3-17-1639/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.09.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1639

Haldusasi

Ühispakkujate Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool kaebus

riigihangete vaidlustuskomisjoni 28.07.2017 otsuse nr 111-

17/186535 tühistamisnõudes

Menetlusosalised

Kaebajad (vaidlustajad) – ühispakkujad Eesti Maaülikool ja

aktsiaselts Maves, volitatud esindaja Kärt Kirsimägi;

Vastustaja (hankija) – Keskkonnaamet, volitatud esindajad

Lüüli Junti ja Kristina Parnaul-Ollik;

Kolmandad isikud (ühispakkujad) – Tallinna Ülikool ja

Tartu Ülikool, volitatud esindaja v.adv Kristina Laarmaa.

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool kaebus.

2. Tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 28.07.2017 otsus nr 111-17/186535 ning

jätta Eesti Maaülikooli ja aktsiaseltsi Maves vaidlustus rahuldamata.

3. Mõista kaebajatelt (Eesti Maaülikoolilt ja aktsiaseltsilt Maves) solidaarselt kolmandate

isikute (Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool) kasuks välja menetluskulu 3404,20 eurot. Muus

osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 25.09.2017

(HKMS § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine

ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-17-1639

2(11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet

(hankija)

avaldas

09.05.2017

e-riigihangete

registris

avatud

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu

läbiviimine koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku

määramisega Kurtna maastikukaitsealal“ (viitenumber 186535) hanketeate (edaspidi HT) ning

tegi kättesaadavaks hankedokumendid (edaspidi HD).

2. HT p III.2.3) alap 4.3) kohaselt peab pakkuja poolt nimetatud töö hüdrogeoloogilise

uuringu poole eest vastutav isik olema avaldanud vähemalt 1 (ühe) numbrilise

hüdrogeoloogilise modelleerimise teemalise artikli Eesti Teadusinfosüsteemi kvalifikatsiooni

1.1 publikatsioonina (kinnitatud haridus- ja teadusministri 30.07.2009 käskkirjaga nr 704 „Eesti

Teadusinfosüsteemis kasutatavate teadus- ja arendustegevust käsitlevate klassifikaatorite

kinnitamine“ https://www.etis.ee/otsingud/classification.aspx).

3. Pakkumuse esitasid kaks pakkujat: ühispakkujad Eesti Maaülikool ja aktsiaselts Maves

ning ühispakkujad Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool.

4. Keskkonnaameti 07.07.2017 käskkirja nr 1-1/17/251 punktiga 1 kvalifitseeriti

ühispakkujad Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool; punktiga 2 jäeti Eesti Maaülikool ja aktsiaselts

Maves kvalifitseerimata; punktiga 3 tunnistati ühispakkujate Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool

pakkumus vastavaks; punktiga 4 tunnistati ühispakkujate Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool

pakkumus edukaks ning punktiga 6 otsustati sõlmida hankeleping ühispakkujatega Tartu

Ülikool ja Tallinna Ülikool.

Keskkonnaamet põhjendas 07.07.2017 käskkirja nr 1-1/17/251 p 2 viisil, et artiklis ei kajastu

numbrilise hüdrogeoloogilise modelleerimise nõue järgnevatel alustel: 1) artikli võtmesõnade

loetelus pole märgitud hüdrogeoloogilist modelleerimist, mis viitab, et artikli autorid ei

defineeri oma artiklit hüdrogeoloogilise modelleerimise teemalise teadusliku kokkuvõttena; 2)

artikli keskseks teemaks on Eesti ühe graniidimaardla rajamise mõju põhjaveerežiimile;

hüdrogeoloogiliste tingimuste ja maardla rajamise mõjude analüüsil kasutatakse ühe

ühispakkuja loodud hüdrogeoloogilist mudelit; kuna mudelit kasutatakse vaid nn tööriistana

graniidimaardla mõjude hindamisel hüdrogeoloogilistele tingimustele, käsitletakse artiklis vaid

modelleerimise tulemusi; artiklis ei ole kirjeldatud mudeli koostamise metoodikat, st selle

lähteandmeid, piirtingimusi, kalibreerimise ja mudeli usaldusväärsuse kontrollimise meetodeid

ega ka kasutatud tarkvara; 3) artiklist ei nähtu, et selles kasutatud hüdrogeoloogilise mudeli

koostajaks on pakkuja poolt hankes vastutava isikuna märgitud isik; 4) kuna artiklis ei käsitleta

numbrilise hüdrogeoloogilise mudeli koostamist ja metoodikat, vaid kasutatakse üksnes

modelleerimise tulemusi, ei ole selle artikli põhjal võimalik hinnata pakkuja pädevust

hüdrogeoloogilise modelleerimise teemal ning pakkuja teenuse osutamise eest vastutav isik ei

vasta hankija poolt hanketeates ja hankedokumentides märgitud tingimustele.

5. Ühispakkujad Eesti Maaülikool ja aktsiaselts Maves esitasid 14.07.2017 riigihangete

vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse Keskkonnaameti 07.07.2017 käskkirja nr

1-1/17/251 punktide 2, 4 ja 6 kehtetuks tunnistamiseks.

6. VAKO 28.07.2017 otsusega vaidlustuses nr 111-17/186535 rahuldati ühispakkujate Eesti

Maaülikool ja aktsiaselts Maves vaidlustus ning tunnistati kehtetuks Keskkonnaameti

07.07.2017 käskkirja nr 1-1/17/251 punktid 2, 4 ja 6. VAKO hinnangul on hankija 07.07.2017

käskkirja p 2 õigusvastane, kuivõrd vaidlustaja hüdrogeoloogilise uuringu eest vastutava isiku

Madis Metsuri CV-s märgitud artikkel „Geological and environmental preconditions for

3-17-1639

3(11)

utilisation of Maardu granite deposiit, northern Estonia“ (edaspidi vaidlusalune artikkel) on

ETIS andmebaasi kohaselt klassifitseeritud kui 1.1 publikatsioon ning sel on numbrilise

hüdrogeoloogilise modelleerimisega vähemalt teatav kokkupuude. VAKO nõustub, et

numbriline hüdrogeoloogiline modelleerimine ei ole vaidlusaluse artikli peateemaks, vaid on

üks aspekt, mida on käsitletud seotuna vaidlusaluse artikli põhiteemaga. HT p III.2.3) alap 4:3)

ei täpsusta, millist artiklit saab selleteemaliseks pidada. Samuti ei nähtu nimetatud punktist, kas

numbriline hüdrogeoloogiline modelleerimine peab olema artikli põhiteemaks või võib see olla

ka kõrvalteemaks. Nõndasamuti ei maini HT p III.2.3) ühtegi lisatingimust, mille on 07.07.2017

käskkirja p-s 2 ja vaidlustusmenetluses välja toonud hankija. HT mitmeti mõistetavuse korral

tuleb HT-d tõlgendada pakkujale soodsamal ja vähem koormaval viisil ning hankija ei saa

vaidlustusmenetluses antavate selgitustega omistada HT sättele tõlgendust, mida sellel

asjakohaseid tõlgendamiskaanoneid kasutades ei ole. VAKO hinnangul on vaidlusaluse artikli

seotus

numbrilise

hüdrogeoloogilise

modelleerimisega

piisav,

et

seda

lugeda

vastavateemaliseks. Hankija on asunud HT p III.2.3) alap 4.3) asunud sisustama pakkujale

kahjulikumal moel, loetledes 07.07.2017 käskkirjas mitmeid lisatingimusi, mida HT-st ei

tulene. Soovi korral oleks hankija pidanud need selgesõnaliselt sätestama HT-s. Hankija ja

kolmanda

isiku

viited

vaidlustaja

19.05.2017

ettepanekule

muuta

vastavat

kvalifitseerimistingimust ning hankija 22.05.2017 vastusele sellele ettepanekule tuleb jätta

tähelepanuta. Need ei seostu käesoleva vaidlusega. Hankija ja vaidlustaja vaheline

korrespondents eRHR-s vahemikus 19.05.2017-22.05.2017 puudutas HT p III.2.3) alap-s 4.3)

sätestatud kvalifitseerimistingimuse kaotamist või muutmist ning mitte seda, kuidas tuleks

mõista määratlust „numbrilise hüdrogeoloogilise modelleerimise teemaline“. VAKO jättis

tõendamatuse tõttu tähelepanuta kolmanda isiku vastuses vaidlustusele sisalduvad Anto

Raukase ja Leo Vallneri väidetavad arvamused vaidlusaluse artikli kohta. Arvamused on

esitatud osana kolmanda isiku vastuse tekstist. Eeltoodust tulenevalt on õigusvastased ka

hankija 07.07.2017 käskkirja p-d 4 ja 6.

7. Ühispakkujad Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool esitasid 07.08.2017 Tallinna

Halduskohtule kaebuse VAKO 28.07.2017 otsuse nr 111-17/186535 tühistamisnõudes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Ühispakkujad Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool jäävad kõikide vaidlustusmenetluses

esitatud seisukohtade ja vastuväidete juurde ning nõustuvad hankija poolt vaidlustusmenetluses

esitatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid uuesti korrata.

VAKO ei ole järginud HT p III.2.3) alap 4.3) tõlgendamisel grammatilise tõlgendamise

reegleid. VAKO ei ole analüüsinud, mida saab pidada „numbriliseks hüdrogeoloogiliseks

modelleerimiseks“ ega seda, mida tähendab „teemaline“. Ühispakkujad on oma 18.07.2017

seisukohtades viidanud kõnealuse artikli kaasautori Anto Raukase seisukohale, mille kohaselt

ei pidanud artikli kaasautor ise artiklit numbrilise hüdrogeoloogilise modelleerimisega üldse

seotuks, kuna „artiklis ei ole modelleerimist ennast ja ka arvandmeid toodud“. Analoogse

hinnangu on andnud vaidlusalusele artiklile valdkonna ekspert hr Vallner 16.07.2017, kelle

hinnangule on ühispakkujad Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool samuti oma 18.07.2017

seisukohtades viidanud. Hr Vallner loetleb üksikasjalikult, millised elemendid peaksid artiklis

olema kajastatud selleks, et artiklit saaks üldse lugeda numbrilise hürdogeoloogilise

modelleerimise teemaliseks – artiklis peaks olema lähtevõrrand või nende süsteem, kasutatud

programmipakett, mudeldamisobjekti hüdrogeoloogiline kirjeldus, mudeldamiskontseptsioon,

alg- ja rajatingimuste motiveering, mudeldamisarvutuste metoodika, mudeli kalibreerimine,

mudeldamistulemuste esitamine ning nende interpreteerimine, olulisemate andmete tabel,

3-17-1639

4(11)

viited uuringutele. Kaebajad ei ole eitanud, et ühtegi eelnimetatud aspekti kõnealuses artiklis ei

kajastata. Samuti ei ole kaebajad eitanud, et eelloetletud aspektid on hüdrogeoloogilise

modelleerimise olulised elemendid, vaid nii kaebajad kui ka kolmandad isikud on ühel meelel

selles, et kõnealuses artiklis on hüdrogeoloogilist mudeldamist vaid mainitud seoses

graniitmaardla rajamise mõjuga põhjaveele.

Põhimõtteliselt on vale VAKO järeldus, et artiklit saab lugeda numbrilise hüdrogeoloogilise

modelleerimise teemaliseks, kui artiklil on kuitahes vähene puutumus numbrilise

hüdrogeoloogilise modelleerimisega. „Teema“ ja „teemalisus“ tähendab eesti keeles

ainevaldkonda, kandvat rolli, lähtepunkti, mitte mistahes vähese kaaluga puutumust. Nii P.

Nemvalts kui K. Kerge lingvistika ekspertidena kinnitavad, et „teemalisus“ tähendab artikli

põhisisu, kandvat teemat, mitte puutumust kõnealuse küsimusega. Kui kõnealune artikkel ei

räägi numbrilisest hüdrogeoloogilisest modelleerimisest, vaid üksnes mainib seda paiguti ja

peateemana

kirjeldab

geoloogilisi

ja

keskkonnatingimusi

Maardu

graniidimaardla

kasutuselevõtuks, siis järelikult ei ole artikkel ka numbrilise hüdrogeoloogilise modelleerimise

teemaline HT p III.2.3) alap 4.3) tähenduses.

Ekslik on kaebajate seisukoht, et vaidlusaluse artikli oluline osa on hüdrogeoloogiline

modelleerimine. Igal teadusartiklil on kindel struktuur, kus töö eesmärk ja sisu määratletakse

sissejuhatuses. Vaidlusaluse artikli sissejuhatuse kohaselt on artikli eesmärgiks leida parim

kasutusvõimalus Tallinna lähedal olevale väga reostunud alale. Artikli diskussiooni osas

mainitakse küll põhjaveemudeli tulemusi, kuid väär on kaebajate väide, et artikli järeldusteni

jõudmine oligi võimalik vaid hüdrogeoloogilist modelleerimist kasutades. Kuna artiklis ei ole

hüdrogeoloogilist mudelit, selle ehitust, kasutatud parameetreid, kontrollmeetmeid jne

absoluutselt kajastatud, siis on võimatu artikli järeldusi üldse hüdrogeoloogilise modelleerimise

ning hüdrogeoloogilise mudeliga seostada. Asjakohatud on kaebaja väited seoses mudeli

pinnalt tehtud põhjaveearuande kinnitamisest keskkonnaministri poolt. Hanketingimustes oli

nõue, et avaldatud oleks hüdrogeoloogilise modelleerimise teemaline 1.1 klass artikkel. Kuna

vaidlusalune artikkel hüdrogeoloogilist mudelit ei kajastanud, siis ei saanud ka retsensent anda

selles osas hinnangut. Põhjendamatud on kaebajate väited ekspertarvamuste erapoolikuse

kohta. Keeleteadlased kinnitavadki oma arvamustega tavaarusaama, et teemalisus tähendab

kandvat ideed või eesmärki. Kui teema tähendaks mõne väljendi või küsimuse mainimist

artiklis, siis oleks artikli kui terviku teema määratlemine juba põhimõtteliselt võimatu ning

muudaks kvalifitseerimistingimuse sisutühjaks. Kaebajate käitumine hankemenetluses

19.05.2017 selgitustaotluse esitamisel kinnitab, et HT p III.2.3) alap 4.3) sisu ehk nõue omada

hüdrogeoloogilist modelleerimist ja mudelit sisuliselt käsitlevat artiklit ei jäänud kaebajatele

arusaamatuks. Kui kaebajad oleks tõepoolest pidanud hüdrogeoloogilise modelleerimise

teemaliseks artikliks, mis pelgalt mainib mudelit või modelleerimist, ei oleks kaebaja sellist

ettepanekut hankijale üldse teinudki.

Nii hankija kui kolmas isik on vaidlustusmenetluses olnud läbivalt seisukohal, et HT p III.2.3)

alap-s 4.3) sätestatud kvalifitseerimistingimust ei saa vaadelda vaakumis, arvestamata selle

eesmärki, milleks on leida hankelepingu täitmise võimekusega hüdrogeoloogilise uuringu eest

vastutav isik. VAKO ei ole oma otsuses HT p III.2.3) alap 4.3) sätestatud tingimust selle

eesmärki silmas pidades tõlgendanud ning on jätnud põhjendamatult hankija ja ühispakkujate

Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool sellekohased seisukohad tähelepanuta. Kuigi kohtupraktikas

on mööndud, et hankija ei saa kvalifitseerimistingimust kitsendavalt tõlgendada, kui tingimuse

grammatiline tähendus on mitmetimõistetav, siis ei tähenda see, et kvalifitseerimistingimuse

tõlgendus võiks olla sedavõrd lai, et tingimus kaotab mistahes sisu ja eesmärgi. Käesoleval

juhul on ilmne, et antud juhul vastab nii grammatilise tõlgenduse reeglitele kui ka

kvalifitseerimistingimuse

eesmärgile

tõlgendus,

et

„numbrilise

hüdrogeoloogilise

modelleerimise teemaliseks“ artikliks loetakse artiklit, mille peateema on numbriline

3-17-1639

5(11)

hüdrogeoloogiline modelleerimine ja mis räägib vahetult sellisest modelleerimisest, mitte ei

piirdu modelleerimise põgusa mainimisega.

VAKO on jätnud ebaõigesti hr Raukase kui vaidlusaluse artikli kaasautori ja vastava valdkonna

eksperdi arvamuse otsuse tegemisel arvestamata. Samuti on VAKO jätnud põhjendamatult

tähelepanuta hr Vallneri hinnangu. VAKO ei selgitanud ühispakkujatele Tallinna Ülikool ja

Tartu Ülikool, et VAKO hinnangul ei ole nende 18.07.2017 seisukohtades viidatud hr Raukase

arvamus ja hr Vallneri hinnang nõuetekohases tõenduslikus vormis, mistõttu oli VAKO otsus

selles osas ühispakkujatele Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool üllatuslik.

9. Keskkonnaamet ei nõustu VAKO 28.07.2017 otsuses toodud järeldustega ning palub

kaebus rahuldada ja VAKO 28.07.2017 otsus nr 111-17/186535 täies ulatuses tühistada.

Hankija jääb vaidlustusmenetluses esitatud kõigi seisukohtade juurde. Ühispakkujad Eesti

Maaülikool ja aktsiaselts Maves ei ole vaidlusaluses artiklis käsitlenud numbrilise

hüdrogeoloogilise modelleerimise teemat, vaid selle alusel läbi viidud uuringuid. Seega ei saa

artiklit hindavad oma valdkonna spetsialistid (retsensendid) anda hinnangut sellele artiklile

numbrilise hüdrogeoloogilise modelleerimise osas. Vaidlusaluse artikli keskseks teemaks on

Maardu graniidimaardla rajamise mõju põhjaveerežiimile. Hankemenetluses osalejatel on

kohustus käituda hankedokumentide tingimuste tõlgendamisel heas usus ning küsida

hankedokumentide erineva tõlgendusvõimaluse korral riigihangete seaduse (redaktsioon

kehtivusega kuni 31.08.2017; RHS) § 56 lg 1 alusel hankedokumentide tingimuste kohta

selgitusi (Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2011 lahend nr 3-11-1452, p-d 15-18). Ühispakkujad

Eesti Maaülikool ja aktsiaselts Maves tegid 19.05.2017 riigihangete registri teabevahetuse lehel

hankijale ettepaneku põhjendamatu teadusartikli nõue kaotada või asendada see varasema

töökogemusega. Hankija vastas 22.05.2017 kaebajate ettepanekule ning selgitas, miks on

vajalik, et hüdrogeoloogilise uuringu poole eest vastutav isik oleks muuhulgas avaldanud

vastavasisulise artikli ning kuidas taolise artikli avaldamise käigus selgub mh, kas artikli autor

on oma hüpoteesi õigesti püstitanud ja jõudnud õigetele järeldustele. Kaebajad pidid mõistma

hankija 22.05.2017 vastusest, et hankija soovib pakkujalt kvalifitseerimise tingimustele

vastavuse hindamiseks just teadusartiklit hüdrogeoloogilise modelleerimise kohta. Ükski teine

hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimus ei võimalda hankijal kontrollida isiku

metoodiliste teadmiste ja analüüsivõime olemasolu. Seda võimaldab ainult vastava teadusartikli

olemasolu. Kui hankija vajadusi suudavad täita vaid vähesed ettevõtjad, kuid seatud tingimus

on hankija tegelike vajadustega vastavuses, on tingimus lubatav (Euroopa Kohtu 17.09.2002

otsus kohtuasjas C-513/99, p 85). Vaidlusalune kvalifitseerimistingimus on vajalik pakkuja

teenuse osutamise eest vastutava isiku pädevuse hindamiseks.

Hankija ei nõustu VAKO 28.07.2017 otsuse p-s 18 toodud järeldusega, et vaidlusaluse artikli

seotus numbrilise hüdrogeoloogilise modelleerimisega on piisav, et seda lugeda

vastavasisuliseks. Hankedokumentides ette nähtud tingimusi tuleb tõlgendada lähtuvalt nende

eesmärgist, ülesehitusest ja sõnastusest; kahtluse korral võib hankija hinnata sellise tingimuse

kohaldatavust, kontrollides kõiki üksikjuhtumeid ning arvestades sealjuures kõiki olulisi

asjaolusid (Euroopa Kohtu 10.12.2009 otsus kohtuasjas T-195/08, p 51). Käesoleval juhul tuleb

vaidlusaluse artikli puhul lähtuda mõistest „teemaline“ ning teemaliseks saab artiklit pidada

vaid juhul, kui numbrilisel hüdrogeoloogilisel modelleerimisel on artiklis kandev roll ja artikkel

räägib modelleerimisest. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse punktis 1.3 on projekti üheks

eesmärgiks hüdrogeoloogilise mudeli koostamine antud looduskeskkonnas. Kaebajad pidid aru

saama, et tehnilise kirjelduse p-s 1.3 märgitud mudeli Kurtna maastikukaitsealal koostab nende

poolt esitatud hüdrogeoloogilise uuringu poole eest vastutav isik. Arvestades ka hankija

22.05.2017 selgitust eRHS teabevahetuse lehel, pidi mõistlik pakkuja aru saama, mida HT p

III.2.3) alap-s 4.3) märgitud nõue tähendab.

3-17-1639

6(11)

VAKO on rikkunud uurimis- ja selgitamispõhimõtteid, kuna ei juhtinud kolmandate isikute

tähelepanu nende esitatud tõendite puudustele. Selle tulemusel on VAKO teinud ebaõige

otsuse. Kui VAKO jaoks ei ole vaidlustuse suhtes esitatud vastus piisavalt ammendav ning

puuduv informatsioon on õige otsuse tegemise jaoks oluline, tuleb selgitamiskohustuse

täitmiseks juhtida teise menetlusosalise tähelepanu sellele, mille kohta tuleb vastuses selgitusi

anda või korraldada asjas uus istung RHS § 125 lg 5 alusel. Riigikohus on selgitanud, et

uurimispõhimõte hõlmab ka VAKO selgitamiskohustust, st kohustust juhtida menetlusosalise

tähelepanu vaidlustuse eesmärgi saavutamiseks või otsuse tegemiseks vajaliku toimingu

sooritamisele, sh vaidluse aluseks oleva asjaolu tõendamisvajadusele (Riigikohtu

halduskolleegiumi 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, p 27). VAKO seisukoht, et tal puudub

igasugune võimalus kontrollida, kas isikud on selliseid ütlusi üldse andnud, ei ole kooskõlas

RHS § 125 lg-tega 2 ja 8.

10. Ühispakkujad Eesti Maaülikool ja aktsiaselts Maves ei nõustu ühispakkujate Tallinna

Ülikool ja Tartu Ülikool kaebusega ning leiavad, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Ühispakkujad Eesti Maaülikool ja aktsiaselts Maves jäävad vaidlustusmenetluses esitatud

seisukohtade juurde, mille kohaselt hankija 07.07.2017 käskkirja nr 1-1/17/251 p-d 2, 4 ja 6 on

vastuolus RHS-ga ega pea vajalikuks oma seisukohti selles osas korrata.

VAKO 28.07.2017 otsuse tühistamiseks alust ei ole. VAKO on õigesti leidnud, et hankija ei

saa pakkujate kvalifitseerimise etapis asuda kvalifitseerimise tingimust sisustama pakkujale

kahjulikumal moel ning kõik lisatingimused tuleb esitada selgesõnaliselt hanketeates.

Vaidlusalune

artikkel

vastab

hanketeates

esitatud

tingimustele.

Vaidlusaluse

kvalifitseerimistingimusena ei ole seatud nõuet, mille kohaselt peab pakkuja meeskonna liikmel

olema avaldatud artikkel numbrilisest hüdrogeoloogilisest modelleerimisest, vaid selle

„teemaline“. See muudab kaebuses ja selle lisades esitatud seisukohad numbrilise

hüdrogeoloogilise modelleerimise olemusest sisutuks. Hr Vallneri ekspertarvamus on

subjektiivne hinnang, selles ei ole viidatud, millise artikli/teadusajakirja või teatmeteose alusel

peab artikkel sisaldama arvamuses nimetatud osasid. Hankija ei ole seadnud tingimust, et artikli

peateema peab olema vaidlusalune valdkond. Asjaolu, et hankija on koostanud tingimused

eksitavalt/ebaselgelt, ei ole kaebajate hinnangul aluseks asuda hilisemas menetluses tingimusi

pakkujale kahjustavalt sisustama. Hüdrogeoloogiline mudeldamine on vaidlusaluse artikli

oluline osa, kuna ilma selleta ei oleks olnud võimalik artiklis toodud järeldusteni jõuda.

Kaebajad ei nõustu kolmandate isikute poolt kvalifitseerimistingimusele lisatud laiendi

„teemaline“ omistatud tähendusega. Ühispakkujad Eesti Maaülikool ja aktsiaselts Maves

lähtusid hankija seatud tingimuste sisustamisel tavapärasest sõnakasutusest. Tavainimesele

mõistetavas keeles on hankija seatud tingimus mõistetav selliselt, et kaebajad pidasid enda

komplekteeritud meeskonda piisavalt pädevaks hankija esitatud nõuete valguses, st vastutava

isiku poolt avaldatud artikkel peab sisaldama mh numbrilise hüdrogeoloogilise mudeldamise

teemat. Riigihanke tingimused ei või olla nii keeruliselt sõnastatud, et nende tõlgendamiseks

on vaja (keele)teadlasi. Sellistel juhtudel tuleb teadlaste seisukoht kõrvale jätta ja lähtuda

tavainimese arusaamast. Riigihanke tingimuste juures ei ole sõna „teemaline“ sisu täpsustatud.

Seega tuleb selle tähendust mõista nii laialt kui seda on võimalik. Vaidluse lahendamisel ei ole

olulised kaebusele lisatud keeleteadlaste seisukohad, kuna hankija on jätnud vaidlusaluse

tingimuse vajalikus mahus määratlemata.

Vaidlusaluse artikli tulemus oli otseselt seotud numbrilise hüdrogeoloogilise mudeldamisega,

mistõttu ilmselgelt on geoloogiliste ja keskkonnatingimuste hindamisele ning maavarade

kaevandamise võimalikkusele keskendunud artikli autorid hüdrogeoloogilise modelleerimisega

hästi kursis. Erinevalt artiklist, kus käsitletakse ainult mudelit, on vaidlusalune artikkel samm

edasi ning käsitleb ka mudeli tulemuste rakendamist reaalses elus, nagu hankijal seda

3-17-1639

7(11)

lõpptulemusena on vaja. Asjakohatud on vastustaja ja kolmandate isikute arutelud sellest, kui

põhjalikult peab vaidlusaluses artiklis olema käsitletud numbrilise hüdrogeoloogilise

mudeldamise detaile jne, tegemist on kaheldava väärtusega mudeliga ja ebapädeva

meeskonnaga. Artiklis vaadeldav põhjaveemudel on riiklikult tunnustatud, artikkel on

avaldatud, seega on artikli sisu ja tulemusteni jõudmise metoodika tunnustatud. Mudeli

kasutamine nn tööriistana probleemi lahendamisel näitab selle praktilist rakendamist ja annab

kindluse, et tegemist pole puhtalt teoreetilise ülesande lahendusega.

Riigihanke menetlus on oma olemuselt formaliseeritud menetlus, mistõttu peab hankija mh

pakkujate kvalifitseerimisel jääma hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimuste

raamidesse. Kaebajad ei vaidle vastu hankija õigusele kontrollida pakkujate vastavust sisuliselt,

st tuvastada kvalifitseerimistingimustega seotud olulised asjaolud, kuid selle tulemusel ei saa

tekkida

olukorda,

kus

hankija

asub

sisulise

kontrolli

teostamise

põhjendusel

kvalifitseerimistingimusi hilisemalt sisustama. Riigikohus on märkinud, et kui kvalifitseerimise

tingimustes kasutatakse määratlemata õigusmõistet, peab hankija vajadusel esitama

selgesõnalised tingimused hanketeates ning kvalifitseerimistingimuste sisustamiseks ei saa

lähtuda hankelepingu eseme tehnilisest kirjeldusest (RKHK 13.07.2013 otsus nr 3-3-1-24-13).

Läbipaistvuse põhimõttega on vastuolus olukord, kus ebapiisavalt koostatud hanketeate tõttu

peavad pakkujad asuma hanke esemest või sisulistest kvalifitseerimistingimustest tuletama

nõutavaid dokumente või andmeid. Vastustaja on oma põhjendustes välja toonud

kvalifitseerimata jätmise põhjused, mis tuginevad hanketeates sätestamata tingimustele ning

viidanud hilisemalt vaidluses hanke tehnilisele kirjeldusele, millest oleks pakkuja pidanud

hankija soove tuvastama. Vastustaja on rikkunud ühispakkujate Eesti Maaülikool ja aktsiaselts

Maves kvalifitseerimata jätmisel RHS nõudeid.

Kaebajad ei ole hankemenetluse jooksul nõudnud mitte ühegi tingimuse kehtetuks

tunnistamist/nõude eemaldamist. Väited, et kaebajad kaasasid olenemata hankija selgitustest

enda kvalifitseerimistingimuste täitmiseks teadlikult ja pahatahtlikult nõuetele mittevastava

hüdrogeoloogi, on põhjendamatud ja pahatahtlikud. Hankijal on juba enne pakkujate

kvalifitseerimise alustamist väljakujunenud hinnang – pakkuja, kes teeb mõistlikest

kaalutlustest lähtuvalt ettepaneku muuta hanketingimusi, ei saa vastata riigihanke

nõuetele/esitada vastavat pakkumust. Tegemist on hankija eelarvamusega.

Kaebajad möönavad, et rakendusliku töö tegemiseks seatud kvalifitseerimistingimus, mille

kohaselt peab töö tegijal olema akadeemiline taust, paistab liialdusena. Seetõttu on hankijale

esitatud hankemenetluse ajal ettepanek muuta tingimused proportsionaalseks töö sisuga.

Vastustaja

ja

kolmandate

isikute

viited

kvalifitseerimistingimuste

vajalikkusele,

proportsionaalsusele ja vastavusele, hankemenetluse ajal jagatud selgitustele ei ole asjakohased

ja tuleb jätta tähelepanuta. Kaebusele tõendina lisatud artikli kaasautori hr Raukase seisukohast

ei saa välja lugeda kinnitust, et artikkel hüdrogeoloogilist modelleerimist ega mudelit ei käsitle.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus

tuleb rahuldada.

12. RHS § 39 lg 1 kohaselt peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja

finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud

kvalifitseerimise tingimustele.

3-17-1639

8(11)

13. Käesoleval juhul jättis hankija 07.07.2017 käskkirja nr 1-1/17/251 p-ga 2 kaebajad

kvalifitseerimata, kuna nad ei vasta HT p III.2.3) alap-s 4.3) sätestatud nõudele – ühispakkujate

poolt määratud hüdrogeoloogilise uuringu poole eest vastutava isiku avaldatud artiklis ei

kajastu numbrilise hüdrogeoloogilise modelleerimise nõue.

14. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et vaidlusalune artikkel on ETIS-s

kvalifitseeritud 1.1 publikatsioonina. Samuti ei ole vaidlust osas, et artikli kokkuvõttes

(„Abstract“) on mh märgitud „Based on the hydrogeological modelling it was found, that under

normal circumstances the construction and operation of the Maardu deep granite mine is

environmentally safe“. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul VAKO õigesti märkinud, et

vaidlusalusel artiklil on teatav kokkupuude numbrilise hüdrogeoloogilise modelleerimisega.

15. Küll aga on vaidluse all küsimus, kas ainuüksi numbrilise hüdrogeoloogilise

modelleerimise mainimist saab pidada piisavaks, et lugeda artikkel vastavateemaliseks HT p

III.2.3) alap 4.3) tähenduses. Selleks, et hinnata, kas hankija tuvastas õigesti, et kaebajad HT p

III.2.3) alap 4.3) tingimusele ei vasta, tuleb esmalt kõnesolevat kvalifitseerimistingimust

tõlgendada.

16. Kaebajate hinnangul tuleks HT p III.2.3) alap 4.3) sisustada lähtudes tavainimese

arusaamast ning lugeda hüdrogeoloogilise modelleerimise teemaliseks ka artikkel, milles on

kajastatud mh numbrilise hüdrogeoloogilise mudeldamise teemat. Kaebajate hinnangul ei ole

muud tingimused olulised, kuna hankija on kõikide põhjenduste ja selgitustega, mida hankija

vaidlusaluse tingimusega saavutada soovis ning millistele tingimustele artikkel tegelikult

vastama peaks, tulnud välja pärast pakkumuste esitamise tähtaeg.

17. Kohus sellise kaebajate käsitlusega ei nõustu.

18. Vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse grammatilisel tõlgendamisel saab artiklit lugeda

numbrilise hüdrogeoloogilise modelleerimise teemaliseks, kui see on artikli põhiteema või

lisaks põhiteemale käsitletakse sisuliselt ka numbrilist hüdrogeoloogilist modelleerimist.

Seetõttu on kaebajad õigesti märkinud, et vastavateemaliseks saab lugeda artiklit, milles on

kajastatud mh numbrilise hüdrogeoloogilise mudeldamise teemat. Samas ei piisa üksnes nõude

grammatilisest

tõlgendamisest

selgitamaks

välja,

kas

kaebajad

nimetatud

kvalifitseerimistingimusele vastavad. Seejuures ei saa kohus asuda hankija asemel hanketeate

tingimust sisustama, mistõttu ei ole asja lahendamisel määravad ka kolmandate isikute esitatud

ekspertarvamused ja A. Raukase hinnang.

19. Kui kvalifitseerimise tingimuse grammatiline tõlgendamine ei võimalda pakkuja vastavust

hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimusele sisuliselt kontrollida, siis tuleb

kvalifitseerimise tingimuse mõtet selgitada hanke eesmärgi ja hankija kavatsuste kaudu (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2011 otsus nr 3-10-1495, p 18). Hankedokumentides ette

nähtud tingimusi tuleb tõlgendada lähtuvalt nende eesmärgist, ülesehitusest ja sõnastusest;

kahtluse korral võib hankija hinnata sellise tingimuse kohaldatavust, kontrollides kõiki

üksikjuhtumeid ning arvestades sealjuures kõiki olulisi asjaolusid (Euroopa Kohtu 10.12.2009

otsus kohtuasjas T-195/08, p 51). Ka Riigikohus on selgitanud, et haldusorganil tuleb

määratlemata õigusmõistet sisustada kas vastustes järelepärimistele või lõplikus haldusaktis,

millega pakkumised tunnistatakse vastavaks või mittevastavaks ja milles otsustatakse

ainuõiguse saaja (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.03.2011 otsus nr 3-3-1-87-10, p 16). Kuigi

käesoleval juhul ei ole vaidlustatud hankija otsust pakkumiste vastavaks või mittevastavaks

tunnistamisest ning tegemist ei ole ainuõiguse andmise konkurssiga, on siiski Riigikohtu

toodud seisukohad kohaldatavad ka käesoleval juhul, kuivõrd ka kontsessiooni andmisel tuleb

järgida riigihanke üldpõhimõtteid.

3-17-1639

9(11)

20. Käesoleval juhul on hankija selgitanud HT p III.2.3) alap 4.3) sisu oma 22.05.2017 vastuses

kaebajate 19.05.2017 küsimusele järgmiselt: „Hankija soovib, et pakkujal oleks nii uurimuse

läbiviimiseks vajalikud metoodilised teadmised ning analüüsivõime kui ka vastavasisuline

praktiline kogemus. Leiame, et üks mainitud omadus ei saa täielikult asendada teist. ETIS’e

klassifikaatoriga 1.1 teaduspublikatsioon on rahvusvahelise levikuga väljaandes ilmunud

eelretsenseeritud töö, mis tähendab, et artiklis käsitletu on heakskiidu saanud mitmete

sõltumatute ja anonüümsete sama eriala ekspertide poolt (näiteks annab retsensent hinnangu,

kas töös esitatud tulemuste baasil on üldse võimalik jõuda sellisele järeldusele, nagu jõuti).

Rakendusuuringuid hankijale teadaolevalt sõltumatud ning anonüümsed rahvusvahelised

eksperdid üldjuhul ei retsenseeri ning see, et töös toodud järeldustele on kirjeldatud viisil üldse

võimalik jõuda (näiteks, et kasutatud statistilise analüüsi metoodika on mingite konkreetsete

andmete puhul õige valik), on vaid töötegija enda hinnang. Töö tellija hinnang tehtule ei ole

hankija hinnangul samastatav sõltumatu retsensendi omaga, sest töö tellija ei ole reeglina sama

eriala ekspert.“ (tl 114).

21. Seega on hankija piiranud kõnesoleva kvalifitseerimise nõude tõlgendust, viidates, et

hankijale on oluline, et pakkujal oleks uurimuse läbiviimiseks ka vajalikud metoodilised

teadmised. Seetõttu on ekslik kaebajate seisukoht, et vaidlusalust hanketeate punkti tuleks

tõlgendada nii laialt kui võimalik. Kohtupraktikas on peetud mitmeti mõistetava

hanketingimuse võimalikult laialt tõlgendamist põhjendatuks siis, kui hankija ei ole andnud

enne pakkumiste esitamist selgitusi vastava ebaselge nõude kohta. Nii on Tallinna

Ringkonnakohus selgitanud, et kui HT tingimus on mitmeti mõistetav ja hankija ei ole

asjakohasele küsimusele vastates selle tähendust tõlgendanud piiravalt, tuleb RHS § 3 p-st 4

tulenevalt mõista kvalifitseerimistingimust nii, et see võimaldaks hankes osaleda võimalikult

paljudel pakkujatel (Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2016 otsus nr 3-16-1970, p 17).

Käesoleval juhul see nii ei ole.

22. Ka hanke eesmärgist lähtudes on põhjendatud vaidlusalust kvalifitseerimisnõuet

tõlgendada selliselt, et artikkel peab sisuliselt kajastama numbrilist hüdrogeoloogilist

modelleerimist ega piisa sellest, kui artiklis viidatakse ja/või tuginetakse mõne teise uuringu

andmetele, kus on numbriline hüdrogeoloogiline modelleerimine teostatud. HT p II.1.5)

kohaselt on hanke eesmärgiks leida isik, kes teostaks hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise

uuringu läbiviimise koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku

määramisega

Kurtna

maastikukaitsealal

(vt

HT

p

II.1.5)).

Keskkonnaamet

on

vaidlustusmenetluses ja kohtumenetluses täiendavalt märkinud, et hankelepingu eseme

tehnilise kirjelduse punktis 1.3 on projekti üheks eesmärgiks märgitud hüdrogeoloogilise

mudeli koostamine antud looduskeskkonnas; hankija on tehnilise kirjelduse punktis 1.1

selgitanud, kuidas antud hankelepingu täitmise tulemus mõjutab olulisel määral

looduskeskkonda ning kuidas käesoleval ajal pole läbi viidud kaasaegset uuringut, mis tooks

selgelt välja järvi mõjutavad looduslikud ja inimtekkelised mõjurid ning nende ulatuse ja

osakaalu kõigi teadaolevate mõjutegurite hulgas. Seega nähtub ka hankelepingu eseme tehnilise

kirjelduse p-dest 1.3 ja 1.1 (tl 51), et hanke eesmärgiks on mh hüdrogeoloogilise mudeli

koostamine antud looduskeskkonnas. Hankija on õigesti märkinud, et üksnes vastava

teadusartikli olemasolu võimaldab Keskkonnaametil kontrollida metoodiliste teadmiste ja

analüüsivõime olemasolu.

23. Kohtu hinnangul ei ole hankija kvalifitseerimistingimust asunud hilisemalt sisustama. Juba

22.05.2017 selgituses märkis hankija, et talle on oluline, et pakkujal oleks uurimuse

läbiviimiseks mh vajalikud metoodilised teadmised. Seetõttu pidid kaebajad hankija

22.05.2017 vastusest aru saama, et hankija soovib pakkujalt kvalifitseerimise tingimustele

vastavuse hindamiseks teadusartiklit hüdrogeoloogilise modelleerimise kohta.

3-17-1639

10(11)

24. Asjaolu, et hankija on viidanud kvalifitseerimisnõude tõlgendamisega seoses hankelepingu

eseme tehnilisele kirjeldusele, ei tähenda, et hankija oleks rikkunud läbipaistvuse põhimõtet.

Kaebajate viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2013 otsuse nr 3-3-1-24-13 p-s 38 on

märgitud, et läbipaistvuse põhimõttega oleks vastuolus see, kui pakkujad peavad hanke esemest

või sisulistest kvalifitseerimistingimustest asuma tuletama nõutavaid dokumente ja andmeid.

Käesoleval juhul on hankija andnud selgituse seoses HT p III.2.3) alap-ga 4.3) oma 22.05.2017

vastuses kaebajate 19.05.2017 küsimusele ning hilisemalt vaidlustusmenetluses ja

kohtumenetluses teinud viite ka hankelepingu eseme tehnilisele kirjeldusele. Kaebajatele ei ole

etteheidetud seda, et esitamata on jäetud nõutavad dokumendid või andmed, mis hanketeatest

ei nähtuks, vaid kaebajad on jäetud kvalifitseerimata, kuivõrd nad ei vasta HT p III.2.3) alap-s

4.3) sätestatud nõudele, et avaldatud artikkel peab mh olema numbrilise hüdrogeoloogilise

modelleerimise teemaline.

25. Kohus nõustub hankijaga, et HT p III.2.3) alap 4.3) tuleb mõista viisil, et teemaliseks saab

pidada artiklit vaid juhul, kui numbrilisel hüdrogeoloogilisel modelleerimisel on artiklis kandev

roll ja artikkel sisuliselt käsitleb ka modelleerimist. Seega on VAKO tõlgendanud HT p III.2.3)

alap 4.3) põhjendamatult laialt, jättes arvestamata nii hankija 22.05.2017 antud selgitused kui

ka hanke eesmärgi vaidlusaluse nõude tõlgendamisel. Seejuures ei nõustu kohus VAKO-ga, et

hankija ja vaidlustaja vaheline korrespondents eRHR-s vahemikus 19.05.2017-22.05.2017

puudutas HT p III.2.3) alap-s 4.3) sätestatud kvalifitseerimistingimuse kaotamist või muutmist

ning mitte seda, kuidas tuleks mõista määratlust „numbrilise hüdrogeoloogilise modelleerimise

teemaline“. Hankija 22.05.2017 selgituses on üheselt kirjas, et hankija eesmärgiks on, et

pakkujal oleks nii uurimuse läbiviimiseks metoodilised teadmised, analüüsivõime kui ka

vastavasisuline praktiline kogemus. Sellest tulenevalt on hankija kohaselt analüüsinud oma

07.07.2017 käskkirjas nii artikli võtmesõnu kui ka artiklit sisuliselt, hindamaks, kas kaebajad

vastavad HT p III.2.3) alap-s 4.3) sätestatud nõudele. Ebaoluline on küsimus, kas kaebajate

esitatud artiklis nimetatud põhjaveemudel on riiklikult tunnustatud või mitte.

26. Kohus nõustub kolmandate isikute ja hankijaga ka osas, et VAKO oleks pidanud

menetlusosalistele selgitama, kui esitatud tõendid ei ole nõutavas menetluslikus vormis,

tulenevalt uurimispõhimõttest ja selgitamiskohustusest. Ka vaidlustusmenetluses kehtivad

haldusmenetluse üldpõhimõtted.

27. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus ühispakkujate Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli

kaebuse tervikuna ning tühistab VAKO 28.07.2017 otsuse nr 111-17/186535.

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebajate kahjuks. Kaebajad kohtule menetluskulude

nimekirja esitanud ei ole, mistõttu jäävad kaebajate võimalikud menetluskulud nende endi

kanda (HKMS § 109 lg 1). Hankija ei ole kulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad

Keskkonnaameti võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kolmandad isikud paluvad

kaebajatelt välja mõista riigilõivu summas 655 eurot ja õigusabikulud summas 2749,20 eurot.,

seega kokku 3404,20 eurot. Kolmandad isikud on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja

koos menetluskulu kandmist tõendavate dokumentidega.

29. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul kolmandate isikute menetluskulud

ülemäärased ega põhjendamatud. Samuti ei välista kolmandate isikute menetluskulude

väljamõistmist kaebajatelt asjaolu, et kolmandate isikute koosseisu kuuluvad väidetavalt

ametnikud ja/või juristid, kelle kvalifikatsioon võimaldaks neil asutust kohtus esindada ega

asjaolu, et vaidlus ei välju kolmandate isikute igapäevase põhitegevuse raamidest. Käesoleval

juhul ei ole ühispakkujad Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool menetluses vastustaja positsioonis,

3-17-1639

11(11)

mistõttu ei ole alust lähtuda kohtupraktikas välja kujunenud põhimõttest, et haldusorgani

õigusabikulusid kaebajalt ka kaebuse rahuldamata jätmise korral välja ei mõisteta. Eeltoodust

tulenevalt mõistab kohus kaebajatelt (Eesti Maaülikoolilt ja aktsiaseltsilt Maves) solidaarselt

kolmandate isikute (Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool) kasuks välja menetluskulu 3404,20

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Maria Brenner

kohtunik