1-16-9898/25 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

19. september 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-9898 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 28. augusti 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergei Iljin (isikukood 37107074211), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 28. augusti 2017 määrus jätta muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 24. novembri 2016. a otsusega tunnistati Sergei Iljin süüdi KarS § 184 lg 21 p

1 järgi. Teda karistati KarS § 65 lg 1 järgi vangistusega 6 aastat. Karistuse kandmise lõpptähtaeg on

5. augusti 2020.

2.

Viru Maakohtu 28. augusti 2017 määrusega jäeti S. Iljin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata.

S. Iljini puhul pidas kohus positiivseks tööhõives osalemise, riigikeele omandamise, vabanemisjärgse töökoha ja lähedaste toetuse olemasolu. Samas aga leidis kohus, et S. Iljini vabastamine praegusel ajal oleks ennatlik. Uute kuritegude toimepanemise ohtu ennustab S. Iljini käitumine vangistuses – tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. See on määratud allumatuse eest, mis näitab isiku poolt kuritegeliku subkultuuri aktsepteerimist. Ka varasem karistatus samaliigilise kuriteo eest näitab, et

S. Iljin ei ole karistustest järeldusi teinud. Tema tegusid iseloomustab kuulumine kuritegelikku gruppi, kuritegelike sidemete olemasolu ning sellest juurdunud elustiil. Kinnipeetavat karistati suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest korduvalt ja grupis varalise kasu saamise eesmärgil. S. Iljin osales ca 8708 buprenorfiini sisaldava ravimi Subutex omandamises, valdamises ja veos isikute grupis Eestist teise Scengeni konventsiooniosalisse riiki. Kohtu arvates eksisteerib endiselt suur risk, et S. Iljin paneb toime uue kuriteo.

MÄÄRUSKAEBUS

3.

S. Iljin taotleb maakohtu määruse tühistamist ning enda vabastamist elektroonilise valve alla. Määruskaebuse väited seisnevad lühidalt kokkuvõetuna järgmises.

S. Iljin ei vaidle prokuröri arvamusele vastu ning ka kohus on arvestanud õigesti S. Iljini minevikuga seotut. Samas palub määruskaebuse esitaja arvestada, et praeguseks ajaks on leidunud inimesed, kes usuvad temasse: andsid töökoha, leidsid elukoha ning usaldavad S. Iljini. Need on ausad inimesed ning S. Iljin soovib pingutada, et elada samasugust ausat elu. Vanusega on oma elu raskem korda saada ja kunagi ei tea, mis hakkab toimuma 2-3 aasta pärast, s.o kust saab S. Iljin siis töökoha (eriti arvestades tema minevikku ja vanust). S. Iljin on kindel, et ei soovi kuritegelikule teele naasta ega teda usaldanud inimeste usaldust kuritarvitada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

4. Ringkonnakohus, vaadanud läbi kaebuse ja maakohtu määruse ning toimiku, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.

5. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.

6. On tõene, et süüdlasele on vabaduses garanteeritud töökoht ning ka elukoht, mis vastab elektroonilise valve tingimustele. Seda on kohus positiivse asjaoluna ka arvestanud. Praegusel juhul on kohus aga S. Iljini kuriteo toimepanemise asjaolusid ja tema varasemat elukäiku arvestades olnud siiski veendunud, et S. Iljin võib hakata vabanedes uusi kuritegusid toime panema. Ka ringkonnakohtu arvates ei saa S. Iljini lubadusi jätta kriminaalne minevik selja taha võtta sõnasõnalt. Tegemist on korduvalt karistatud isikuga, keda vangla iseloomustab kui puuduliku toimetulekuoskusega, kriminaalsete hoiakute, mõtlemise ja suhtlusringkonnaga isikut.

S. Iljinil oli enne karistuse kandmisele asumist elukoht, ent sellele vaatamata pani ta toime raske rahvatervisevastase kuriteo. Tööja majandusliku toimetulekuga seoses on riski ja ohtu vangistusasutuse poolt nähtud selles, et isikul puudus enne vangistust kindel töökoht, ta teenis raha kuritegelikul teel. Samas on ka S. Iljini toimetulekukogemused kasinad, kuna vangistust on ta kandnud noorukieast saadik (enamus täiskasvanueast on ta viibinud vanglas). See teeb ebausutavaks nii S. Iljini oskused ja püsivuse kindlal töökohal elatist teenida kui ka valmiduse ära elada seaduslikul teel saadud vahenditest, sest enamus kuritegusid on S. Iljin toime pandud materiaalse kasu saamiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on S. Iljini käitumist ja mõtlemist oluliselt mõjutanud kriminaalne subkultuur ning ta tegutseb igapäevavajadustest lähtuvalt ja tagajärgedele mõtlemata. Sellises olukorras puudub kohtukolleegiumil praegusel ajal usk, et uute kuritegude toimepanemise ohu S. Iljini poolt hoiab ära tal tekkinud toetaja, kes on süüdlasele pakkunud eluaset ja tööd ning temasse usub. S. Iljinile korduvalt antud võimalused end seaduskuuleka kodanikuna näidata ei ole end varem õigustanud.

7.

Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau