1-17-5035/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-5035

1 ) (3

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-5035 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi G.Z ’i

isikukood XXX, elukoht X (viibib Tallinna XX

Vanglas), X , X XX XX, emakeel vene keel, ei tööta,

varem kriminaalja väärteokorras karistatud korduvalt, käesolevas kriminaalasjas tõkendit ei kohaldatud;

süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tuses kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 1. juuni 2017. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava ’ G.Z i apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatav ’ a G.Z i apellatsioon Harju Maakohtu 1. juuni 2017. a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale

läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Harju Maakohtu 01.06.2017.a otsusega kokkuleppemenetluse korras tunnistati G.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 1 kuu. KarS §

65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel loeti käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 26.04.2017.a otsusega nr 1-17-3273 mõistetud raskema karistusega 1 aasta 10 kuud

vangistust, millest on maha arvatud eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ja mõisteti

liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 17.02.2017.a. Mõisteti G.Z-ilt välja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse.

Kohustati G.Z tasuma väljamõistetud kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 6 eurot.

1-17-5035

2 ) (3

Mõisteti G.Z-ilt välja kannatanu R AS (konto nr EE092200221001172813 Swedbank) kasuks 261.94 eurot.

2. G.Z mõisteti süüdi selles, et isikuna, keda on varem karistatud süstemaatiliste

varguste toimepanemise eest, võttis 14.02.2017 kella 19.57 paiku taas ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt läks ta 14.02.2017 kella 19.57 paiku Harju

maakonnas Viimsi vallas X asuvasse R - XX AS le kuuluvasse kauplusesse ning möödus kassarivist jättes tahtlikult tasumata järgmiste kaupade eest:

- 1 pudel Cognac Claude Chatelier XO karbis väärtusega 53,99 eurot

- 2 pudelit Co

gnac Courvoisier VSOP karpides koguväärtusega 87,98 eurot (2x43,99)

-

3 pudelit Metaxa 12 karpides koguväärtusega 119,97 eurot (3x39,99) Seega pani G.Z toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. S G.Z esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni, milles üüdistatav

vaidlustab temalt väljamõistetud menetluskulude ja tsiviilhagi tasumise korda. Süüdistatav

palub tühis menetluskulud on määratud maksmisele tada maakohtu otsus osas, millega igakuiselt kindlate summade kaupa ositi. Süüdistatav taotleb, et menetluskulude ja tsiviilhagi

tasumine oleks ajatatud tähtajani, millal tema kannab oma vangistuse ära, kuna vangistuses viibides puudavad tal vahendid tsiviilhagi ja menetluskulude tasumiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et G.Z’i apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

5. -1-1-7-16 seisukohale, Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016.a määruses nr 3 et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb

kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.

6. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015

kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik

kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude

hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste

lahendamisel − KrMS § 248 lg es kriminaalmenetluse lõpetamise aluste -st 1. Sedastad

puudumise KrMS § 199 lg 1 p 6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses -de 2-

sõlmitud kokkuleppe n ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle -

kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe

muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb

lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise -

1-17-5035

3 ) (3

otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud

kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide

mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta - kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKKm 3-1-1-7-16, p-d 5.2-7).

7. Kriminaalasjas on 24.05 G.Z ’i, tema kaitsja ja prokuröri vahel .2016 sõlmitud kokkulepe (lk 62-64), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud

absoluutsummana R -i kasuks kuuluv 72 eurot ning G.Z-ilt väljamõistmisele AS tsiviilhagi 261,94 eurot. Samuti on kokku lepitud tekkinud menetluskulude tasumise ulatuse ning viisi osas nimelt –

lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul. G.Z

kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud

tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga ( 64 lk ). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. õustus tasumisele kuuluvate G.Z n

menetluskuludega, nende tasumise viisiga ning väljamõistetava tsiviilhagi summaga.

Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus G.Z kinnitas, et ta on

kokkuleppest aru saanud ning nõustub sellega ja jääb kokkuleppe juurde, kokkuleppe on sõlmitud tema vabal tahtel (lk 69). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks.

Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005. a

otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel.

KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse

seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Lisaks sellele võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eelnimetatud rikkumistele süüdistatav esitatud apellatsioonis ei viita ning selliseid rikkumisi pole tuvastanud ka ringkonnakohus.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud

isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi

kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada - apellatsioon apellandile.

8. - Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus

G.Z’i apellatsiooni läbi vaatamata.