2-16-107897/17 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Hannes Olev

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-107897 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Xxxx Korteriühistu hagi Xxxxvastu võla nõudes

1 527.48 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Xxxx Korteriühistu (xxxx); hageja lepinguline esindaja Anne-Riin Kütt (e-post xxxx); kostja Xxxx(xxxx, e-post: xxxx).

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt Xxxxhageja Xxxx Korteriühistu kasuks välja põhivõlgnevus 1 099.02 eurot (üks tuhat üheksakümmend üheksa eurot ja 2 senti), viivis 147.99 eurot (ükssada nelikümmend seitse eurot ja 99 senti) ja viivis põhivõlgnevuselt (1 099.02 eurot) alates 28.02.2017 KÜS § 7 lg 4 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhivõlgnevus.

3. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine

1. Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. 2. Mõista kostjalt välja menetluskulud summas 675 (kuussada seitsekümmend viis) eurot, mis moodustub hageja poolt tasutud riigilõivust ja hageja õigusabikuludest, hageja kasuks. 3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt (675 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord

2-16-107897

2 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kostja võttis hagis esitatud nõude hagivastuses omaks, rahuldab kohus hagi ilma põhjendusteta ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1 099.02 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 147.99 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest 28.02.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni KÜS § 7 lg 4 sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustuvad hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust summas 225 eurot ja õigusabikuludest summas 450 eurot.

Kostja hageja menetluskulude suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole, kuid ei ole nõus tasuma kõiki menetluskulusid.

Kohus leiab, et vaidlust ei ole asjaolus, et hageja on riigilõivu tasunud ja õigusabi kasutanud ning seega menetluskulusid kandnud ja vastav kulu tuleb kostjal hagejale ka hüvitada, kuivõrd antud tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kohus ei näe põhjust ega alust, miks kostja ei peaks tasuma kõiki menetluskulusid, kuivõrd kuigi kostja võttis hagi kohe õigeks, andis kostja oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Kostja väidab, et hageja ei üritanud võlgnevust kohtuväliselt sisse nõuda vaid pöördus otse kohtu poole. Hageja on väitnud vastu ja tõendanud, et

2-16-107897

3 on kostjat korrektselt ja süsteemselt võlgnevustest teavitanud, kuid kostja vaidlusalust võlgnevust ei tasunud. Kohus leiab, et hageja on veenvalt tõendanud, et kostjat oli teavitatud võlgnevustest, samuti ei saa antud juhul väita, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, kuivõrd maksekäsu kiirmenetluses esitas kostja hageja nõudele vastuväide, millisel põhjusel antud hagi üldse esitati.

Kohus leiab, et hageja esindaja poolt õigusabi andmisele kulutatud aeg on põhjendatud ja tunnitasumäär mõistlik. Seega tuleb määrata kostja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks kokku 675 eurot (225 riigilõiv + 450 õigusabikulud).

TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud, mistõttu tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik