2-16-123676/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. september 2017 a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-16-123676

Tsiviilasi

Aktsiaselts

Starman

hagi

Priit

Jeeles

vastu

võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

625,43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts Starman; registrikood 10069659; asukoht

Akadeemia tee 28, Tallinn, 12618, Harjumaa.

Hageja esindaja: Gerda Kabrits; e-post jurist@julianus.ee

Kostja: Priit Jeeles; isikukood XXX, tegelik elu- ja asukoht

teadmata.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Aktsiaselts Starman hagi Priit Jeeles vastu

Aktsiaselts Starman ja Priit Jeelese vahel 7. augustil 2012. a sõlmitud liitumise ja

teenuseosutamise lepingu nr XXX alusel võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Priit Jeeleselt (Jeeles) (ik XXX) Aktsiaseltsi Starman (registrikood 10069659)

kasuks välja:

2.1. 381 (kolmsada kaheksakümmend üks) eurot ja 60 senti (sealhulgas põhivõlg 269 eurot

ja 22 senti, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivis 28. veebruari 2017. a seisuga

summas 82 eurot 38 senti);

2.2. alates 1. märtsist 2017 kuni põhivõla 269 euro ja 22 sendi tasumiseni viivis tasumata

põhivõlalt 269 eurolt ja 22 sendilt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

3. Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja soovib võlahaldustasu, võla tõttu teenuse

piiramise tasu ja leppetrahvi väljamõistmist, võlahaldustasult, võla tõttu teenuse piiramise

tasult ja leppetrahvilt viivise väljamõistmist ning võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määrast suurema viivise väljamõistmist.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 64% kostja kanda ja 36% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Mõista Priit Jeeleselt (Jeeles) aktsiaselts Starman kasuks välja menetluskulu 140 (ükssada

nelikümmend) eurot ja 80 senti.

8. Mõista Priit Jeeleselt (Jeeles) aktsiaselts Starman kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500

eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule ei ole teada kostja elu- ega

viibimiskoht. Kostja ei ela kohtule teadaolevatel aadressidel. Samuti ei ole õnnestunud

kostjaga ühendust saada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale seetõttu kätte toimetatud avalikult

Tartu Maakohtu 4. juuli 2017. a määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded 4. juuli 2017. a. Kohus loeb TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel hagimaterjalid

ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avalikult kätte toimetatuks 20. juulil 2017. a. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 7. augustil 2012. a lepingu XXX (edaspidi:

leping). Lepingu alusel osutas hageja kostjale televisiooni edastamise teenuseid ning üüris

kostjale teenuse kasutamiseks vajalikud seadmed. Kostja on jätnud hageja esitatud arved

tasumata. Sellest tulenevalt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 336,13

eurot, võla sissenõudmise kulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 197,96 eurot

ning viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas tasumata

põhinõudelt.

5. Hageja põhinõue hõlmab Start L-Internet+L-DigiTV teenustasu 82,98 eurot,

võlahaldustasu 10 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu 9 eurot, leppetrahvi 47,91 eurot,

seadmete renditasu 17,34 eurot ning tagastamata DigiTV kaardi väärtust 10 eurot,

digiboksi väärtust 39,90 eurot ja modemi väärtust 119 eurot (tl 84 - 86).

6. Hageja Start L-Internet+L-DigiTV teenustasu nõue, seadmete renditasu nõue ning

tagastamata DigiTV kaardi, digiboksi ja modemi väärtuse hüvitamise nõue, so kokku

269,22 eurot, on õiguslikult põhjendatud. Kostja on hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu

alusel kasutanud Start L-Internet+L-DigiTV teenust ning rentinud hagejalt selleks

seadmeid. Kostja ei ole teenuse kasutamise ega seadmete rentimise eest tasu maksnud.

Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) 108 lg 1 alusel teenustasu

ja seadmete renditasu maksmist. Kostja on lepingu üldtingimuste p 12.4 järgi kohustatud

tagastama lepingu lõppemisel hagejale hageja seadmed. Seadmete tagastamata jätmisel

kohustub kostja tasuma hagejale nende maksumuse. Leping lõppes ülesütlemisega 5. juunil

2013. a. Kostja ei ole hagejale seadmeid tagastanud. Hagejal on seega õigus nõud kostjalt

lepingu üldtingimuste p 12.4 alusel seadmete maksumuse hüvitamist. Nimetatud nõuete

osas tuleb hagi seega rahuldada.

7. Kohus leiab, et hageja võlahaldustasu nõue 10 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue

9 eurot ja leppetrahvi nõue 47,91 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud. Need nõuded tuleb

jätta rahuldamata.

8. Hageja võlahaldustasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste p-dest 10.3 ja 9.6 ja hageja

hinnakirjast. Üldtingimuste p-de 10.3 ja 9.6 kohaselt on hagejal õigus nõuda kliendilt

kliendi poolt teenuse osutamise eest esitatud arvete tähtajaks tasumata jätmise korral

igakordsel rikkumisel hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu. Võlahaldustasu on 5 eurot.

Hageja nõuab võlahaldustasu tasumist kahel korral.

Hageja võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste p-dest 5.2.1,

7.1.4.1 ja 9.9 ning hageja hinnakirjast. Lepingu üldtingimuste p 5.2.1. järgi kohustub klient

tasuma osutatud teenuste eest vastavalt hinnakirjale ning esitatud arvetele. Lepingu

üldtingimuste p 7.1.4.1 kohaselt võib hageja piirata teenuse osutamist, kui klient on

hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Lepingu üldtingimuste p 9.9 kohaselt on

Starman AS-l õigus piirata kliendile teenuse osutamist, kui klient pahatahtlikult või

põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüab hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest.

Võla tõttu teenuse piiramise tasu on 9 eurot.

Nimetatud sätted näevad sisuliselt ette teenuste eest tähtaegselt tasumata jätmise korral

leppetrahvi tasumise kohustuse. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning

motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma. Võlahaldustasu ja võla tõttu teenuse

piiramise tasu maksmise kohustus tekib lepingu üldtingimuste p 10.3 ja 9.6 ning p 5.2.1,

7.1.4.1 ja 9.9 järgi juhul, kui kostja rikub teenuste eest tasu maksmise kohustust.

Olemuslikult on sellise kokkulepe eesmärk lihtsustada teenuste eest õigeaegselt tasumata

jätmisest hagejale tuleneva kahju hüvitamist ning motiveerida võlgniku teenuste eest

tasuma. Tegemist on seega leppetrahvi kokkuleppega.

9. Hageja leppetrahvi nõue summas 47,91 eurot tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud

lepingu punkti „lisatingimused“ neljandast ja viiendast lõikest (tl 36). Lepingu punkt

„lisatingimused“ neljanda lõike kolmas lause näeb ette, et kui klient lõpetab teenuse

kasutamise, vormistab teenuse ümber teise isiku nimele või teenust piiratakse kliendist

tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, tasub klient Starmanile

leppetrahvi 29,91 eurot. Lepingu punkt „lisatingimused“ viienda lõike kolmas lause näeb

ette, et kui klient lõpetab lepingu, vormistab selle ümber teise isiku nimele või vahetab mõne

andmesideteenuse teise teenuse vastu või või mõnda andmesideteenust piiratakse kliendist

tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, tasub klient Starmanile

leppetrahvi summas 18 eurot. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt leppetrahvi

tulenevalt sellest, et enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu piirati kostjast tuleneva

asjaolu, so kostja poolt arvete tasumata jätmise tõttu, kostjale osutatavaid teenuseid (tl 87).

Hageja leppetrahvi nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu punkti

„lisatingimused“ neljandast ja viiendast lõikest ja üldtingimuste punktist 7.1.4.1, mille

kohaselt võib hageja piirata teenuse osutamist, kui klient on hilinenud teenuse eest

tasumisega üle 14 päeva. Nimetatud sätted näevad seega sisuliselt samuti ette teenuste eest

tähtaegselt tasumata jätmise korral leppetrahvi maksmise kohustuse.

10. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele

tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh

tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

106-13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal

algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus

C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega

kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu

tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

11. Hagi kohaselt tuleneb võlahaldustasu, võla tõttu teenuse piiramise tasu ja leppetrahvi

maksmise kohustus ning lepingujärgne viivise määr 0,05% päevas lepingu üldtingimustest,

st tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega. VÕS § 42

lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb

ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja

viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa

vastavate tüüptingimuste tühisuse. Viivist on sel juhul võimalik nõuda vaid seaduses

sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

12. Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud

kahju arvestamist ning hüvitamist. Nii leppetrahvi kui ka viivise teisene funktsioon on

motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi ega viivise

eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on

tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivise nõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42

lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest

eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivise

nõude summaga, ning ka väiksem leppetrahv ja viivise määr oleksid piisavad

motiveerimaks mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.

13. Kohtu hinnangul tuleb olukorras, kus tüüptingimustes on nähtud sisuliselt ühe ja sama

rikkumise eest ette erinevad leppetrahvid ja viivised, need VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi

tüüptingimuste kehtivuse hindamisel liita. Vastasel juhul oleks tüüptingimuse kasutajal

võimalik seaduses sätestatud keelust mööda hiilida, jagades iseenesest ebamõistlikult suure

leppetrahvi osadeks. Praegusel juhul on hageja tüüptingimustes ette nähtud sisuliselt ühe

rikkumise – maksetega viivitamise – eest ette võlahaldustasu 5 eurot, võla tõttu teenuse

piiramise tasu 9 eurot, leppetrahv 47,91 eurot ning viivis tasumata summalt 0,05% päevas.

Seega tuli tüüptingimuste kohaselt teenustasu maksmisega viivitamisel 14 päeva võrra

tasuda leppetrahvi ja viivisena kokku 61,91 eurot ja 0,05% päevas võlgnetavast summast.

Hageja ei ole välja toonud, milles seisneb ja kui suur on tema tegelik kahju kostja

lepingurikkumise tõttu. Kohtu hinnangul teenuse eest maksmisega viivitamisel on

leppetrahvi ja viivise summa ebamõistlikult suur, kuivõrd see ületab enam kui kaks korda

teenuse eest tavapäraselt maksta tulevaid summasid (hagiavalduse kohaselt pidi kostja

näiteks arve A-20537908 järgi tasuma 29,98 eurot, tl 84). Hageja ettenähtav kahju hõlmab

eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida hageja oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja

oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust

võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa hageja kahju olla suurem, kui kulu, mida

hageja peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat

kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et hageja on suure omakapitali ja käibega

äriühing, saab eeldada, et ta oleks võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu

ilmselt tunduvalt odavamalt, võrreldes kostjalt nõutava leppetrahvi ja viivise summaga.

Kohtu hinnangul mõjutaks mõistlikku inimest võimalusel oma kohustusi õigel ajal täitma

ka oluliselt väiksema sanktsioon kui enam kui kahekordselt teenuse eest maksta tulevat

tasu ületav summa. Leppetrahvi ja viivise suurust ette nägevad sätted on seega VÕS § 42

lg 1 ja lg 3 p 5 kohaselt tühised.

14. Hageja võlahaldustasu nõue 10 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue 9 eurot ja

leppetrahvi nõue 47,91 eurot ning neilt arvestatud viivise nõue ei ole seega õiguslikult

põhjendatud. Need nõuded tuleb jätta rahuldamata.

15. Kostjalt viivise väljamõistmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra

ületavas osas ei ole eeltoodust tulenevalt põhjendatud. Kostjalt tuleb seega nii

sissenõutavaks muutunud kui ka alates hagi esitamisest arvestatav viivis välja mõista VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Põhisumma

Periood

Viivis

29,98 eurot

1.03.2013 – 28.02.2017

9,79 eurot

29,98 eurot

1.04.2013 – 28.02.2017

9,59 eurot

29,98 eurot

1.05.2013 – 28.02.2017

9,39 eurot

2,01 eurot

1.06.2013 – 28.02.2017

0,61 eurot

8,37 eurot

1.07.2013 – 28.02.2017

2,50 eurot

168,90 eurot

29.06.2013 – 28.02.2017

50,50 eurot

Kokku:

82,38 eurot

16. Kohus leiab, et hageja võla sissenõudmiskulude nõue 30 eurot on õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduse kohaselt saatis hageja kostjale võlgnevuse sissenõudmiseks kolm kirja.

Hageja kandis lisaks kulusid ka seoses päringute tegemise ja kontaktandmete otsimisega.

Kirjade saatmise kulu on kokku 25 eurot ja päringute kulu kokku 5 eurot. Kuna kostja on

jätnud eelpool nimetatud hageja nõuded täitmata, võib hageja nõud kostjalt VÕS § 115 lg

1 ja § 128 lg 3 alusel võla sissenõudmise kulude hüvitamist. Võla sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue tuleb seega rahuldada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 64% ulatuses.

18. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 750 eurot,

sh riigilõiv 125 eurot ja esindajakulu 625 eurot. Hageja esindajakulu sisaldab käibemaksu

summas 104,17 eurot (tl 35).

19. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes

TsMS § 174 lg-st 10 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohuslane, leiab kohus, et hageja poolt kantud esindaja kulud ei ole

põhjendatud käibemaksu sisaldavas osas. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja

mahtu ning asjaolu, et tegemist on tüüphagiga, mida hageja on kohtute infosüsteemist

nähtuvalt esitanud korduvalt, on hageja põhjendatud esindajakulu 95 eurot.

20. Hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on riigilõiv 125 eurot ja esindajatasu

95 eurot, kokku 220 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 64% kostja kanda ja 36%

hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega välja mõista hageja menetluskulu 140 eurot ja 80

senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole

menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik