning 4. jaanuari 2017. a ehitusloa nr 1712271/00262 kehtivus.

3. Tartu Halduskohus kaasas 8. veebruari 2017. a määrusega kolmanda isikuna menetlusse

Toompark OÜ.

4. Tartu Halduskohus tagastas 13. veebruari 2017. a määrusega Vallikraavi 19a

Arendus OÜ kaebuse, jättis Vallikraavi 19a Arendus OÜ esialgse õiguskaitse taotluse läbi

vaatamata ning EESTI NOORTE NAISTE JA NOORTE MEESTE KRISTLIKE

ÜHINGUTE LIIDU esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Linnavalitsuse 3. jaanuari 2017. a

korralduse nr 4 p 1 ning 4. jaanuari 2017. a ehitusloa nr 1712271/00262 kehtivuse

peatamiseks rahuldamata.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 5. aprilli 2017. a määrusega EESTI NOORTE NAISTE

JA NOORTE MEESTE KRISTLIKE ÜHINGUTE LIIDU ja Vallikraavi 19a Arendus OÜ

määruskaebused Tartu Halduskohtu 13. veebruari 2017. a määruse resolutsiooni p-de 1-3

peale rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 13. veebruari 2017. a määruse muutmata.

6. Tartu Halduskohus jättis 3. mai 2017. a määrusega kaebuse käiguta, andes kaebajale

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja kõrvaldas puudused 9. mail 2017.

7. Tartu Halduskohus võttis 10. mai 2017. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas

vastustajaks Tartu linna, kohustas vastustajat kaebusele vastama ning andis kolmandale

isikule võimaluse kaebusele vastuse esitamiseks.

8. Tartu Halduskohus pikendas 1. juuni 2017. a määrusega haldusasjas nr 3-17-250

kaebusele vastamise tähtaega 14. juunini 2017.

9. Kaebaja esitas 8. juunil 2017 kohtule taotluse anda kaebajale ja kolmandale isikule

tähtaeg 30 päeva kompromissläbirääkimiste pidamiseks ning pikendada selle tähtaja

võrra menetluslikud tähtajad.

10. Tartu Halduskohus tühistas 13. juuni 2017. a määrusega Tartu Halduskohtu 10. mai

2017. a määruse resolutsiooni p-d 3-4 ja Tartu Halduskohtu 1. juuni 2017. a

kohtumääruse.

11. Tartu Halduskohus rahuldas 15. juuni 2017. a määrusega kaebaja 8. juuni 2017. a

taotluse ning andis menetlusosalistele tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks 21.

augustini 2017.

12. Kaebaja teatas 21. augustil 2017 esitatud avalduses, et kaebaja ei ole

kompromissikokkulepet saavutanud.

13. Kaebaja esitas 22. augustil 2017 avalduse kaebusest loobumiseks.

14. Vastusena kohtunõudele teatasid 23. augustil 2017 vastustaja ja kolmas isik, et on

nõus menetluse lõpetamisega. Vastustaja teatel ei ole tal seoses kohtumenetlusega

tekkinud menetluskulusid. Kolmas isik esitas kohtule menetluskulude nimekirja.

15. Kaebaja esitas 30. augustil 2017 kohtule seisukoha kolmanda isiku menetluskulude

kohta, milles kaebaja palub jätta kolmanda isiku 23. juuli 2017. a menetluskulude

nimekirjas toodud menetluskulud kaebajalt täies ulatuses välja mõistmata.

KOHTU SEISUKOHT

16. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus

kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades

selleks avalduse. HKMS § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui

kohus võtab vastu kaebusest loobumise.

17. Kohtu hinnangul ei riku kaebusest loobumine vastustaja ega muude isikute õigusi. Ka

vastustaja ega kolmas isik ei esitanud vastuväiteid kaebusest loobumisele. Kohus võtab

vastu kaebusest loobumise ning lõpetab menetluse praeguses haldusasjas. Kohus selgitab,

et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas

halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

18. HKMS § 104 lg 6 p 2 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot,

tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. Tasutud

riigilõivuna peetakse HKMS § 104 lg 6 mõttes silmas kaebuselt, apellatsioonkaebuselt,

määruskaebuselt kui ka esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu (HKMS § 104 lg

1).

19. Kaebaja on tasunud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu kokku

30 eurot (I kd, tl 103) ning määruskaebuse esitamisel 15 eurot (II kd tl 14). Kuna käesolevas

asjas on kaebaja tasunud riigilõivu kokku 45 eurot ehk üle 31,94 euro, kuulub kaebajale

tagastamisele 22,50 eurot (45÷2). Riigilõiv tagastatakse vastavalt kaebaja taotlusele

Advokaadibüroo TGS Baltic AS arvelduskontole nr EE152200221025347530 peale käesoleva

kohtumääruse jõustumist.

20. HKMS § 108 lg 7 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud kaebaja, kes loobub kaebusest. Kuna

vastustajal ei ole praeguse asjaga seoses tekkinud menetluskulusid, mille väljamõistmist ta

kaebajalt sooviks, jätab kohus kaebaja ja vastustaja võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

21. Kolmas isik on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milles taotleb menetluskulude

väljamõistmist seisuga 23. august 2017 (k.a) summas 6159 eurot, mis seisneb õigusabikuludes

vastavalt Advokaadibüroo Tepper & Partnerid 21. veebruari 2017. a arvele nr 2017028, 5. mai

2017. a arvele nr 2017059, 29. mai 2017. a arvele nr 2017076, 21. juuni 2017. a arvele nr

2017106 ja 22. augusti 2017. a arvele nr 2017137. Esindaja tunnitasuks on 150 eurot (ilma

käibemaksuta). Menetluskulude kirjelduse kohaselt on kolmandal isiku esindajal kulunud

kohtuasjas osalemisele 34 h 13 min.

22. Kaebaja on 23. augustil 2017 kohtule esitatud avalduses palunud jätta kolmanda isiku

menetluskulude nimekirjas toodud menetluskulud kaebajalt täies ulatuses välja mõistmata.

Kaebaja selgituste kohaselt oli seisukohtade esitamine ehitusloa õiguspärasuse osas eeskätt

ehitusloa väljastanud haldusorgani pädevuses, mitte kolmanda isiku pädevuses. Lisaks on

kaebaja sõnul kolmanda isiku menetluskulude maht kaebajalt väljamõistmiseks ülemäärane,

sellise mahu teket esialgse õiguskaitse küsimuses ei saanud kaebaja mõistlikult ette näha.

Kaebaja selgituste kohaselt ei kuulu igal juhul väljamõistmisele kolmanda isiku õigusabikulud,

mis on toodud arvetes nr 2017106 ja 2017137, kuivõrd nendele arvetele lisatud

spetsifikatsioonides ei ole kulude täpne koosseis toodud. Ühtlasi ei ole kaebaja hinnangul

kolmanda isiku menetluskulud pärast 30. maid 2017 taolises suuruses igal juhul põhjendatud.

23. HKMS § 101 lg-st 1 ja § 103 lg 1 p-st 1 nähtuvalt kuuluvad menetluskulude hulka

menetlusosaliste esindajate kulud. HKMS § 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult

või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks

otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et

kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

24. Kolmas isik on advokaadist esindaja kaudu haldusasja nr 3-17-250 menetluses esitanud

järgmised kirjalikud menetlusdokumendid:

1) taotlus kolmanda isiku kaasamiseks ja seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele (I kd,

tld 120124), kokku 9 lk;

2) täiendav seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele (I kd, tl-d 197-198p), kokku 4 lk;

3) vastus Tartu Halduskohtu 13. veebruari 2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale esitatud

määruskaebusele (II kd, tl-d 24-25), kokku 3 lk;

4) vastus Tartu Halduskohtu 13. veebruari 2017. a määruse resolutsiooni p-de 2-3 peale esitatud

määruskaebustele (II kd, tl-d 29-31p), sisuline osa 3,5 lk;

5) taotlus esindusõiguse kontrollimiseks ja menetluskulude nimekiri (II kd, tl-d 67-68),

esindusõiguse kontrolli taotluse sisu 1 lk;

6) taotlus kaebusele vastamise tähtaja pikendamiseks (II kd, tl 88), sisuline osa 3 rida;

7) taotlus kaebusele vastamise tähtaja pikendamiseks või kohtu poolt kinnituse esitamiseks

(II kd, tl 100), sisuline osa 5 rida;

8) seisukoht kaebusest loobumisele ja menetluskulude nimekiri (II kd, tl 112), 1 lk.

Seega sisalduvad kaebaja sisulised avaldused kokku ca 22 leheküljel.

Kohus on kaebuse võtnud menetlusse, kuid on tühistanud menetlusosalistele kaebusele vastamise

tähtajad. Seega on kohtuasja lahendatud üksnes kirjalikus menetluses.

25. Kohus ei pea kolmanda isiku esindaja ajakulu kogu märgitud ulatuses põhjendatuks.

Arvestades asja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et kohtuasja menetlus piirdus esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamisega ja kaebuse menetlusse võtmisega, kusjuures vastust

kaebusele ei ole asjas esitatud, ning võttes arvesse, et asja on menetletud kirjalikus menetluses,

peab kohus põhjendatuks kolmanda isiku esindaja ajakulu 22 tunni ulatuses (14 tundi arves nr

2017028 märgitud toimingutele, 3 tundi arves nr 2017059 märgitud toimingutele, 2 tundi arves

nr 2017076 märgitud toimingutele, 3 tundi arvetes nr 2017106 ja 2017137 märgitud

toimingutele).

26. Kohus märgib, et kolmanda isiku esindaja on kohtule esitatud arvetel märkinud

menetluskuluna muuhulgas kulu taotluste lisade komplekteerimise eest. Samuti on kolmanda

isiku esindaja 29. mai 2017. a arvel nr 2017076 kajastanud 30. mai 2017. a taotluse, milles

kolmas isik esitas muuhulgas menetluskulude nimekirja, koostamisega tekkinud ajakulu.

Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu saab tuletada ka arvest nr 2017137. Kohtu

hinnangul on põhjendamatu ajakulu menetluskulude nimekirja koostamisele ja lisade

komplekteerimisele. Kuna menetluskulude nimekirja koostamine ning taotlusele lisatud

dokumentide komplekteerimine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada

menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole kohtu hinnangul tegemist põhjendatud

ja vajalike kuludega (vt selle kohta ka Riigikohtutsiviilkolleegiumi lahend asjas nr 3-2-1-7-14, p

12 ja Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2015. a otsus haldusasjas nr 3-13-70052, p 12).

27. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et käesolevas haldusasjas esitasid EESTI NOORTE

NAISTE JA NOORTE MEESTE KRISTLIKE ÜHINGUTE LIIT ja Vallikraavi 19a Arendus OÜ

2. veebruaril 2017 ühiselt kaebuse, kuid 13. veebruari 2017. a määruse resolutsiooni p-ga 1

tagastas kohus Vallikraavi 19a Arendus OÜ kaebuse. Kuivõrd Tartu Ringkonnakohus jättis

5. aprilli 2017. a määrusega Vallikraavi 19a Arendus OÜ kaebuse tagastamise peale esitatud

määruskaebuse rahuldamata, on haldusasja nr 3-17-250 menetluses üksnes üks kaebaja, EESTI

NOORTE NAISTE JA NOORTE MEESTE KRISTLIKE ÜHINGUTE LIIT, kes on praeguseks

hetkeks kaebusest loobunud. Kuna EESTI NOORTE NAISTE JA NOORTE MEESTE

KRISTLIKE ÜHINGUTE LIIT ei saa võtta vastutust ja seega kanda menetluskulusid, mis

kolmandal isikul tekkisid seoses Vallikraavi 19a Arendus OÜ poolt kaebuse, s.h määruskaebuste

esitamisega, ei loe kohus põhjendatuks kaebajalt välja mõista kolmanda isiku kulusid, mis on

seotud Vallikraavi 19a Arendus OÜ poolt esitatuga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

Vallikraavi 19a Arendus OÜ poolt kohtusse pöördumisega seotud kolmanda isiku kulude

väljamõistmine EESTI NOORTE NAISTE JA NOORTE MEESTE KRISTLIKE ÜHINGUTE

LIIDULT on ebaõiglane ja ebamõistlik HKMS § 108 lg-st 11 tulenevalt.

28. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kolmanda isiku lepingulise esindaja tunnihind on

150 eurot, millele lisandub käibemaks, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulude

suurust summas 3990 eurot (koos käibemaksuga). Seejuures ei pea kohus nimetatud tunnihinda

ülemääraseks.

29. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et kolmandal isikul, kellel puudus teave kaebaja

kavatsuste kohta ning kellele oli teatavaks saanud asjaolud, mis võisid seada kahtluse alla

kaebaja esindajate esindusõiguse olemasolu, oli paratamatult sunnitud kuni kaebusest loobumise

vastuvõtmiseni tegema omapoolseid protsessitoiminguid. Arvestades, et kohus kaasas 8.

veebruari 2017. a määrusega kolmanda isikuna menetlusse Toompark OÜ, kellel on õigus

kasutada õigusabi, pidi kaebaja kaebuse esitamisel ette nägema kolmanda isiku menetluskulude

hüvitamise võimaluse. Seejuures ei näe kohus, et kolmas isik oleks oma käitumisega muutnud

kohtuasja keerukamaks või mahukamaks ega põhjustanud põhjendamatult vaidlusi.

30. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistmisele

menetluskulud summas 3990 eurot (koos käibemaksuga). Nimetatud summa sisaldab 22

töötundi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm

kohtunik