1-17-4278/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 18. september 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-17-4278 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär

Tõlk Keili Rosar

Riina Palmi

Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

K.S , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemise xxxx l: Karistuse kandmise algus 01.01.2016 ja lõpp 01.11.2017. Kohtuasja läbivaatamise aeg 08.09.2017, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta enne tähtaega K.S vangistusest tingimisi vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja K.S-ile.

Asjaolud Viru Vangla esitas 20.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.S-i vangistusest tingim

isi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 31.05.2017 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati K.S süüdi KarS

karistati vangistusega 4 kuud. KarS 65 lg 1 alusel liitis § 199 lg 2 p 4,8 järgi ning §

2

kohus mõistetud karistusele sega mõistetud

Harju Maakohtu 31.08.2016 otsu karistuse 1

aasta 7 kuud 17 päeva vangistust mõistes K.S-ile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 10 kuud vangistust.

Karistuse kandmise alguseks luges kohus 01.01.2016.

Arves ei toeta tades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust Viru Vangla K.S-i vabastamist. tingimisi ennetähtaegset

Kohtuistung

K.S taotles

us juba enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist kui selline võimal kord on antud. Selgitas, et vabanedes tahab minna Töötukassa kaudu keevitajate kursustele ja nii leida endale sobiv töökoht, elama hakkab koos vanaemaga. Võlgu tasuda praegu ei saa, sest elu on vaja ennem korda saada. Distsiplinaarkaristust ei õigustanud, kuid märkis, et vanglas on

sage konfliktiolukord, kuna õhkkond on pingeline. Kinnitas, et tal on suur soov muutuda, alustada oma elu, luua perekond, minna tööle.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma s

eisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta K.S-i ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega K.S-i kohta.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalide

kinnipeetava ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab

kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.200 -1-1-91-06 6 määrusele kohtuasjas nr 3 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane

käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. K.S-i

ei ole olnud seaduskuulekas: tal on kehtiv distsiplinaarkaristus. käitumine vanglas Seega on oluline tingimus täitmata. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et te ekuulekas. ma käitumine vabaduses saab olema seadus

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 13-l korral, reaalset vanglakaristust kannab viiendat korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava

kriminaalse

t käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Tegemist on peamiselt varavastaste kuritegudega ja kelmustega, kuid isikut on karistatud ka

vanglast põgenemise eest. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine ja sissetuleku puudumine

ning eesmärgiks on majandusliku kasu saamine.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama vanaema juurde. egemist on vanaemale kuuluva Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et t 3-toalise korteriga. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks.

3

Kinnipeetava lähedasteks on ema, ema abikaasa (kasuisa) ja vanaema, kellega suhted on head

ning toetavad ja K.S on koju oodatud. Vanaema lähedaste poolt on nõus

kinnipeetavat vabanemisel igati abistama, moraalne ja seega on isikul olemas lähedaste materiaalne toetus. Samas ei saa jätta märkimata, et arvestades isiku korduvkaristatust, kuulub kinnipeetava tutvuskonda ilmselgelt kriminaalse taustaga isikuid. Kriminaalse taustaga on ka kinnipeetava ema ja kasuisa. Kohus on seisukohal, et kriminaalse tausta, eluning mõtteviisiga isikutega

suhtlemine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist ja seda olukorras, kus isiku kuritegeliku käitumise seniseks üheks põhjuseks on olnud kuritegelike sõprade mõju.

Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on

varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on ka vähene haridus, puudub eriala, aga samuti puudub tal ka kogemus ja harjumus töölkäimise , kuna ametlikult ta töötanud pole, elas

vanaema pensionist ja ema sissetulekust. Seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Vanglas alustas puutöö kursustel, kuid eemaldati sealt, kuna keeldus täitmast

õpetaja antud ülesandeid. Alustas ka õpinguid IVKHK puidupingitöölise erialal, kuid ei lõpetanud ning riigikeele B1 taseme õpingu katkestas ise. Isik ei oska end majandada ning oma kulude-tuludega toime tulla. Majandusliku olukorra teeb

raskeks ning uue kuriteo toimepanemise riski suurendab ka asjaolu, et isikul on maksmata nõudeid summas 20 388,92 eurot.

K.S on diagn Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei oositud narkosõltuvus.

suuda vabaduses hoiduda narkootikumide tarvitamisest, siis suureneb uue kuriteo toimepanemise risk.

Sõltuvust on varasemalt püütud ravida.

Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kõrgenenud enesehinnang, väidab, et saab oma vigadest aru, kuid kuriteod on sooritatud korduvat mustrit järgides, seega juhuse saabudes on

isik võimeline kor uriteo toimepanemist õigustab ega ole valmis kurit dama tehtud vigu. K eo põhjusi kriitiliselt hindama, süüd tunnistab osaliselt, kuna püüab end mitmesuguste asjaoludega vabandada ja tada kuriteoga kaasnevat. L o püüab ilus ootuses pääseda karistuse kandmisest n

põgenenud vanglast, kusjuures tabamisel tuvastati isikul nii alkokui ka narkojoove. S kujunenud kuritegelikule eluviisile ning raha üstemaatilised seaduserikkumised viitavad välja hankimisele kuritegelikul teel, käitumist tuleb pidada impulsiivseks, kuna kordab vigu, sest ei

suuda õppust võtta varasematest eksimustest. Röövimise toimepanemine näitab, et oma

tahtm oma probleeme teadvustab, ise saamiseks kasutab vägivalda, küll kuid väldib nendega

tegelemist tarvitades narkootilisi aineid, mis tekitab probleeme juurde. Kinnipeetava oskus

mõista teisi inimesi on puudulik, kuna tegude tagajärgedele mõeldes arvestab vaid oma vajadusi.

Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise enäosus kahe aasta jooks tõ ul 74%

ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 35%, mis on keskmisest kõrgem näitaja. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab hoolimatu ja riskeeriv eluviis, narkootikumide tarvitamine . ning impulsiivne käitumine

Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid sooritas ei täitnud kontrollnõudeid ning katseajal uue kuriteo. Seega varasem tingimuslik ka amine ei ristus ja käitumiskontrollile allut ole K.S-ile positiivset veendumus, et antud mõju avaldanud. Kohtul puudub

4

juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita.

Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt

vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel

katseaja tingimuste rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul

on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul.

Ka märgib kohus, et päevane paigutamine kartserisse distsiplinaarkaristusena kohaldatud 10- viitab tõsisemale korrarikkumisele vangistuse ajal ja kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu

veelgi süvendab kahtlust võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal.

Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid

toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 16.10.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

Jätta Viru Maakohtu 18. septembri 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

18.09.2017 kohtumäärus 1 4278 jõustus -17- 02. novembril 2017. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne referent