1-17-6472/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasi 1-17-6472

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.septembril 2017.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-17-6472 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Alisa Tõkke

Kriminaalasi U.M süüdistuses KarS § 424 järgi

Prokurör Maksim Kink

Süüdistatav U.M , isikukood: XXX, elukoht xxxx, Eesti kodanik, emakeel eesti keel, keskharidusega, ei tööta, kriminaalkorras karistatud, 28.05.2014 Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi 5-kuulise vangistusega (s.h 2 päeva eelvangistust KarS § 68 lg 1 alusel) tingimisi KarS § 73 alusel 3 aastase katseajaga (28.05.2014 – 27.05.2017). Ära kandmata karistus 4 kuud 28 päeva vangistust. Lisakaristus: juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks.

Tõkend – ei kohaldatud

Menetluse liik Kaitsja Kokkuleppemenetlus

Kaitsjat ei soovinud RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada U.M KarS § 424 järgi

1 aasta 3 kuud. ja mõista karistuseks vangistus

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistus 1 aasta 3 kuud vangistust Harju Maakohtu 28.05.2014 otsusega 1-14-4466 mõistetud, kuid ärakandmata karistuse võrra, s.o 4 kuu 28 päeva võrra ja

liitkaristuseks mõista 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada U.M-ile mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 aasta 7 kuud

28 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd ning mõista U.M-ile karistuseks (s.o 360+7x30+28)

598 tundi üldkasulikku tööd tähtajaks määrata 2 aastat . Üldkasuliku töö ärategemise alates kohtuotsuse

jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada U.M üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid KarS §-s 75 lg 2 p 2 ja täita sätestatud kohustust:

1. elama alalises elukohas xxxx;

2. ilmuma kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks;

7. mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta U.M-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus

6 (kuueks) kuuks.

LS § 127 alusel on U.M kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Asitõendid – CD-plaat – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud:

KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse:

U.M-ilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 eurot, määratud kaitsja tasu 72 eurot, joobe tuvastamise kulu 38 eurot.

Menetluskulusid on süüdistatavatel võimalik vabatahtlikult tasuda 12 jooksul vähemalt 67,92 eurot kuus ja ühel kuul 67,88 eurot kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“.

KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega U.M-ile kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Asjaolud ja menetluse käik:

U.M tahtlikult juhtis 02.02.2016 kella 01.30 Harjumaal Kernu vallas Tallinn – Pärnu – Ikla mnt 29. – 30. kilomeetril, mootorsõidukit Peugeot Boxer registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (U.M ’i ühes grammis veres oli etanolisisaldus 3,06 milligrammi, mõõtetulemuse laiendmääramatus ± 0,06 mg/g, lõplik tulemus 3,00 mg/g).

Sellise käitumisega rikkus U.M liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani U.M toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kahju ei tekitatud.

Karistuse liik ja määr:

Süüdistatav U.M , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus U.M süüdi tunnistada KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 1 aasta 3 kuud, mida suurendada KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 28.05.2014.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 4 kuud 28 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 7 kuud 28 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada see üldkasuliku tööga 598 tundi tähtajaga 2 aastat, ning sel ajal on süüdistatav kohustatud järgima KarS §

75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 märgitud lisakohustust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära juhtimisõigus 6 kuuks.

Kohtuistungil jäi süüdistatav U.M sõlmitud kokkuleppe juurde.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on talkohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, määratud kaitsja tasu, joobeseisundi tuvastamise kulu.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel U.M tuleb süüdi tunnistada

KarS § 424 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

U.M-ilt kuulub välja mõistmisele sundraha 705 eurot, määratud kaitsja tasu 72 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 38 eurot, seega kokku 815 eurot, mis vastavalt kokkuleppele kuulub tasumisele 12 kuu jooksul.

Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1,3; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik /Allkirjastatud digitaalselt/