2-15-18520/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

15. september 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-18520

Tsiviilasi

AN, SN ja HR hagi LN ja JN vastu pärandvara

ühisuse lõpetamiseks ning LN ja JN vastuhagi AN, SN

ja HR vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 1. märtsi 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AN, SN ja HR apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I (apellant I): AN (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Hageja II (apellant II): SN (isikukood XXXXXXXXXX)

Hageja III (apellant III): HR (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Hagejate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili

Rodi

Kostja I (vastustaja I): LN (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja II (vastustaja II): JN (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostjate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat

Merilin Ojasaar

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu AN, SN ja HR hagist loobumine ning LN ja JN vastuhagist loobumine.

2. Tühistada Harju Maakohtu 1. märtsi 2017 otsus ja 2. oktoobriks 2017 määratud

ringkonnakohtu istungi aeg ning lõpetada tsiviilasja nr 2-15-18520 menetlus.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Määrata kindlaks,

et pooltel ei tule teineteise menetluskulusid hüvitada.

4. Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 225 eurot AN samale

arveldusarvele, millelt lõiv tasuti.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

2 (4)

1. AN (hageja I), SN (hageja II) ja HR (hageja III) esitasid 9. detsembril 2015 Harju

Maakohtule hagi LN (kostja I) ja JN (kostja II) vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks.

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt palusid hagejad:

 lõpetada pärandvara ühisus (ühisomand);

 jätta Tallinnas XXX asuv korteriomand (registriosa nr XXXXXXXX, edaspidi

„korteriomand“) kaasomandisse kostjale II 1/5 mõttelises osas ja kostjale I 4/5

mõttelises osas;

 jätta Harjumaal XXX ehitised: küün (ehitisregistri kood XXXXXXXX), elamu

(ehitisregistri kood XXXXXXX), laut (ehitisregistri kood XXXXXXXX), saun

(ehitisregistri kood XXXXXXXX) ja paadikuur (ehitisregistri kood XXXXXXXX,

edaspidi koos „XXX ehitised“) kaasomandisse hagejale I 1/3 mõttelises osas,

hagejale II 1/3 mõttelises osas ja hagejale III 1/3 mõttelises osas;

 välja mõista hagejatelt igaühelt enamsaadud pärandvara eest kompensatsioon kostja II

kasuks 20,83 eurot;

 kohustada kostjaid üle andma hagejatele XXX ehitised ühe kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest ja selle mittetäitmisel määrata kohtuotsuse täitmise viisiks

kostjate väljatõstmine koos oma varaga XXX ehitistest ning nende ehitiste

teenindamiseks määratletud maaüksuselt.

Alternatiivselt palusid hagejad juhuks, kui kohus jätab rahuldamata nende põhinõude XXX

ehitiste osas:

 müüa XXX ehitised avalikul enampakkumisel ja jagada raha ühisomanike vahel

vastavalt nende osa suurusele ühisomandis: kostjale I 62,50%, kostjale II 9,375%,

hagejale I 9,375%, hagejale II 9,375 %, hagejale III 9,375%;

 müüa avaliku enampakkumise teel korteriomand, müügist saadav raha jagada

ühisomanike vahel vastavalt nende omandiosa suurusele: kostjale I 27,24%, kostjale II

18,19 %, hagejale I 18,19%, hagejale II 18,19%, hagejale III 18,19%.

2. Kostjad esitasid 19. aprillil 2016 vastuhagi pärandvara ühisuse lõpetamiseks. Vastuhagis ja

selle täpsustuses palusid kostjad jagada pärandvara järgmiselt:

 jätta korteriomand kostjate kaasomandisse selliselt, et kostja I omandisse jääb ½

mõttelist osa korteriomandist ja kostja II omandisse ½ mõttelist osa korteriomandist või

alternatiivselt jätta korteriomandi ½ mõtteline osa kostja II ainuomandisse või

alternatiivselt jätta korteriomand kostjate ühisomandisse;

 mõista kostjalt II välja iga hageja kasuks enamsaadud pärandvara eest hüvitis

10 125 eurot;

 jätta kostja I ainuomandisse XXX ehitised;

 mõista kostjalt I iga hageja kasuks välja enamsaadud pärandvara eest hüvitis

12 187,50 eurot;

 määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis selliselt, et kostjatel tuleb maksta hüvitised

hagejatele välja 30 päeva jooksul alates kinnistusraamatus korteriomandi kostjate

nimele kandmisest;

 asendada kohtuotsusega poolte nõusolekud ja tahteavaldused korteriomandi

üleandmiseks kostjatele ning kinnistusregistri teises jaos senise korteriomandi omaniku

kohta tehtud kande kustutamiseks ning kostja I ½ korteriomandi kaasomanikuna ja

kostja II ½ korteriomandi kaasomanikuna registri teise jakku sisse kandmiseks;

3 (4)

 alternatiivselt asendada kohtuotsusega poolte nõusolekud ja tahteavaldused korteri-

omandi üleandmiseks kostjatele ning kinnistusregistri teises jaos senise korteriomandi

omaniku kohta tehtud kande kustutamiseks ning kostjate korteriomandi ühisomanikena

registri teise jakku sisse kandmiseks.

3. Maakohus jättis 1. märtsi 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja rahuldas

vastuhagi. Kohus lõpetas pärandvara ühisuse järgmiselt:

 jättis korteriomandi kostjate kaasomandisse kummalegi ½ suuruses mõttelises osas (sh

kostja I osa kuulus talle tema ja pärandaja ühisvarast poolena, aga kostja II sai oma osa

pärandvara jagamisel kostja I ja hagejate arvel) ning mõistis igale hagejale välja

kostjalt II hüvitise 10 125 eurot (kokku 30 375 eurot);

 jättis ehitised kostja I ainuomandisse ja mõistis igale hagejale välja kostjalt I hüvitise

12 187,50 eurot (kokku 36 562,50 eurot).

4. Hagejad esitasid 31. märtsil 2017 vaidlustatud otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles

palusid selle tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata.

Kostjad vaidlesid kaebusele vastu.

5. Ringkonnakohus määras asja arutamiseks kohtuistung 2. oktoobriks 2017.

6. Hagejad ja kostjad esitasid 13. septembril 2017 ühise avalduse hagist ja vastuhagist

loobumiseks, kuna sõlmisid notariaalse pärandvara ühisuse lõpetamise ja pärandvara jagamise

kokkuleppe.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et hagist ja vastuhagist loobumised tuleb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel vastu võtta. Ühtlasi lõpetab ringkonnakohus TsMS § 428

lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes tsiviilasja menetluse.

8. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis takistaksid hagist loobumise

vastuvõtmist.

9. TsMS § 431 lg 2 esimese lause ning § 645 lg 1 esimese lause kohaselt tühistab kõrgema

astme kohus, mis menetluse lõpetab, ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Eeltoodust

juhindudes tühistab ringkonnakohus vaidlustatud otsuse. Samuti tuleb tühistada juba määratud

istungi aeg.

10. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hagejad (ega ka vastuhagejad) TsMS § 432 alusel uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, siis on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

11. Pooled on palunud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hagejad tasusid

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 450 eurot, millest nad paluvad poole tagastada AN

arveldusarvele.

Ringkonnakohus peab poolte menetluskuludega seotud taotlusi põhjendatuks. TsMS § 150 lg 2

p 2 kohaselt kuulub hagejatele tagastamisele pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivust vastavalt esitatud taotlusele ehk 225 eurot ( = 450 : 2). Hagejad on avaldanud,

kellele neist nad soovivad lõivu tagastamist.

12. Pooled loobusid menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest,

mistõttu ei saa käesolevat määrust vaidlustada.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

4 (4)

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm