2-16-12147/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

15. september 2017, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-16-12147

Tsiviilasi

RK hagi Korteriühistu Kose tee 26 vastu

üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise või

kehtetuks tunnistamise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 16. juuni 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

RK apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): RK (isikukood XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Margus Saulep

Kostja (vastustaja): Korteriühistu Kose tee 26

(registrikood 80052092), seaduslik esindaja juhatuse

liige MP ja lepinguline esindaja advokaat Raul Keba

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 16. juuni 2017 otsuse resolutsioon jätta muutmata, aga täiendada

selle põhjendusi käesoleva otsuse põhjendava osa punktiga 12.3 ning asendada

hagiga vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamise nõude rahuldamata jätmise

põhjendused käesoleva otsuse põhjendava osa punktidega 13.1 ja 13.3–13.5.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

2 (9)

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. RK (hageja) esitas 10. augustil 2016 Harju maakohtule hagi Korteriühistu Kose tee 26

(kostja) vastu kostja liikmete 10. mai 2016 üldkoosoleku (vaidlusalune koosolek) kahe otsuse

vaidlustamise nõuetes.

1.1. Esimese võimalusena palus hageja tuvastada, et järgmised vaidlusaluse koosoleku

otsused (vaidlusalused otsused) on tühised:

-

otsus, millega kinnitati kostja 2016. aasta majandustegevuse aastakava;

-

otsus, millega valiti projekteerijaks osaühing ARHITEKTUURIAGENTUUR (edas-

pidi „Arhitektuuriagentuur“).

Teise võimalusena palub hageja tunnistada samad otsused kehtetuks.

1.2. Hageja väitel:

-

on ta Tallinnas Kose tee 26 asuvas korterelamus (edaspidi „korterelamu“) korterile

nr 2/3 vastava korteriomandi (edaspidi „hageja korteriomand“) omanik;

-

korterelamu ja selle juurde kuuluva maatüki majandamiseks on asutatud kostja;

-

hageja sai 24. aprillil 2016 kostja juhatuse liikmelt e-kirjaga teate üldkoosoleku

kokkukutsumisest. Kirja lisa sisaldas järgnevat koosoleku päevakorda:

(1)

aastaaruande kinnitamine;

(2)

remondi ja hooldusfondi maksete tõstmine 1,30/m²;

(3)

2016. aasta majanduskava kinnitamine;

(4)

korterelamu tervikliku ümberehitusprojekti projekteerija valimine:

a) TT, Arhitektuuriagentuur;

b) FIE UR;

(5)

korterelamu terviklik renoveerimine. Volitada ühistu juhatust sõlmima lepinguid

ümberehitusprojekti koostamiseks, alusdokumentide ja projekteerimise eriosade

tellimiseks ning ehitushanke ettevalmistamiseks vastavalt Sihtasutuse KredEx

(edaspidi „KredEx“) toetusmeetmes ettenähtud tingimustele;

(6)

korterite nr 1, 7, 8 laienduse ja ümberehituse eelprojekti tutvustamine;

-

juhatuse liige edastas 25. aprillil 2016 hagejale ühistu 2016. aasta majandustegevuse

aastakava projekti;

-

hageja saatis 26. aprillil 2016 juhatuse liikmele e-kirja, milles palus koostada korrektne

majandustegevuse aastakava. Hageja osutas aastakava puudustele ning palus

päevakorrapunktidega (4) ja (5) seonduvaid dokumente;

-

juhatuse liige soovitas vastuskirjas pöörduda hagejal raamatupidamislikes küsimustes

teise juhatuse liikme poole, samuti jäi tähelepanuta taotlus päevakorrapunktide (4)

ja (5) selgitamiseks;

-

hageja saatis 27. aprillil 2016 juhatuse liikmele taotluse üldkoosoleku päevakorda

järgmiste punktide lisamiseks:

o

KredEx-i esindaja kutsumine üldkoosolekule;

o

tehnilise konsultandi valimine;

o

arhitektid UR ja AK – ehitusprojekti arhitektuurse osa koostööpartnerid;

3 (9)

o

radooniuuring – miks omanikke ei teavitata tööde sisust, tellimisest ja hinnast,

kui töö eest tasub ühistu;

-

kostja teatas vastuseks hageja kirjale, et hageja pakutud päevakorrapunktid ei ole

asjakohased ja tulevad vajadusel arutusele järgnevatel koosolekutel;

-

kuivõrd hagejale saadetud aastakava projekt sisaldas viidet renoveerimistöödele, palus

hageja 29. aprilli 2016 e-kirjas projekti näha. Palutud dokumenti hageja ei saanud;

-

väljakuulutatud päevakorraga üldkoosolek toimus 10.mail 2016 ja hageja taotlusele

vaatamata täiendavaid päevakorrapunkte ei lisatud;

-

koosolekul kinnitati päevakorrapunkti (3) raames kostja 2016. aasta majandustegevuse

aastakava. Otsuse poolt oli viis liiget. Hageja esindajana osales koosolekul hageja tütar,

kes esitas otsusele eriarvamuse;

-

päevakorrapunkti (4) raames võeti viie poolthäälega vastu otsus valida projekteerijaks

Arhitektuuriagentuur. Ka sellel otsusele esitas hageja esindaja eriarvamuse.

1.3. Hageja leiab, et neil asjaoludel on:

-

mõlemad vaidlusalused otsused mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24¹ lg 1

alusel tühised koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Kuna hageja esitas

päevakorra täiendusnõudeid, oleks tulnud päevakorda vastavate punktidega täiendada

ja seda ka kutsel märkida;

-

majandustegevuse aastakava kinnitamise otsus tühine või kehtetuks tunnistatav, kuna

hagejal puudus asjakohane teave. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 kohaselt saab

korteriühistu üldkoosoleku otsusega kõikidele liikmetele kohustuslikult otsustada

üksnes elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajaliku toimingu tegemist ja

majandamiskulude kandmist. Hinnanguid sellele, kas ühistu majanduskava vastab

sisult ühistu eesmärkidele, saab anda üksnes asjakohase teabe esitamise kaudu, mida

hageja 10. mai 2016 koosoleku materjalidega ei saanud;

-

lisaks on sama otsus kehtetu vastuolu tõttu seadusega (KÜS § 15 lg 1), sest

majanduskavas puudusid andmed eelmisel aastal tarbitud kommunaalteenuste kohta;

-

projekteerija valimise otsus kehtetuks tunnistatav MTÜS § 24 lg 1 alusel, sest

koosoleku eelselt jäeti teabe andmise kohustus täitmata.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

kostja ei rikkunud päevakorrapunktide lisamisest keeldumisega üldkoosoleku

kokkukutsumise korda;

-

rikutud ei ole hageja õigust saada teada koosoleku toimumisest ega takistatud hageja

osalemisõiguse teostamist, samuti ei rikkunud kostja teabe andmise kohtustust;

-

Arhitektuuriagentuuriga projekteerimislepingu sõlmimine ei tekita ühistu liikmetele

rahalisi kohustusi, sest nende pakkumine on teha eelprojekt tasuta. Vastav pakkumine

tehti 20. aprillil 2016 ja see oli vaidlusaluste otsuste tegemise ajal hagejale teada;

-

vaidlusalusel üldkoosolekul tutvustas kostja juhatuse liige nii koostatud majanduskava

kui ka investeeringute kava maja renoveerimiseks, kuid päevakorrapunktis (3) tehtud

otsusega kinnitati vaid majanduskava, mitte investeeringute kava. Seega ei otsustatud

koosolekul küsimusi, mille osas hageja ei ole väidetavalt saanud piisavalt teavet;

-

arvestades, et vaidlusalusel koosolekul kinnitatud majanduskava ei sisaldanud algseid

ridu nr 4 ja 5 (investeerimiskava), ei saa kava kuidagi hageja õigusi rikkuda, ega talle

soovimatuid kulutusi kaasa tuua. Investeerimiskavas esitatud väljaminekuid

2016. aastal ei toimunud, sissemakseid ei nõutud ja laenu võtmist ei otsustatud;

-

jooksvaid kommunaalteenuseid (vesi, prügi ja üldelekter) majanduskavas numbriliselt

välja toodud ei ole. Need tasutakse vastavalt teenusepakkujatelt saadud arvetele. Samas

4 (9)

on majanduskavas toodud valem, mille kaudu leitakse iga korteriomaniku kulu suurus

(x/inimeste arv või x/m²);

-

Arhitektuuriagentuuri projekteerijaks valimise otsust on sisuliselt kinnitatud

17. augusti 2016 koosolekul, sest siis anti heakskiit projekteerija tegevusele.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis hagi mõlemas nõudes 16. juuni 2017 otsusega (vaidlustatud otsus)

rahuldamata (resolutsiooni p 2). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda (p 3) ja otsustas

määrata need rahaliselt kindlaks pärast otsuse jõustumist. Sama otsusega keeldus maakohus

menetlemast kostja 10. mai 2017 menetlusdokumenti (p 1, otsuses märgitud dokumendi vastu

võtmisest keeldumisena).

4. Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena, et:

-

hagejale kuulub tema korteriomand;

-

korterelamu ja selle juurde kuuluva maatüki majandamiseks on asutatud kostja;

-

hageja sai 24. aprillil 2016 kostja juhatuse liikmelt e-kirjaga teate kostja liikmete

üldkoosoleku kokkukutsumisest ja 25. aprillil 2016 edastati hagejale ühistu 2016. aasta

majandustegevuse aastakava projekt;

-

hageja esitas 27. aprillil 2016 kostjale taotluse üldkoosoleku päevakorrapunktide

lisamiseks;

-

algselt väljakuulutatud päevakorraga üldkoosolek toimus 10. mail 2016, kus hageja

taotletud täiendavaid punkte päevakorrale ei lisatud;

-

koosolekul võeti vastu vaidlusalused otsused, st:

o päevakorrapunkti (3) raames kinnitati kostja 2016. aasta majandustegevuse

aastakava ja

o päevakorrapunkti (4) raames võeti viie poolthäälega vastu otsus valida

projekteerijaks Arhitektuuriagentuur;

-

hageja esindajana osales koosolekul hageja tütar, kes esitas mõlema vaidlusaluse otsuse

osas eriarvamuse.

5. Hagi rahuldamata jätmist põhjendas maakohus järgmiselt.

5.1. Vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Ühistu liikme nõudel

päevakorrapunktide lisamata jätmine ei ole MTÜS § 24¹ lg 1 mõttes selline rikkumine, mis toob

kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse.

Hageja ei ole isik, kellel on õigus nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda MTÜS § 20¹

lg 2 järgi. Koosoleku kokkkutsumise seisuga oli kostjal kuus liiget. Hageja moodustas 1/6

liikmetest, seega puudus tal õigus nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda.

Lisaks võib korteriühistu üldkoosoleku otsus olla tühine ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 38 lg 2 alusel, aga selliseks aluseks ei saa olla liikme ebapiisav teavitamine. Maa-

kohus ei tuvastanud, et esineks mõni muu viidatud sättes märgitud tühisuse alus.

5.2. Majandustegevuse aastakava kinnitamise otsus ei ole tühine.

Kuigi aastakavast puudub üldelektri osa, ei ole see KÜS § 15 lg 1 p 3 oluline rikkumine, mis

tooks kaasa otsuse tühisuse. Andmed korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri

koguse ning maksumuse kohta on ühistu liikmetele kättesaadavad arvete kaudu, mis neile esitati

tarbitud kommunaalteenuste eest. Tegemist ei ole ka õiguslikku tähendust omavata andmetega,

st nende andmete alusel ei kujune ühistu liikmete järgneva aasta maksed.

Kostja on piisavalt hageja teabetaotlustele vastanud ega ole rikkunud teabe andmise kohustust

selliselt, et see tooks kaasa majanduskava kinnitava otsuse tühisuse MTÜS § 24¹ tähenduses.

5 (9)

Hageja ja ühistu juhatuse liikme kirjavahetusest ja teistest tõenditest saab järeldada, et põhiliselt

olid erimeelsused poolte vahel tervikrenoveerimise ja projekteerimise osas. Selle kohta on

hagejale selgitatud, et aastakava read 4 ja 5 olid informatiivse tähendusega. Lõplikku

aastakavasse vastavaid algselt esitatud investeerimiskava ei lisatud.

Põhjendamatu on hageja etteheide, et majanduskava ei ole jälgitav, sest liikmed ei saa sellest

teada perioodiliste maksete suurust. Arvestades ühistu väiksust, on piisav, et kulud on ette antud

ruutmeetri täpsusega.

Asjakohased ei ole hageja väited selle kohta, et planeeritavad renoveerimistööd sisaldasid

tegevusi, mis ei olnud majandamiskulud KÜS § 15¹ mõttes. Renoveerimistöödega seotud

otsustusi lõplik aastakava ei sisaldanud.

5.3. Projekteerija valimise otsus ei ole kehtetu. Ühistu liikmed olid otsuse vastu võtmiseks

piisavalt informeeritud. Hageja palus teavet üldises laadis ega nõustunud juhatuse

ettepanekuga. Pöördumises ei küsita ühistu valduses olevaid dokumente, vaid kutsutakse üles

oma seisukohti täiendavalt põhjendama. Sellisena oli mõistlik, et hageja sai küsimust arutada

üldkoosolekul. Seejuures ei ole vaidlust, et Arhitektuuriagentuuri teenused eelprojekti

koostamiseks olid tasuta.

6. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1

alusel.

POOLTE SEISUKOHAD

7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi

rahuldada. Teise võimalusena taotleb ta asja maakohtule uuesti arutamiseks saatmist.

Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

7.1. Maakohus asus küll seisukohale, et teabekohustuse rikkumine on kehtetuse alus, kuid

majanduskava kinnitavat otsust kehtetuse aspektist üldse ei hinnanud. Kohus oleks pidanud

selgitama, missugust teavet hageja nõudis, ning iga küsimuse juures hindama kostja kohustust

vastata. Samuti oleks tulnud selgitada, missugustele asjakohastele küsimustele on nõuete-

kohaselt vastatud ja missugustele jäetud vastamata.

7.2. Maakohus luges teabekohustuse täidetuks kitsalt sellega, et hagejale esitati eelprojekti

arhitektuurse osa seletuskiri. Samas seletuskiri saadeti hagejale rohkem kui üks kuu peale

koosoleku toimumist. Arvestades, et selgituste küsimise eesmärgiks oli muu hulgas

koosolekuks vajaliku teabe saamine ja koosolekuks ettevalmistamine, on põhjendamatu lugeda

teabekohustus täidetuks koosoleku järgselt saadetud materjalidega.

7.3. Maakohus

jättis

tähelepanuta,

et

koosolekule

eelnevalt

ei

saanud

hageja

päevakorrapunktide kohta sisulist teavet. Sellega võeti hagejalt võimalus koosolekuks

valmistuda ja päevakorrapunkti kohta seisukoht kujundada. Põhjendamatu on kohtu seisukoht,

et hageja küsimused olid üldist laadi ja mitteolulised. Näiteks küsimus projekteerija varasema

töökogemuse kohta pole ebaoluline ega tähtsusetu. Asjakohase teabe omamine võimaldab muu

hulgas hinnata isiku kompetentsust määratud ülesandeid täita. Projekteerija määramist

puudutavalt, jättis kohus tähelepanuta ka hageja väited ja tõendeid sellest, et projekteerijad olid

kostja poolt juba varasemalt määratud ning dubleerivalt sarnaseid ülesandeid täitvate isikute

valimine ei ole põhjendatud.

7.4. Maakohus jättis arvestamata hageja väited ja neid kinnitavad tõendid, millest nähtuvalt ei

saanud hageja koosoleku eelselt teavet renoveerimistöid puudutava projekti, projekteerija ega

majandustegevuse aastakavas sisalduvate erakorraliste tulude ja kulude kohta. Jättes hageja

taotletud teabe esitamata, rikkus kostja MTÜS § 28 lg 5 ja ühistu põhikirja p 3.1 lg 5, mille

6 (9)

kohaselt on ühistu liikmel õigus esitada juhatusele kirjalikke avaldusi, kaebusi ja järelepärimisi

seoses ühistu tegevusega.

7.5. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht justkui võiks maksete suuruse kujunemise

ebaselgust õigustada korteriühistu suurusega. Kohus on selgelt alahinnanud ühistu

majandustegevuse aastakava tähendust. Sõltumata sellest, kas tegemist on väikese või suure

ühistuga, peab majandustegevuse aastakava mõlemal juhul täitma oma eesmärki, st andma

liikmele selge ülevaate majandamiskuludest ja nende tariifidest (KÜS § 15 lg 1 p 2).

Majandustegevuse aastakava on olulises ulatuses ebaülevaatlik ega täida oma eesmärki,

mistõttu on selle kinnitamise otsus tühine või alternatiivselt kehtetu. Lisaks ei vasta otsusega

kinnitatud majandustegevuse aastakava KÜS § 15 lg 1 nõuetele, st vastav otsus on vastuolus

seadusega ja seetõttu kehtetu (MTÜS § 24 lg 1).

7.6. Maakohus jättis hageja esitatud tõendid tähelepanuta, leides, et renoveerimistöödega

seotud otsustusi aastakava ei sisaldanud. Hageja esitatud tõendid kinnitavad, et aastakava

hõlmab korterelamu renoveerimistöid, laiendamistöid ja korterite siseviimistlustöid.

Hagiavaldusega esitas hageja talle edastatud majandustegevuse aastakava, millest nähtuvad nii

projekteerimistööd kui ka renoveerimistööd. Lisaks esitas hageja 10. mai 2016 üldkoosoleku

protokolli, millest nähtuvalt ei otsustatud kostja üldkoosolekul aastakava sisu muuta, seega

kinnitati aastakava esialgsete andmetega (sh renoveerimistööde ja projekteerimistöödega).

Tõendite igakülgsel ja objektiivsel hindamisel, oleks maakohus pidanud jõudma järelduseni, et

aastakava hõlmab ka majandamiskuludeks mitteloetavaid kulutusi. Kohus ei selgitanud

tõendite kõrvale jätmise põhjuseid.

7.7. Maakohus ei hinnanud hageja väiteid KredEx-i rekonstrueerimistoetuse ja laenu

lisamisest majandustegevuse aastakavasse.

8. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Koos vastusega esitas kostja kaks

dokumentaalset tõendit, mida soovis esitada 10. mail 2017 maakohtule, aga mille

menetlemisest maakohus sisuliselt keeldus.

MENETLUSE KÄIK RINGKONNAKOHTUS

9. Ringkonnakohus rahuldas 25. augusti 2017 määrusega kostja taotlused ja võttis vastusele

lisatud tõendid toimikusse. Samas määruses selgitas ringkonnakohus, et ei käsitle kostja

eelmise päeva menetlusdokumendi lisasid (e-kirjad läbirääkimiste käigu kohta) doku-

mentaalsete tõenditena.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, aga TsMS

§ 657 lg 1 p 2¹ alusel tuleb täiendada ja muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata ja hageja kannab apellatsioonimenetluse kulud.

Maakohtu menetluslikku otsustust kostja 10. mai 2017 menetlusdokumendi menetlemata

jätmise kohta ei ole kaebusega vaidlustatud. Kuigi ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu

menetlusliku seisukohaga, et kostja 10. mai 2017 taotlust ei olnud vaja menetleda, ei mõjuta

see maakohtu otsuse vastavas osas jõustumist. Samas jääb maakohtu otsuse resolutsioon

tervikuna muutmata, mistõttu puudub vajadus eristada käesoleva otsuse resolutsioonis

vaidlustamata jõustunud osa.

11. Maakohtu tuvastatud vaidlustamata asjaolusid (eespool p 4) ei ole kumbki pool

apellatsioonimenetluses kahtluse alla seadnud. Seega saab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 1

p 1 järgi võtta need aluseks kaebuse lahendamisel.

7 (9)

12. Esmalt tuleb käsitleda vaidlusaluste otsuste tühistamise nõuet, sest tühist otsust ei saa

kehtetuks tunnistada (vt nt Riigikohtu 17. juuni 2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-02, p 20).

12.1. Kostja kui korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsuse tühisuse alused näeb eriseadusena

ette MTÜS, sest KÜS vastavaid sätteid ei sisalda (Riigikohtu 16. juuni 2010 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-53-10, p 15 esimene lõik, ning 27. märtsi 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p-d

12, 13 ja 15). KÜS § 1 lg 2 järgi rakendatakse selles seaduses reguleerimata küsimustes

korteriühistu suhtes MTÜS sätteid.

MTÜS § 24¹ lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku

protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel

rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate

kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele.

Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

TsÜS § 38 lg 2 esimene lause sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on

tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see

rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse

sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.

Hageja tugines esmalt sellele, et vaidlusalused otsused on tühised koosoleku kokkukutsumise

korra rikkumise tõttu, mis avaldus hageja taotletud punktide päevakorda lisamata jätmises

(järgnevas p 12.2), aga lisaks ka tema ebapiisavas teavitamises (p 12.3).

12.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud

sellega, et hageja taotletud punkte päevakorda ei võetud. Maakohtu vastavad põhjendused on

õiged ja TsMS § 654 lg 6 kohaselt ei pea ringkonnakohus neid kordama.

12.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa Riigikohtu 14. oktoobri 2014 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-

1-76-14 p 21 teises lõigus märgitust teha hageja soovitud järeldust, et MTÜS § 24¹ lg s 1 ette

nähtud aluseid võiks laiendada. Küll aga nähtub juba varasemast praktikast, et Riigikohus ei

ole pidanud korteriühistu teabe andmise kohustuse rikkumist üldkoosolekule kutsumise korra

rikkumiseks (15. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-05, p 11). Kuna MTÜS § 24¹ lg 1 ei

nimeta liikmele teabe andmise kohustust, siis tuleb hageja teise etteheite osas kontrollida

vaidlusaluste otsuste tühisust TsÜS § 38 lg 2 järgi.

Ringkonnakohus tegi 8. augusti 2017 määruses hagejale ettepaneku selgelt avaldada, kas tema

hinnangul liikme ebapiisav teavitamine:

 on vastuolus heade kommetega, sh milles kõnealune vastuolu seisneb;

 rikub kostja kui korteriühistu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu

kehtestatud seaduse sätet, sh millist konkreetset normi sellega rikutakse, või

 tähendab see otsuse vastuvõtmise korra olulist rikkumist.

Hageja ringkonnakohtu ettepanekut ei järginud ja oma positsiooni ei täpsustanud. Ringkonna-

kohtu hinnangul ei vasta korteriühistu liikme ebapiisav teavitamine üldjuhul ühelegi TsÜS § 38

lg-s 2 märgitud tühisuse alusele. Teabe puudumine võiks olla vastuolus heade kommetega, kui

liige on palunud talle edastada sellise teabe, mis on ühistul olemas ja millest teadmine mõjutab

suure tõenäosusega liikme otsustust koosolekul arutatavas küsimuses. Käesoleval juhul see nii

ei ole. Hageja ei ole põhjendanud, et andmed korterelamu varasemate kommunaalkulude kohta

oleks mõjutanud vaidlusaluse majanduskava kinnitamise otsust või teadmise korral

projekteerijate senistest töödest oleks ta hääletanud projekteerija valikul teisiti.

Neil kaalutlustel ei ole vaidlusalused otsused tühised TsÜS § 38 lg 2 alusel.

12.4. Kokkuvõtvalt on maakohus õigesti sedastanud, et vaidlusalused otsused ei ole tühised

hageja esile toodud asjaoludel.

8 (9)

13. Teise võimalusena nõuab hageja vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamist. Mõlema

otsuse osas tugineb hageja ka kehtetuse alusena ebapiisavale teavitamisele ja majandustegevuse

aastakava kinnitamise otsuse osas lisaks kava sisulistele puudustele.

13.1. MTÜS § 24 lg 1 esimene lause näeb ette, et kohus võib mittetulundusühingu vastu

esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku

otsuse. Sisuliselt on selle normiga avatud sama nõude sisu, mille korteriühistu liige saab esitada

KÜS § 13 lg 3 alusel (Riigikohtu 5. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-14, p 11

esimene lõik, ja selles viidatud 27. märtsi 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12). Hageja

ei tugine sellele, et vaidlusalused otsused oleks vastuolus kostja põhikirjaga, mistõttu tuli

maakohtul mõlema otsuse osas kontrollida, kas need on vastuolus seadusega ja kas vastuolu on

sedavõrd oluline, et kohus peaks need kehtetuks tunnistama.

13.2. Maakohus tuvastas, et majandustegevuse aastakavast puuduvad KÜS § 15 lg 1 p 3 järgi

nõutavad andmed korteriühistus tarbitud üldelektri koguse ja maksumuse kohta, kuid ei teinud

sellest järeldusi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude osas. Samuti sedastas maakohus, et kostja

on piisavalt hageja teabetaotlustele vastanud ega ole rikkunud teabe andmise kohustust selliselt,

et see tooks kaasa majanduskava kinnitava otsuse tühisuse, aga ei andnud hinnangut, kas esines

selline teabe andmise kohustuse rikkumine, mis annab alust tunnistada otsus kehtetuks. Selles

osas on maakohtu otsus ka vastuoluline, sest enne kõnealuse otsuse hindamist viitab maakohus

kohtupraktikale selle kohta, et kui ühistu ei täida teabe andmise kohustust, võib see olla aluseks

otsuse kehtetuks tunnistamisele (Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 2007 otsus tsiviilasjas nr 2-

06-15312, p 9).

Vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud, mis tähendab

mh, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline (vt nt Riigikohtu 25. septembri 2007 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-78-07, p 20, ja selles viidatud 27. märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-07, p 12).

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et tehes vastuolulise otsuse rikkus maakohus viidatud

menetlusnormi. Samas saab ringkonnakohus selle vastuolu kõrvaldada täiendades maakohtu

põhjendusi.

13.3. Vastuolu seadusega MTÜS § 24 lg 1 tähenduses peab olema sisuline ja sellisel määral

oluline, et see võib mõjutada ühistu liikme õiguseid ja kohustusi.

Maakohtu tuvastatud üldelektri koguse ja maksumuse andmete puudumine majandustegevuse

aastakavas ei ole KÜS § 15 lg 1 p 3 oluline rikkumine. Erinevalt KÜS § 15 lg 1 p-dest 1 ja 2,

mille järgi määratletakse majandustegevuse aastakava kaudu mh see, milliste kulude

kandmiseks on korteriomanik kohustatud, on p-s 3 loetletu pigem informatiivse tähendusega.

Selle normi rikkumine, sh majandustegevuse aastakavas korterelamu üldelektri kulu

iseloomustavate andmete märkimata jätmine, ei anna üldjuhul alust tunnistada kava kinnitamise

otsus kehtetuks. Hageja ei ole toonud esile erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks lugeda

kõnealune rikkumine oluliseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja vastas piisavalt ja kohaselt hageja

teabenõuetele. Korteriühistu liikme teavitamise eesmärk on anda talle korteriühistul

olemasolevat teavet sel määral, et liige saab üldkoosolekuks valmistuda ja langetada sisulise

otsustuse (vt ka eespool p 12.3 kolmas lõik). Need tingimused on käesoleval juhul täidetud.

KÜS § 15 lg 1 p-de 1 või 2 koosmõjus lg-ga 2 oluliseks rikkumiseks ei saa pidada olukorda,

kus korteriühistu juhatus saadab liikmetele tutvumiseks majandustegevuse aastakava projekti,

mis sisaldab algselt rohkem tegevusi või kulutusi, kui koosolekul lõpuks kinnitatakse.

Seadusest ei tulene, et majandustegevuse aastakava tuleks koosolekul kinnitada täpselt sellisena

nagu juhatus andis selle liikmetele tutvumiseks KÜS § 15 lg 2 alusel. Samuti ei näe MTÜS § 21

lg 6 ette, et koosoleku protokollist peaks nähtuma arutelu, kas ja kuidas algselt esitatud projekti

koosoleku käigus muudeti otsuseni jõudmisel.

9 (9)

Vaidlusalusel koosolekul kinnitatud aastakava (II kd tl 18–19) ei sisaldanud konkreetseid

otsustusi korterelamu remondi ega ka selleks kogutavate sihtotstarbeliste maksete kohta peale

tavapärase remondifondi maksete. Remondifondi maksete muutumist 2016. aasta kestel ei ole

hageja vaidlustanud.

Samuti on korrektne maakohtu seisukoht, et majandustegevuse aastakavas on piisav märkida

kavandatud kulud ruutmeetripõhiselt. Sel viisil on igal korteriomanikul ise võimalik välja

arvutada, kui suur on tema eeldatav kulu. KÜS § 15 lg-st 1 ei tulene, et andmed tulude ja kulude

või kommunaalteenustega seonduvate koguste kohta tuleks esitada iga korteriomandi kohta.

Ainetud on hageja väited, et KredEx-i rekonstrueerimistoetuse ja laenu lisamise kohta

majandustegevuse aastakavasse, sest kinnitatud kava selliseid otsustusi ei sisalda.

13.4. Projekteerija valimise otsuse osas tuleb esmalt kontrollida kostja vastuväidet, et sama

otsust on 17. augusti 2016 otsusega kinnitatud. MTÜS § 24 lg 2 näeb ette, et otsuse kehtetuks

tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse

suhtes ei ole sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud tähtaja jooksul esitatud samas

nimetatud hagi. Sama tuleneb ka TsÜS § 38 lg 5 teisest lausest.

Seda, kas üldkoosolek on varasemat otsust uue otsusega kinnitanud, on võimalik tuvastada

otsust sisuliselt hinnates, st võrreldes otsuste sisu. Kui uue üldkoosoleku otsus on sisult samane

varasema otsusega või kui uuel üldkoosolekul on sõnaselgelt võetud vastu otsus kinnitada

varasem otsus, siis saab lugeda, et võeti vastu kinnitamise otsus MTÜS § 24 lg 2 mõttes

(Riigikohtu 5. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-14, p 13).

Ringkonnakohus leiab, et koostööpartneri valimise otsust saab kinnitada järgmise otsusega ka

sel viisil, et partneri tegevus kiidetakse heaks. Vastupidise käsitluse korral muutuksid ühistu

liikmete kehtivad otsused partneri suhtes vastuoluliseks. Sellise vastuolu vältimiseks on kohane

tõlgendada partneri tegevusele heakskiidu andmise otsust ühtlasi varasema valiku otsuse

kinnitamisena. Hageja ei esitanud hagi 17. augusti 2016 otsuse vaidlustamiseks, seega ei saa

MTÜS § 24 lg 2 tõttu enam olla edukas tema nõue varasema samasisulise otsuse kehtetuks

tunnistamiseks.

Neil kaalutlustel pole vaja käsitleda poolte muid väiteid, mis seonduvad projekteerija valimise

otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega.

13.5. Eelneva põhjal jäi hageja alternatiivne nõue maakohtus sisuliselt õigesti rahuldamata.

14. Kaebuse rahuldamata jätmisel kannab hageja TsMS § 171 lg 1 järgi ringkonnakohtu

menetluskulud. Kuigi kostjal oli võimalus esitada 10. mai 2017 menetlusdokumendi lisad juba

varem, siis ei põhjustanud nende apellatsiooniastmes uuesti esitamine menetluse viibimist ega

täiendavaid kulusid hagejale. Seetõttu puudub alus muuta kulude jaotust TsMS § 169 lg 1

alusel.

Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis

menetluskulude jaotuse maa- ja ringkonnakohtus.

Maakohus ei määranud kulusid kindlaks rahaliselt, mistõttu TsMS § 174 lg-st 4 juhindudes ei

tee seda ka ringkonnakohus. Kulud määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast

otsuse jõustumist.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm