2-17-8864/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-8864

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

18. september 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-8864

Tsiviilasi

TCM Estonia OÜ hagi XXX XXX ja XXX XXX vastu

3151,91 euro nõudes

Tsiviilasja hind

3151,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja TCM Estonia OÜ (rk 12003417; asukoht Mustamäe

tee 16, 10617 Tallinn);

hageja lepinguline esindaja Anne-Liis Veski, e-post anne-

liis.veski@okincure.ee;

kostja I XXX XXX (ik XXX; elukoht XXX);

kostja II XXX XXX (ik XXX; elukoht XXX);

kostjate seaduslik esindaja S.S. (ik XXX; elukoht XXX; e-

post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada TCM Estonia OÜ hagi XXX XXX ja XXX XXX vastu 3151,91 euro

nõudes osaliselt.

2. Välja mõista solidaarselt XXX XXXlt ja XXX XXXlt TCM Estonia OÜ kasuks

2297,06 eurot põhinõude katteks.

3. Jätta rahuldamata TCM Estonia OÜ hagi XXX XXXlt ja XXX XXXlt intressi

243,41 eurot ja kahju 100 eurot väljamõistmiseks.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud 73% ulatuses solidaarselt XXX XXX ja XXX XXX kanda

ning 27% ulatuses TCM Estonia OÜ kanda.

5. Määrata tsiviilasjas nr 2-17-8864 TCM Estonia OÜ menetluskulude rahaliseks

suuruseks 450 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ning 150 eurot lepingulise

esindaja kulud.

6. Jätta XXX XXX ja XXX XXX menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määramata menetluskulude puudumise tõttu.

7. Välja mõista solidaarselt XXX XXXlt ja XXX XXXlt TCM Estonia OÜ kasuks

menetluskulud 328,50 eurot.

8. Välja mõista solidaarselt XXX XXXlt ja XXX XXXlt TCM Estonia OÜ kasuks

viivis menetluskuludelt 328,50 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

2(7)

kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt sõlmis M.V. 10.11.2014 portaalihaldur Omaraha OÜ vahendusel

laenulepingu nr XXX, mille alusel väljastati talle laenu 3000 eurot intressimääraga 35% aastas.

Laenusumma koos intressiga tuli tagastada 48 kuu jooksul 117,49 euro suuruste osamaksetena.

Kuna M.V. osamakseid nõuetekohaselt ei tasunud, loovutati laenulepingust tulenev nõue TCM

Estonia OÜ-le (hageja). M.V. tegi laenulepingu alusel tagasimakseid summas 704,95 eurot,

sellest 191,51 eurot laenu, 513,02 eurot intressi ja 0,42 eurot viiviste katteks. M.V. põhivõla

suurus on 2808,50 eurot (laenusumma) ja tasumata intress 243,41 eurot (periood 10.06.2015

kuni 10.08.2015). Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis hageja

võlgnevuse sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassofirmaga. Sellega tekkis hagejal kahju

summas 100 eurot, mis seisneb makstud teenustasus. M.V. võlgnevuse suuruseks on seega

3151,91 eurot (2808,50 + 243,41 + 100). Kuna M.V. kohustus nimetatud summas on seoses tema

surmaga üle läinud tema pärijatele XXX ja XXX XXXle (kostjad), palub hageja kostjatelt välja

mõista 3151,91 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda ning mõista kostjatelt

hageja kasuks välja menetluskulu 570 eurot (riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 270 eurot ilma

käibemaksuta) ühes kohustusega tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

seadusjärgses määras.

Kostjate vastuse osas märgib hageja, et portaalihalduri e-teenuste keskkonna üldtingimuste

kohaselt on laenuleping sõlmitud ja poolte vahel siduv kohe, kui laenusaaja on allkirjastanud

portaali koostatud laenupakkumise ning portaal on koostanud PDF-vormingus laenulepingu

poolte allkirjastatud tingimustel. Seega on laenuleping sõlmitud, M.V. on raha kätte saanud ning

asunud ka kohustust täitma, kuid teinud seda mittetäielikult. Hageja selgitab, et lepingu

üldtingimuste p 2.10 kohaselt ei kvalifitseeru antud laenuleping tarbimislaenuks, mistõttu ei ole

kostjate väited selles osas asjakohased. Mis puudutab nõude üleandmist, siis laenulepingu

memost nähtub, et M.V.le saadeti meeldetuletusi nii kohustuse olemasolu kohta kui nõude

müügihoiatusi. Seega oli ta teadlik võimalikest tagajärgedest. Kuna M.V. makseid vaatamata

oma lubadustele ei teinud, loovutati nõue 18.08.2015 hagejale.

Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad Omaraha OÜ e-teenuste keskkonna

üldtingimustest,

laenusaaja

laenutingimustest,

laenulepingu

maksete

ülevaatest

koos

maksegraafiku ja memoga, lepingu üleandmise teatest ja pärimistunnistusest (tl 5-17).

Kostjate vastus hagile

Vastuse kohaselt ei võta kostjad hagi õigeks. Kostjad on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud

kehtiva tarbijakrediidilepingu sõlmimist, kuna allkirjastatud lepingut ei ole esitatud. Kostjatel kui

M.V. õigusjärglastel ei ole võimalik kontrollida teabekohustuse täitmist Omaraha OÜ poolt

lepingu sõlmimisel. Kuna puudub allkirjastatud leping, paluvad kostjad jätta hagi rahuldamata.

Kui kohus leiab, et kehtiv tarbijakrediidileping on sõlmitud, paluvad kostjad jätta hagi

rahuldamata põhjusel, et hagejal puudub nõue kostjate vastu, sest tõendatud ei ole lepingu

ülevõtmine hageja poolt, samuti ei ole M.V. andnud nõusolekut lepingu ülevõtmiseks. Kui kohus

tuvastab hagejal nõude olemasolu kostjate vastu, on kostjad seisukohal, et liialt suur intressimäär

(35% aastas), mis 48 kuulise laenuperioodi jooksul tekitaks vähemalt 1,7-kordse tagasimakse

3(7)

kohustuse, on tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine. Seega tuleb M.V.

poolt tühise intressikokkuleppe alusel tasutud 513,02 eurot arvestada põhivõlgnevuse katteks,

mistõttu on hageja põhinõude suuruseks 2295,48 eurot. Hageja kahjunõue 100 eurot tuleb jätta

rahuldamata, kuna hageja on rikkunud kahju vähendamise kohustust. Samuti ei tõenda

inkassoettevõttega väidetava käsunduslepingu sõlmimine kahju olemasolu. Kostjad paluvad

menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Kostjatel menetluskulud puuduvad.

Kohtu põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel lahendab kohus antud tsiviilasja

kirjalikus menetluses.

2. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada üksnes osaliselt. Kohus

selgitab, et TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega.

3. Hageja on esitanud kohtusse hagi kostjatelt kui M.V. (laenusaaja) pärijatelt (tl 16-17)

laenulepingu järgse võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjatelt enda kasuks

välja põhivõla 2808,50 eurot, intressi 243,41 eurot ja kahju 100 eurot, kokku seega

3151,91 eurot.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga.

Kohus märgib, et laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud

poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on

lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on

sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha

tahteavalduse mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste

vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt

väljendatud.

Hagiavaldusele lisatud portaalihaldur Omaraha OÜ e-teenuste keskkonna üldtingimustest

(mõisted) nähtuvalt (tl 5-9) on laenulepinguks laenusaaja ja investori allkirjastatud dokumendid,

mis kinnitavad laenusaaja ja investori tahteavaldust kokkulepitud tingimustel laenu taotleda ja

anda. Terviklik laenuleping koosneb eraldi allkirjastatud üld- ja eritingimustest. Üldtingimuste

p 2.1 kohaselt koosneb investori ja laenusaaja (edaspidi ka pool või pooled) vaheline laenuleping

eraldi allkirjastatud üldtingimustest ja eritingimustest, mis moodustavad laenulepingu. Pooled

allkirjastavad üldtingimused enne mis tahes tehingute tegemist portaali kaudu. Kui investor

allkirjastab investori investeerimistingimused, mille alusel portaal koostab laenusaajatele

laenupakkumisi (üldtingimuste p 2.2), siis laenusaaja allkirjastab laenusaaja laenutingimused

ning lõpuks ka portaali koostatud laenupakkumise, kui see talle sobib (üldtingimuste p 2.3) ning

laenuleping koostatakse investori ja laenusaaja allkirjastatud tingimustel (üldtingimuste p 2.4).

Antud juhul on nii üldtingimused kui laenusaaja laenutingimused nr XXX (tl 10) M.V. poolt

10.11.2014 elektrooniliselt allkirjastatud. Laenusaaja laenutingimuste kohaselt on M.V.

nõustunud laenulepingu sõlmimisega selles nimetatud tingimustel, so laenusumma 3000 eurot,

koguintress 35% aastas, laenuperiood 48 kuud, lepingutasu 60 eurot ja makse tagatisfondi

90 eurot. Laenusumma on palutud üle kanda M.V. pangakontole Swedbank AS-s. Laenulepingu

nr XXX maksete ülevaatest koos maksegraafiku ja memoga (tl 11-14) nähtub veel kuumakse

suurus 117,49 eurot. Kostjad ei ole vaielnud vastu asjaolule, et M.V. on vaidlusaluse laenu kätte

saanud.

4(7)

Eeltoodust tuleneb, et M.V. on 10.11.2014 Omaraha OÜ portaalis www.omaraha.ee esitanud

3000 euro

väljastamiseks

laenutaotluse,

mis

on

rahuldatud

laenusaaja

allkirjastatud

laenutingimustel.

5. Üldtingimuste p 11.5 kohaselt kinnitavad laenusaaja ja investor, et nad nõustuvad alates

01.03.2014 sõlmitud laenulepingute automaatse üleminekuga portaalile koos kõigi nendest

laenulepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekuga momendist, kui konkreetse laenu

ja/või selle üksiku osamakse tagastamise tähtajast on möödas rohkem kui 90 päeva ning vastav

kohustus on laenusaaja poolt täitmata. Seejuures on portaalil õigus talle üleantud lepingud

omakorda üle anda kolmandale isikule või üleantud lepingutest tulenevad nõuded loovutada.

Kohus selgitab, et lepingu ülevõtmine VÕS § 179 tähenduses on tehing, mille tulemusel senine

lepingupool (antud juhul väidetav investor) asendatakse uuega (antud juhul portaalihalduriga).

Käsutuse objektiks on kogu lepingupoole positsioon lepingus tervikuna.

Omaraha OÜ e-teenuste keskkonna üldtingimuste näol on tegemist tüüptingimustega VÕS § 35

lg 1 mõttes. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu,

sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist

eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui

tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi

selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega

seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 25 näeb ette, et

lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus,

millega antakse tingimuse kasutajale õigus anda ilma teise lepingupoole nõusolekuta oma

lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule, kui selle tulemusel võib

väheneda lepingu täitmise tõenäosus.

Kohtu

hinnangul

ei

ole

Omaraha OÜ

e-teenuste

keskkonna

üldtingimuste

p 11.5

tüüptingimusena tühine. Hagiavaldusest nähtuvalt haldab Omaraha OÜ e-teenuste keskkonda,

mis võimaldab laenu saamist. Osamakse tagastamise tähtaja möödumisel rohkem kui 90 päeva

laenulepingu automaatse üleminekuga portaalihaldurile ei kahjustata kohtu arvates laenusaajat

ebamõistlikult, samuti ei vähenda lepingu ülevõtmine portaalihalduri poolt selle täitmise

tõenäosust.

Laenulepingu maksegraafikust nähtub, et M.V. on jätnud oma lepingulise kohustuse täies

ulatuses täitmata alates 2015. aasta juunikuust (maksetähtaeg 10.06.2015). Laenulepingu päisest

nähtub lepingu lõpetamine 18.08.2015 (eelduslikult Omaraha OÜ poolt, kes oli laenulepingu üle

võtnud) ja memost võla müük inkassofirmale samal kuupäeval.

Kohus selgitab, et nõude müümise puhul toimub müügilepingu täitmine nõude loovutamise teel.

Nõude loovutamine VÕS § 164 lg 1 tähenduses on käsutustehing, mille sisu on võlaõigusliku

nõude tehingu alusel ülekandmine seniselt võlausaldajalt (antud juhul Omaraha OÜ-lt) uuele

võlausaldajale (antud juhul hagejale) ehk võlausaldaja vahetus. Nõude loovutamiseks ei ole

vajalik kohustatud isiku ehk võlgniku nõusolek.

Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest tulenevalt oleks võimalik järeldada, et vaidlusaluse

nõude loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või et kohustust ei saaks selle sisu muutmata

täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale (VÕS § 164 lg 1 teine lause). VÕS § 170

sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale,

loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud

või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud teade lepingu

üleandmisest (tl 15) tõendab muu hulgas ka seda, et Omaraha OÜ on teatanud M.V.le, et

laenulepingust nr XXX tulenev nõue on loovutatud uuele võlausaldajale, so TCM Estonia OÜ-le.

6. Kohus on kohtu põhjenduste p-s 4 tuvastanud, et M.V. on 10.11.2014 Omaraha OÜ portaalis

www.omaraha.ee esitanud 3000 euro väljastamiseks laenutaotluse, mis on rahuldatud laenusaaja

allkirjastatud laenutingimustel. Sellega on kohtu hinnangul sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS

5(7)

§ 402 tähenduses (10.11.2014 kehtinud redaktsioon), mille kohaselt tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus märgib, et ei nõustu hageja õigusliku

hinnanguga üldtingimuste p 2.10 osas, et tegemist on üksnes füüsiliste isikute (M.V. ja investor)

vahel sõlmitud kokkuleppega, mistõttu ei kvalifitseeru laenuleping tarbimislaenuks. Kuna

Omaraha OÜ tegutses laenuvahendajana, hallates e-teenuste keskkonda, mis võimaldab laenu

saamist, on tegemist majandus- või kutsetegevuses antud laenuga. Tulenevalt VÕS § 403 lg-st 1

kohaldatakse tarbijakrediidilepingu sätteid ka krediidivahendus-lepingule (mõiste sätestatud

VÕS §-s 4011). VÕS § 421 kohaselt on VÕS §-des 402 – 421 sätestatust tarbijast krediidivõtja

kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped tühised. Seega on tühine Omaraha OÜ e-teenuste

keskkonna üldtingimuste p 2.10.

Kohus märgib, et kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes, on seadusandja

kehtestanud imperatiivsed miinimumnõuded, mille eesmärgiks on tagada tarbija piisav

teavitamine

krediiditingimustest

lepingu

sõlmimisel

ning

kaitsta

sellega

tarbijat

tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekohustuste rikkumisega seotud negatiivsete tagajärgede

eest (antud juhul VÕS §-d 404, 406, 408).

Kohtu hinnangul ei ole M.V.t enne lepingu sõlmimist teavitatud tarbijakrediidilepingu olulistest

tingimustest. Kuigi M.V. tahteavaldus, mis on suunatud tarbijakrediidilepingust tulenevate

kohustuste võtmisele, on kirjalikus vormis (VÕS § 404 lg 1 esimene lause), ei sisaldu

tahteavalduses VÕS § 404 lg 2 p 2 kohaselt kõik VÕS § 4031 lg 1 p-des 1–11 nimetatud andmed,

eeskätt krediidiandja nimi ja aadress (üldtingimuste p 2.5.1 kohaselt peaks lepingust nähtuma

investori nimi ja isikukood), kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ning krediidi kulukuse määr aasta kohta.

VÕS §-s 408 on sätestatud lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed. Kuna vaidlust ei ole selles,

et M.V. on saanud laenu kätte, siis on vaidlusalune leping kehtiv (VÕS § 408 lg 2). Samas tuleb

VÕS § 408 lg 4 järgi lugeda M.V. osas krediidi kulukuse määra ning kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma märkimata

jätmise tõttu lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Eeltoodust tuleneb, et

hagejal on õigus saada intressi alates 10.11.2014 (lepingu sõlmimise aeg) kuni 18.08.2015

(lepingu

lõpetamise

aeg)

maksimaalselt

1,59 eurot

(intressi

arvestus

on

tehtud

intressikalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades). Samas nõuab hageja hagiavalduses

kostjatelt 243,41 euro väljamõistmist intressi katteks olukorras, kus hageja on M.V. poolt tagasi

makstud 704,95 eurost arvestanud intressi katteks 513,02 eurot ja laenu põhiosa katteks

191,51 eurot (nähtub laenulepingu maksete ülevaatest).

Kuivõrd M.V. on intressi katteks tasunud 513,02 eurot, ei ole hageja nõue kostjatelt 243,41 euro

väljamõistmiseks intressina põhjendatud ja VÕS § 415 lg 2 p 2 alusel tuleb arvestada

511,43 eurot (513,02 – 1,59) võlgnetava põhisumma katteks. Arvestades laenusumma katteks

tasutud 191,51 euroga, tuleneb eeltoodust, et hagejal on õigus nõuda kostjatelt VÕS § 108 lg 1

alusel kohustuse täitmist 2297,06 euro ulatuses (3000 – 191,51 – 511,43). VÕS § 65 lg 1 ja

pärimisseaduse (PärS) § 151 lg 2 järgi tuleb kostjatelt 2297,06 eurot hageja kasuks välja mõista

solidaarselt.

7. Hageja on esitanud kostjate vastu kahju hüvitamise nõude summas 100 eurot. Kahju seisneb

inkassofirmale makstud teenustasus.

VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas kulusid kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nimetatud säte võimaldab kahju

tekitanud isikult põhimõtteliselt ka inkassokulude hüvitamist nõuda, kuid selline nõue on

põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1

järgi, eelkõige kahju olemasolu ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.

Kohus on seisukohal, et hagejale ei ole kahju summas 100 eurot tekkinud. Ainuüksi asjaolu, et

hageja sõlmis inkassofirmaga käsunduslepingu, milles lepingupooled fikseerisid teenustasuks

100 eurot, ei tõenda, et hagejale tegelikult nimetatud summas ka kahju tekkis.

6(7)

Kohus leiab, et inkassokulude hüvitatavust tuleb jaatada eeldusel, et nad on mõistlikud VÕS

§ 128 lg 3 mõttes, st nad on võlausaldaja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja

põhjendatud ning ei riku VÕS § 139 lg-s 2 sätestatud võlausaldaja kahju vähendamise kohustust.

Kuigi äriregistrist nähtuvalt puudub hageja majandusaasta aruannetes näidatud põhitegevusala,

on hageja tegevusalaks inkassoteenus ja krediidiinfo (XXX). Seega ei ole põhjendatud hageja

väide, et hageja oli M.V. poolt võlgnevuse tasumata jätmisega seoses sunnitud pöörduma

inkassoteenust pakkuva ettevõtte poole. Kohus leiab, et inkassofirma poole pöördumisel oli

tegemist hageja vaba tahte teostamisega. Samas hageja, omandades Omaraha OÜ-lt nõude M.V.

vastu, ei teinud kohtu arvates omapoolselt mõistlikult vajalikku, et väidetavat kahju ära hoida või

vähendada, kui kaasas nõude maksmapanekuks inkassofirma, kellel ei ole reaalset sunnijõudu.

Üldjuhul võib mõistlikuks ja põhjendatuks pidada seda, et iga tsiviilkäibes osalev mõistlik isik

teostab oma õigusi riiklikku sunnijõudu omava kohtusüsteemi kaudu. Seetõttu ei saa hageja

inkassokulusid pidada mõistlikeks VÕS § 128 lg 3 tähenduses.

Vastavalt VÕS § 127 lg-le 3 tuleb kahju hüvitada üksnes sellises ulatuses, mis oli lepingu

rikkujale ettenähtav lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või

raske hooletuse tagajärjel. Kohtu hinnangul M.V. ei teadnud ega pidanud teadma laenulepingu

sõlmimise ajal, et nõude loovutamise korral kolmandale isikule (hagejale) sõlmib hageja

laenulepingu täitmiseks omakorda lepingu kolmanda isikuga (hageja esindajaga), mis toob talle

kaasa kahjuhüvitamise kohustuse.

Eeltoodud põhjendustest tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjatelt kahju

väljamõistmiseks.

8. Kokkuvõtteks rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostjate vastu osaliselt, mõistes solidaarselt

kostjatelt hageja kasuks välja 2297,06 eurot põhinõude katteks ning jättes rahuldamata hageja

nõude kostjatelt intressi 243,41 eurot ja kahju 100 eurot väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus

on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti

solidaarselt.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~73% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud solidaarselt

73% ulatuses kostjate kanda ja 27% ulatuses hageja kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

11. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

11.1. Hageja poolt tasutud riigilõiv 300 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi, vastates

hagihinnale ja seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu

suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on

hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 300 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

11.2. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja õigusabikulud 270 eurot ilma käibemaksuta

(3 tundi × 90 eurot). Õigusabiteenus on seisnenud nõude asjaolude ja materjalidega tutvumises

7(7)

(1 tund), hagiavalduse ettevalmistamises (sh tõendite tellimises, kogumises) ja koostamises

(1,5 tundi) ning hagi kohtule esitamises (0,5 tundi).

Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust (nn masshagi), tsiviilasja

keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja -mahukas) ning hagiavalduses esitatud õiguslikke

põhjendusi, leiab, et põhjendatud ja vajalik õigusabikulu TsMS § 175 lg 1 mõttes on 150 eurot.

11.3. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 450 eurot (300 + 150).

11.4. Kuivõrd kostjad on teatanud, et neil ei ole menetluskulusid tekkinud, jätab kohus kostjate

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata menetluskulude puudumise tõttu.

11.5. Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus solidaarselt

kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud 328,50 eurot (73% 450 eurost).

12. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjatelt solidaarselt välja viivise

menetluskuludelt 328,50 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik