1-15-6965/31 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Kriminaalasi nr.1-15-6965

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 13. september 2017

.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-6965 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo juuresolekul Prokurör Kristiina Erte Asja läbivaatamise kuupäev 13.09.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid K.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu

K.T isikukood XXX, xxx ,

Juhindudes KarS § 87¹ ja KrMS § 426¹, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata K.T´i .

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 1 päeva jo 5 oksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 09.08.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.T-ni suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

K.T Maakohtu 14.09.2015 215 lg 2 on süüdi tunnistatud Pärnu kohtuotsusega KarS §

p 1,2

4 lg 5 lg 2 alusel järgi ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2, KarS § 6 1 ja § 6 liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud 28 vangistust. päeva Karistuse kandmise . algus 15.05.2015 13.10.2017 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses K.T tal on 1 kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kehtiv distsiplinaarkaristus. Pärast vabanemist asub elama Isikul on põhiharidus. Õppis ema juurde aadressile xxx. xxx, mis

jäi On suvevaheaegadel käinud tööl, teostades pooleli. Vangistuse ajal omandanud xxx. exxx hjuseks on olnud rahaline kasu saamine. Avavanglas abitöid. Varavastase kuriteo (rööv) põ

2

töötas alates 17.10.2016 järelevalveta väljaspool vanglat ettevõttes xxx. Vabanemisel on ema

nõus pojale pakkuma tuge ja toetust seni, kui isik suudab käituda probleemideta. Maksmata nõudeid 5.07.2017 seisuga 1 Lähivõrgustikku kuuluvad 981,77 eurot. ema ning 2 vanem venda, at

kellest üks kannab samuti karistust Suhtlusringkonnas on palju sõpru, kes on kriminaalkorras .

karistatud ning kelle poolt on isik mõjutatav. Enamus kuriteod on toime pandud grupis, teiste

mõjutusel. Isiku väitel tal nendega enam kokkupuuteid ei ole. Avavanglas olles pani toime

rikkumise mistõttu paigutati tagasi kinnisesse vanglasse. Isik kuritarvitas alkoholi. Kuriteod on

toime pandud alkoholijoobes. On proovinud narkootikume. Vangistuses läbis

sotsiaalprogrammid xxx xxx xx. , läbis nõustamise ja töötas Kinnipeetava käitumine on

pöördeliselt muutunud, suhtlemisel viisakas, käitumiselt eeskujuks teistele. Varasemalt on

lahendanud konfliktolukordi või sõnavahetusi vägivalda kasutades. On tegutsenud hetke emotsioonide ajendil mõtlemata tagajärgedele. Kuriteod on pandud toime alaealisena ja alkoholi

joobes. Praeguseks on oma käitumisest järeldusi teinud osalenud sotsiaalprogrammides.

Eesmärgid vabanemiseks on realistlikud, on üles näidanud tahet muutuda. Annab lubadusi,

lõpetab seadusrikkumised, kuid lubadusteks need vaid jäävad. Suhtlemine kriminaalkorras

karistatud isikutega näitab pooldavat suhtumist kriminaalsusesse. Katseajal olles sooritas

suhtelise lühikese aja jooksul kaks õigusrikkumist, mille tõttu kannab hetkel vangistust. Katseajal olles läbis sotsiaalprogrammi Viha Juhtimine. Eirab ühiskonnas kehtestatuid reegleid

ja norme. Kuritegude peamiseks teguriks oli sõltuvusainete kuritarvitamine ning mõtlematu tegutsemine, seda näitab ka avavanglas toime pandud. Kriminaalkorras karistatud 3 korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Uue korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosus järgmise 2 ägiv aasta jooksul on 61%, v aldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 49

%. Viru Vangla toetab K.T . suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kavatseb isik asuda pärast vabanemist elama

xxx, kus elab tema ema. Tema vennad on Ema on nõus teda vabanemisel toetama.

kriminaalkorras karistatud, samuti on tal mitmeid kriminaalkorras karistatud tuttavaid. Isik on olnud kriminaalhooldusel, kuid ta rikkus kriminaalhoolduse ja pani toime uue kuriteo. nõudeid

Prokurör leidis, et Viru Vangla ettepanek tuleb rahuldada ja kohaldada K.T suhtes karistusjärgne käitumiskontroll. K.T

ei ole nõus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega.

Kohtu põhjendused

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et K.T

suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks ei ole põhjendatud.

KrMS § 4261

damiseks arvestab teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohal kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.

KarS § 87¹ lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist

käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära

kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses;

2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud

tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja

3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

3 KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud karistusseadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis

sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt

kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

Pärnu süüdi KarS § Maakohtu 16.01.2014 kohtuotsusega tunnistati K.T 200 lg 2 p 7,9; § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistati

vangistusega 1 aasta 9 kuud katseajaga 2 aastat.

Pärnu Maakohtu 03.03.2015 otsusega tunnistati K.T süüdi KarS § 121 järgi ja mõi 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2, § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks steti karistuseks 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust.

Pärnu K.T süüdi KarS § 215 lg 2 p Maakohtu 14.09.2015 kohtuotsusega tunnistati 1,2 järgi ning mõisteti KrMS § KarS § 64 lg 1 ja § 238 lg 2 alusel karistuseks 4 kuud vangistust. 65 lg 2 alusel

mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 15.05.2015 ja lõpp 13.10.2017.

Sellest tulenevalt kannab K.T karistust 2 aastat 4 kuud 28 vangistus. liit päeva Viimase otsusega mõisteti talle põhikaristuseks 6 kuud vangistust, eelviimase otsusega mõisteti põhikaristuseks 4 kuud vangistust. Esimese kohtuotsuse järgi oli talle mõistetud 1 aasta 9 kuuline

tingimisi karistus. Sellest tulenevalt pole talle mõistetud ühegi koriteo eest põhikaristuseks

vähemalt 2 aastat vangistust. Kantav liitkaristus on moodustunud kolme kohtuotsuse liitmise teel.

Seega K.T on isik, kelle puhul pole täidetud KarS § 87 1

lg 1 ja atud 2 sätest eeltingimused.

Kuna KarS § 87¹ lg 1,2 eeltingimised pole K.T suhtes täidetud, siis ei analüüsi kohus itumist kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning kä

karistuse kandmise ajal.

Samuti süüdimõistetu elutingimusi ja asjaolusid, kas isik võib toime panna uusi kuritegusid.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu suhtes karistusjärgse K.T käitumiskontrolli kohaldamisega.

Kohtunik

Larissa Prokopenko / /