1-14-4297/34 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-4297

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 19.09.2017. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-14-4297

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid T.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu T.E (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 12.09.2017. a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada T.E karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus)

kuu ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada T.E järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada T.E kuni katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: Xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada T.E suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

4. T.E-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. T.E vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusele ja T.E-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 08.08.2017. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava T.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Pärnu Maakohtu 19.05.2014. a otsusega nr 1-14-4297 tunnistati T.E süüdi KarS § 424 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Mõistetud vangistus asendati KarS § 69 alusel 710 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati T.E käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Pärnu Maakohtu 04.08.2015. a kohtumäärusega pöörati täitmisele T.E-le Pärnu

Maakohtu 19.05.2014. a otsusega nr 1-14-4297 mõistetud ärakandmata karistus 9 kuud ja 16 päeva vangistust. T.E ilmuda karistust kandma kinnipidamiskohta kutse alusel.

Karistuse kandmise algus oli 15.03.2017. a ja lõpp on 31.12.2017. a.

T.E kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava suhtes ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, kuna kannab lühiajalist vangistust.

Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemisjärgselt soovib elama minna oma poolõe juurde

Pärnusse, vabanemisjärgne töökoht puudub, kuid positiivselt toetav sotsiaalne võrgustik on olemas. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Vangla T.E tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

T.E kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on T.E kindlustatud elukohaga oma poolõe juures, tema päritoluperekond on nõus teda ka vabanemisjärgselt toetama. Isikul puudub kindel töökoht.

T.E taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Tema suhtes on menetluses uus kriminaalasi.

Abiprokurör Katrin Tron edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T.E isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 5- korral kriminaalkorras karistatud, millest 2 karistust on kehtivad, reaalselt viibib vangistuses 1. korda. Isiku vägivaldsuse aste on muutunud kergemaks, varasemalt on ta 2-korral toime pannud vägivaldse kuriteo. Kinnipeetava käitumismuster kordub, ta on kõik kuriteod toime pannud ette valmistamata. Varasemalt on ta korduvalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Vangistuses ei ole kinnipeetavale koostatud individuaalset täitmiskava, kuna tema karistusaeg on alla 1 aasta. Distsiplinaarkorras teda vangistuse kestel karistatud ei ole. Vanglamaterjalide kohaselt kinnipeetava väitel ta viimased 3 aastat ei ole tarvitanud alkoholi, kuna pere kolis Soome, viimased aastad ei ole ka tal olnud võimalust tarvitada, kuna ta on olnud aastast 2014 kinni peetud. Eelnevalt on karistatud 16 korda mootorsõiduki joobes juhtimise eest. On joomise perioodid, mil tarvitas umbes kuu aega järjest. Oma sõnul tarvitas kanget alkoholi. Tunnistab ise, et tal olid alkoholiga suured probleemid. Lisaks tarvitas kinnipeetava enda sõnul kõige rohkem amfetamiini, vahel harva ka kokaiini. Tarvitas kanepit, ecstasyt ja GHB-d palju, siis kui tarvitas alkoholi. Tunnistab oma probleeme ka narkootikumidega. Vägivalda on ta kasutanud joobes olekus, kui tekivad lahkhelid või tülid ning ei suuda ennast valitseda. Kinnipeetav on impulsiivne, kuna on korduvalt kriminaalkorras karistatud joobes juhtimise eest, Enne tegutseb ja hiljem mõtleb. Keskendub pigem lähedastele isikutele. Oma sõnul on vanglas õppinud oma viha ja negatiivseid hoiakuid talitsema. Tuleviku eesmärkideks on käia tööl, kasvatada lapsi, olla oma tulevasele lapsele hea isa. Isiku kuritegelik käitumine otseselt seotud mõtlemise ja käitumisega ning seetõttu ka risk uue ohtliku kuriteo toimepanemiseks olemas.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on T.E kindlustatud vabanemisjärgselt elukohaga ja positiivselt toetava sotsiaalse võrgustikuga. Isik soovib vabaneda ennetähtaegselt vangistusest, nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. Ka kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Tingimisi ennetähtaegselt vabanemine võimaldab kohaldada T.E üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. T.E kannab oma 1. reaalset vangistust ning tal on ärakandmata karistusaeg veidi üle 3 kuu. Kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 50 % ja üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 39 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 47 % .

Kohus arvestab ka sellega, et T.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata T.E püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. T.E ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/