4-17-4011/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-17-4011

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.september 2017, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-17-4011 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi

M.M-i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 20.07.2017

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2317,17,006367 (10220151654793) Toimepanemise aeg ja koht 20.07.2017 kl 14.29, Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee 24km Kvalifikatsioon LS § 227 lg 2 Kaebuse esitaja

M.M (isikukood XXX, elukoht: Xxxx, Tallinn, Eesti Vabariigi kodanik) Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Lääne-Harju politseijaoskond Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 120 lg 1, § 47 lg 1, § 132 p 2, § 133- 135, § 155-156, KarS § 66 lg 2 kohus otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

20.07.2017 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,17,006367 (10220151654793) ning teha väärteoasjas uus otsus.

2. Süüdi tunnistada M.M LS § 227 lg 2 järgi ning mõista karistuseks rahatrahv 25

trahviühiku ulatuses, s.o 100 (ükssada) eurot.

3. KarS § 66 lg 2 alusel võimaldada M.M tasuda mõistetud rahatrahv tasuda

osade kaupa 2 kuu jooksul, s.o 50 (viiskümmend) eurot igakuiselt Politseija

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 20.07.2017

kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 2317,17,006367 (10220151654793) näidatud arvele:

 SEB Pank EE891010220034796011,

 Swedbank EE932200221023778606,

 Danske pangas arvele EE403300333416110002,

 Nordea pangas arvele nr EE701700017001577198. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220151654793 ja selgitusse „rahatrahv, väärteoasi nr 4-17-4011, M.M“.

2 Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise

soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik 02.08.2017 laekus Harju Maakohtule M.M-i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 20.07.2017 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2317,17,006367 (10220151654793). Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd, palub kergendada temale määratud karistust (tl 1-2).

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes (tl 7), milles

leiab, et väärteoasjas tehtud kiirmenetluse otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditel. Kiiruseületamise näol on tegemist rikkumisega, mis põhjustab ohtu nii mootorsõiduki

juhile kui ka kaasliiklejatele. Karistuse määramisel kohtuväline menetleja arvestas kergendavate asjaoludega isiku puhtsüdamlik kahetsus, tegemist on varem karistamata isikuga

ning lähtus õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalusest mõjutada M.M-i

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et 20.07.2017 koostatud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,17,006367 (10220151654793) on seaduslik ning selle muutmiseks alused kaebuses esitatud põhjendustel puuduvad.

Kohtuotsuse põhjendused Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg 1 alusel, kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 2,7),

pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

20.07.2017 koostatud kiirmenetluse otsuse (vt tl 1) väärteoasjas nr 2317,17,006367

(10220151654793) kohaselt 20.07.2017 kell 14:29 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee 24km juhtis M.M mootorsõidukit Volvo XC60 registreerimismärk xxxx kiirusega, mis ületas

lubatud sõidukiiruse 24 km/h võrra sõites kiirusega 118+-4 km/h, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 15 lg 1 p 1 ning pani toime LS § 227 lg 2 kvalifitseeritava rikkumise. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

LS § 14 lg 2 kohustab liiklejat järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist. Lohakus ja hoolimatus, mille tulemusena juht eirab temale pandud kohustust, võib endaga kaasas tuua

väga raskeid tagajärgi. Liikluskorraldust ja lubatud sõidukiirust on reguleeritud selleks, et

vältida ohu saabumist või muuta selle tekkimise võimalus minimaalseks. Ohu vältimine on

võimalik vaid siis, kui liiklejad järgivad liiklusreegleid ning käituvad sellele vastavalt. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll vt tl 2), et ületas sõidukiirust möödasõidul, praamil oli broneeritud aeg. Kiirmenetluse otsusel (vt tl 1) on M.M-i allkiri VTMS § 19, § 55 sätestatud õiguste ja kohustustega tutvumise kohta.

M.M on nõustunud kiirmenetlusega, mida tõendas oma allkirjaga, s.o rikkumise

asjaolud on selged. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka

3 ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab,

et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Karistuse

mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.oktoobri 2011 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11).

LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest

21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 47 kohaselt trahviühik on rahatrahvi

baassumma, mille suurus on 4 eurot. Kohtuväline menetleja on M.M-ile määranud

rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot, s.o 1/3 ulatuses ettenähtud sanktsiooni võimalikust ülemäärast.

Kohus on seisukohal, et M.M-i käitumine LS § 227 lg 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega (20.07.2017

koostatud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,17,006367/10220151654793 vt tl 1, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll vt tl 2, karistusregistri teatis vt tl 3, pädeva mõõtja koolituse tunnistuse koopia vt tl 4, taatlustunnistuse koopia vt tl 6 ja videosalvestisega) ning

väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. M.M-ile karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri teatisest

(vt tl 3) M.M-i kohta nähtub, et karistused tal puuduvad. Kohtu hinnangul on põhjendatud M.M-i karistamine rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot.

KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik

võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud anda M.M-ile võimalus tasuda rahatrahv ositi kahe kuu jooksul, s.o 50 (viiskümmend) eurot kuus.

Leo Kunman Kohtunik