1-17-3569/22 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. september 2017.a

, Võru kohtumaja

Kriminaalasja number

1-17-3569

Kohtunik

Marju Persidskaja

Istungisekretär

Kriminaalasja nimetus

Kristel Toots

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametniku Riina Mandeli erakorraline ettekanne O.M-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks

Süüdlane

Kaitsja

Kriminaalhooldusametnik

Asja arutamine

O.M , isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Otto Preem

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Riina Mandel

14.09.2017.a kohtuistungil osalenud isikud: süüdlane

O.M , kriminaalhooldusametnik Ellen Kiilo, kaitsja Otto Preem RESOLUTSIOON Juhindudes -dest 427, 432 ja -st 4

KrMS § KarS § 74 lg kohus m ä ä r a s:

1. Rahuldada kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne p O.M-ile

öörata täitmisele

karistus. mõistetud

2.

4 alusel p KarS § 74 lg öörata täitmisele O.M-ile Tartu Maakohtu 10.04.2017.a otsusega nr 1-17-3569

3 (kolm) kuud vangistust. mõistetud ärakandmata karistus –

3. Kohaldada O.M suhtes tõkendina vahistamist kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Vahistada O.M koheselt kohtusaalis. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates vahistamisest, so alates 14.09.2017.

4. Välja mõista O.M-ilt menetluskuluna riigi õigusabi tasu ja kulu katteks 259,20 (kakssada kaks ) eurot riigituludesse. viiskümmend üheksa eurot ja kümmend senti Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast määruse jõustumist Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

2 (5)

SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära v selgituse “ iitenumbri 99917700026132 ning O.M, 14.09.2017.a määrus nr , menetluskulud“. 1-17-3569

5. e O.M-ile, tema kaitsjale ja kriminaalhooldajale ning Määrus anda süüdlasel saata teadmiseks Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtus tuvastatud asjaolud Tartu Maakohtu 10.04.2017.a otsusega nr 1-17-3569 tunnistati O.M süüdi KarS § lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust KarS § 74 alusel tingimisi 8-kuulise katseajaga. O.M - kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik esitas

08.08.2017.a Tartu Maakohtule erakorralise ettekande O.M kohta. Erakorralise ettekande kohaselt on O.M rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. O.M ei ela kohtu poolt kindlaks määratud elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. O.M ei ole ilmunud eelnevalt kokkulepitud aegadel registreerimisele: 10.05.2017.a, 23.05.2017.a,

12.06.2017.a ja 11.07.2017.a. O.M poolt 21.06.2017.a antud kirjalikus seletuses tunnistas ta, et sai aru kriminaalhooldaja poolsetest selgitustest, et esialgu tuleb registreerimas käia iga nädal.

O.M võeti Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduses arvele 26.04.2017.a. Esmakohtumine pidi toimuma 10.05.2017.a, kuhu isik ei ilmunud. 19.05.2017.a toimus kodukülastus koostöös Võru piirkonna politseiga. Kodukülastuse ajal viibis O.M kodus. Koostöös politseinik Peeter Piirmanniga selgitati registreerimiskohustuse täitmise kohustust ja O.M sai aru, et peab ilmuma 23.05.2017.a Võru esindusse, kuid ei ilmunud. 21.06.2017.a on võetud O.M-ilt seletuskiri registreerimiskohustuse mittetäitmise kohta.

28.06.2017.a on koostatud kirjalik hoiatus ja veelkord selgitatud, et kriminaalhooldusele määratud isik peab elama kindlaks määratud elukohas, alluma kriminaalhooldaja korraldustele ja käima teatud intervallide tagant (vastavalt riskihindamisele) kriminaalhooldaja juures, et teostada kriminaalhooldust ja viia läbi sekkumisi. Viimane kohtumine O.M-iga oli 28.06.2017.a. 27.07.2017.a käis kriminaalhooldaja uuesti kodukülastusel. Uksed olid lukus ja kedagi polnud.

Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pöörata karistus täitmisele. O.M-ile ei ole võimalik planeerida katseajaks tegevusi ja sekkumist sellepärast, et ta ei allu kriminaalhooldaja korraldustele tema elukohas. Telefonivestlusest Kagu politseijaoskonna Põlva piirkonnavanem Katrin Satsiga selgus, et O.M viibib kannatanu Niina Sultsi elukohas, on seal olnud kauem kui 14 päeva. Sellest tulenevalt säilib oht konfliktsituatsioonide tekkeks, mis võib viia uue kuriteo toimepanemiseni.

3 (5)

Kohtumenetluse poolte seisukohad Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralise ettekande juurde ja leidis, et vangistus tuleb täitmisele pöörata. O.M tunnistas, et on rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Ta ei ole luba küsinud elukoha muutmiseks ja rikkunud on ka registreerimiskohustust. Vangistust kandma minna ei soovi. Kaitsja oli seisukohal, et erakorraline ettekanne tuleb jätta rahuldamata. Kohus võiks pikendada katseaega või määrata lisakohustusi O.M-ile . Kontrollnõuete rikkumine on osaliselt tingitud O.M

east. Ta ei ole pahatahtlikult nõudeid rikkunud. Kohtu seisukoht

Kohus, kuulanud ära kriminaalhooldaja süüdlase seisukohad ning tutvunud esitatud ja

materjalidega, leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus O.M-ile mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 427 lg 1 otsustab Karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 kohaselt

või § 871

lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.

KrMS § 432 lg 3 kohaselt käesoleva seadustiku § – -des 425 4261

sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör, välja arvatud käesoleva seadustiku §

417 lõikes 3, § 427 lõigetes 1 ja 2 ja § s 428 sätestatud juhul, ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja - ning kuulatakse ära nende arvamus.

Erakorralisest ettekandest nähtub, et O.M on rikkunud kohustust ilmuda kriminaalh da registreerimisele ooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakon ning elada kohtu määratud alalises elukohas. O.M on oma allkirjaga kinnitanud, et ta on tutvunud kriminaalhooldusaluse õiguste ja kohustustega.

Registreerimislehelt nähtub, et O.M ei täitnud registreerimiskohustust 10.05.2017.a, 23.05.2017.a, 12.06.2017.a ja 11.07.2017.a. 03.05.2017.a saadetud kutsele tulla 10.05.2017.a kriminaalhooldaja vastuvõtule O.M ei reageerinud ega ole kriminaalhooldajat teavitanud mitteilmumise põhjusest. Kriminaalhooldaja tegi 19.05.2017.a kodukülastuse O.M elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kodukülastuse lehelt nähtub, et O.M viibis kodus, oli kaine ja andis suusõnalise seletuse. Kriminaalhooldusaluse seletusest nähtub, et O.M on andnud selgituse, mille kohaselt ei

4 (5)

ilmunud vestlusele, kuna ei saanud asjast aru. Kriminaalhooldusaluse seletusest nähtub, et O.M on 21.06.2017.a andnud selgituse, mille kohaselt ei ilmunud 12.06.2017.a eelnevalt kokkulepitud ajal registreerimisele, kuna sai aru, et regisreerimas tuleb käia kord kuus. Nüüd hakkab kindlasti iga nädal käima.

28.06.2017.a hoiatusest nähtub, et O.M on rikkunud registreerimiskohustust 10.05.2017.a, 23.05.2017.a ja 12.06.2017.a. Isik ei ole ilmunud eelnevalt kokkulepitud ajal kriminaalhooldaja juurde vastuvõtule ja ei ole teatanud mitteilmumise põhjustest. Kriminaalhooldaja tegi O.M-ile kirjaliku hoiatuse.

Kriminaalhooldaja tegi 27.07 O.M elukohta aadressil .2017.a kodukülastuse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikut ei olnud . Kodukülastuse lehelt nähtub, et kodus. PPA Lõuna prefektuuri informatsiooni kohaselt on O.M suhtes politseis registreeritud kaks juhtumit, millest esimese puhul kasutas süüdlane võõrast pangakaarti ning teise puhul toimetati O.M kainenema, kuna viibis bussijaamas joobeseisundis ning segas bussi oodanud isikuid. PPA Lõuna prefektuuri teatest nähtub, et O.M viibib Niina Sultsi elukohas, kus toimus pidu ning joomine, naabrid olid häiritud.

O.M ei ole ilmunud registreerimisele, ta ei ela kohtu määratud elukohas ega ole kriminaalhooldajalt taotlenud luba elukoha muutmiseks, seega on O.M rikkunud mitmeid käitumiskontrolliga kaasnenud kohtu poolt määratud kohustusi. O.M on ametnikule

. Kuna kättesaadamatu ning tema üle kriminaalhoolduse teostamine on võimatu

O.M on rikkunud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ning elada kohtu määratud alalises elukohas, tuleb süüdlasele mõistetud vangistus täitmisele pöörata.

O.M ei ole võimeline täitma käitumiskontrolli nõudeid ning kriminaalhooldaja hinnangul ei ole O.M-ile võimalik planeerida katseajaks etõttu tegevusi ja sekkumist se ,

et ta ei allu kriminaalhooldaja korraldustele tema elukohas. Kohus nõustub erakorralises ettekandes toodud seisukohtadega ning kriminaalhooldaja ettepanekuga pöörata O.M-ile mõistetud vangistus täitmisele. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole otstarbekas pikendada O.M katseaega, kuna lane ei ilmuks taas süüd suure tõenäosusega kriminaalhooldaja vastuvõtule.

Kuna politseilt saadud info kohaselt viibib O.M kannatanu Niina Sultsi elukohas, eksisteerib oht konfliktsituatsioonide tekkeks, mis võib viia uue kuriteo toimepanemiseni, kuna süüdlast on karistatud just Niina Sultsi kehalise väärkohtlemise eest. Märkimist väärivad ka asjaolud, et O.M ei ole käinud registreerimiskohustust täitmas ka terve augustikuu ning ei ole elanud määratud elukohas üle kahe kuu. Arvestades seda, et

O.M on alkoholi kuritarvitav isik ning ei ole kohusetundlik (kohus oli sunnitud kohaldama kohtuistungitele 07.09.2017 ja 14.09.2017 sundtoomist), siis ei ole O.M sobilik isik allutamiseks käitumiskontrollile. Seega lisakohustuste ja katseaja pikendamine ei ole otstarbekas ega ka põhjendatud.

Eeltoodu alusel kuulub erakorraline ettekanne rahuldamisele ning Tartu Maakohtu 10.04.2017.a otsusega nr 1-17-3569

3 kuud vangistust mõistetud ning ärakandmata karistus –

– tuleb täitmisele pöörata.

5 (5)

KrMS § 130 lg 5 kohaselt kohus võib üüdimõistetu vahistada süüdimõistva kohtuotsuse s täitmise tagamiseks käesoleva seadustiku § s 429 sätestatud korras. -

KrMS § 429 lg 1 p 1 kohaselt täitmiskohtunik võib vangla, kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel või rahvusvaheliseks kriminaalmenetlusalaseks koostööks pädevalt õigusasutuselt isiku välisriigis viibimise kohta teabe saamisel vahistada süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et tingimisi mõistetud vangistus pööratakse täitmisele.

Arvestades süüdimõistetu O.M käitumist on kohus seisukohal, et O.M hoidis temale mõistetud karistuse kandmisest kõrvale. O.M ei elanud kohtu poolt määratud elukohas, ei taotlenud kriminaalhooldusametnikult luba elukoha muutmiseks ning rikkus kriminaalhoolduse ajal registreerimiskohustust. Seega on alust arvata, et süüdimõistetu on pahatahtlikult ja ilma mõjuva põhjuseta rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu on alust arvata, et ta võib jätkuvalt hoida kõrvale mõistetud karistuse kandmisest. O.M ei reageerinud ka kohtu kutsetele ning sellest teeb kohus järelduse, et O.M hoidis ka kohtumenetlusest kõrvale.

Eeltoodust tulenevalt ja arvestades seda, et süüdimõistetu on pahatahtlikult rikkunud kriminaalhooldus nõudeid ning hoidnud kohtumenetlusest kõrvale (kohus kohaldas kahel korral sundtoomist kohtuistungitele), siis on põhjendatud süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks süüdimõistetu O.M vahistada. Kohus leiab, et süüdimõistetu suhtes raskeima tõkendiliigi, so vahistamise kohaldamine on põhjendatud ja vajalik sest esineb suur tõenäosus, et O.M ei lähe vabatahtlikult vanglasse karistust kandma. O.M-ile riigi õigusabi korras määratud kaitsja advokaat Otto Preem esitas kohtule taotluse riigi õigusabitasu hüvitamiseks euro ulatuses. Süüdlaselt (153,60 ja 105,60) kokku 259,20 O.M-ilt 259,20 eurot. tuleb välja mõista riigi kasuks

Marju Persidskaja kohtunik