1-16-4982/31 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-16-4982

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

15. september 2017 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 11.09.2017 ) Kriminaalasja number 1-16-4982 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sek

retär Viivi Kalme Prokurör Ene Uljanova (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

O.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu O.J

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse

kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Jätta O.J Harju Maakohtu 12.09.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16- 4982

mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja

kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK O.J Harju Maakohtu 12.09.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas on süüdi tunnistatud nr 1-16-4982 121 lg 2 p 2, 3 1 aasta vangistust. KarS § järgi ja karistuseks mõistetud KrMS § 238 lg

2 alusel vähendati O.J-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.-22.06.2015 ning 13.12.2015, s.o 3 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks oli 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise, s.o 05.06.2015 Harju Maakohtu kohtuotsusega 1-15-4424, mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 24 päeva, võrra ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 21 päeva vangistust.

2 (3)

Karistuse kandmise alguseks arvati O.J kahtlustatavana kinnipidamise päev 21.02.2016. 20.09.2016. Kohtuotsus jõustus Kinnipeetava karistusaeg algas 21.02.2016 12.12.2017. ja lõpeb KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus

teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud

karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud Võimalus tingimisi enne tähtaeg . a vabaneda avanes kinnipeetaval 17.07.2017.

Kohtule e et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava O.J sitatud materjalidest nähtub, vangistusest tingi . misi enne tähtaega vabastamist

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse k Prokurör irjalikult. , olles tutvunud

Tartu Vangla materjalidega O.J tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustus

Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ja samuti ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

O.J avaldas, et soovib tingimisi enne . Vanglas on kinnipeetav tähtaega vabaneda

tegelenud spordiga, lugenud raamatuid, õppinud eesti keelt. Rikkumisi on esinenud tööga seoses. O.J on tööst keeldunud, kuna talle ei võimaldatud erialast tööd ning töötasu ei olnud

sobiv. Kinnipeetav selgitas, et tal on olnud aega oma elu üle mõelda ja ta usub, et saab ilma alkoholita elada. Vabaduses plaanib ta asuda tööle autoremonditöökojas, aidata ema, tasuda võlgasid ja kasvatada tütart.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, O.J

kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused O.J tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus on seisukohal, et O.J vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud.

O.J on kriminaalkorras karistatud kolmel korral isikuvastaste kuritegude eest. Käesolevat karistust kannab O.J sisuliselt kolme kohtuotsuse alusel. Harju Maakohtu

08.12.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9934 mõistetud karistuse kandmiselt O.J

vabastati ja allutati käitumiskontrollile. Katseajal pani O.J toime uue kuriteo, kuid Harju Maakohtu 05.06.2016. a kohtuotsuse kohaselt kriminaalasjas nr 1-15-4424 peeti võimalikuks

O.J vabadusse jätta ning vangistus asendati üldkasuliku tööga. Taaskord pani O.J toime katseajal uue (käesoleva) kuriteo. Seega ei ole O.J-ile avaldanud mõju kergemaliigilised karistused, ta on jätkanud vägivaldsete kuritegude toimepanemist, milles on

korduvalt olnud kannatanuteks O.J abikaasa ning abikaasa lapsed. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine. Vangla iseloomustusest nähtuvalt tunnistab kinnipeetav, et osaliselt on kuriteod toime pandud alkoholi kuritarvitamise tagajärjel, kuid osaliselt süüdistab ka ib oma tegudele õigustust. kannatanuid ning ots

3 (3) O.J ei ole suutnud korda rikkumata hakkama saada ka karistuse kandmise ajal. Tal on

kaks kehtivat distsiplinaarkaristustkorralduse eiramise (28.02.2017)

ja tööst keeldumise

(19.05.2017) eest O.J istungil antud selgituste kohaselt keeldunud, kuna . Tööst on

vangla ei paku erialast ning hästi tasustatud tööd. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud

programmiga „Viha juhtimine“ ning riigikeele õppega on O.J alustanud, kuid programmist „Eluviisitreening“ kinnipeetav loobus, kuna ei pea ennast sõltlaseks.

Vabanemise korral asuks O.J taas elama koos abikaasaga, nende ühise tütre ning

abikaasa lastega. O.J sõnul on tema suhted abikaasa ja abikaasa lastega paranenud. Väidetavalt on kinnipeetaval vabanemise korral töökoht keevitajana ettevõttes xxxxxxxxxxxx, kuid kriminaalhooldaja ei ole ettevõtte omanikku kätte saanud, et teavet kontrollida. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et O.J vabastamine karistuse

kandmiselt ei ole põhjendatud. Seda ei võimalda O.J varasem elukäik, sh korduv

karistatus samaliigiliste kuritegude eest ega isiku . Ka O.J käitumine karistuse kandmise ajal vabanemisjärgsed elutingimused ei vähenda võimalust uute kuritegude toimepanemiseks, kuna

isik hakkab taas elama koos pereliikmetega, kelle suhtes on korduvalt vägivaldne olnud. Lisaks eelnevale ei ole märgata erinevust O.J suhtumises alkoholi tarvitamisse kui peamisesse

riskitegurisse, mis tema õigusvastast käitumist on põhjustanud. O.J on küll sõnades avaldanud soovi alkoholi tarvitamisest loobuda, kuid reaalseid samme selleks astunud ei ole.

Kohtu hinnangul ei ole karistus O.J puhul veel eesmärki täitnud, mistõttu tuleb O.J tingi vabastamata. jätta misi enne tähtaega vangistusest

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik