1-16-6865/27 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 13. september 2017

.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-6865 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Prokurör Ingrid Koddo, juuresolekul Marina Davõdovitš Ma s) rgit Luga (kirjalik arvamu Asja läbivaatamise kuupäev 13.09.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Z.D tingimisi enne ´i tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Z.D isikukood XXX, xxx , Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Z.D

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 pä

eva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 25.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.D tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Z.D Viru Maakohtu 15.09.2016 kohtuotsusega KarS 199 lg 2 on süüdi tunnistatud § p 9 -

karistati 65 lg 2 alusel liitkaristusega 7 kuud 15 a § 25 lg 1,2 järgi ja KarS § , § 68 lg 1 päev vangistust 225 tundi. , mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga

Viru Maakohtu 18.01.2017 määrusega pöörati kandmata jäänud karistus 7 kuud 15 päev vangistust täitmisele. Karistuse kandmise . algus 27.03.2017 19.10.2017 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses Z.D kohta koostatud iseloomustu tal sest nähtub, et puuduvad distsiplinaarkaristus . ed Kinnipeetaval on tuba xxx ühiselamus. Võlgnevusi ei ole, ema maksab praegu arveid. Ühiselamu

valvuri info kohaselt on Z.D ühiselamus rikkunud avalikku korda. Kinnipeetaval on põhi Elektriku eriala õpinguid jäid pooleli seoses vangistusega. haridus. Riigikeelt ei valda. Enne

2 vangistust sai pensioni umbes 220 eurot, peale vabanemist plaan see uuesti taotleda. Töötanud

lühiajaliselt ja mitteametlikult (üksnes ehitustööd). Konkreetsed tööoskused, erialane kvalifikatsioon puudub. Z.D on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, sihiga saada materiaalset kasu. Täitise registri andmetel omab rahalisi nõudeid summas 5374,73 eurot, ei ole motiveeritud tasuma. Vabanemisel töö Lähivõrgustikku kuuluvad ema koht puudub. , kasuisa, poolvend ja poolõde. Suhtlemisringi kuulub palju kriminaalse taustaga isikuid. Kasuisa

vastu toime pannud kuriteo, kriminaalhooldaja andmeil ka ema vastu. Isikul on diagnoositud

alkoholisõltuvus. Mitmed kuriteod on toime pannud alkoholijoobes. tunnistab, et tarvitas

vähemalt kord nädalas kanget alkoholi, kuid nüüd arvab, et alkohol enam probleemiks ei ole

peale vabanemist. J. I võib alkoholijoobes käituda vägivaldselt, ise seda probleemiks ei pea,

arvab ise, et on sõbralik ja hea. Rikkunud ka kontrollnõudeid ja tarvitanud alkoholi

kriminaalhooldusel olles. Varasemalt on tarvitanud ka kanepit. Esineb rahutust ja kergelt ärrituvust, ka vanglas oli seda mitmel korral märgata. Kooli ajal esines käitumisprobleeme, mis

praegust elu ei mõjuta. Korduvad karistused viitavad sellele, et Z.D ei ole teinud

midagi selleks, et muuta oma mõttemaailma ja oma probleeme seaduspäraselt lahendada. Agressioon avaldub eriti alkoholijoobes olles. Isik teadvustab käitumise puudusi, kuid ei tee tööd oma emotsionaalse seisundi stabiliseerimiseks. Eesmärgid ebamäärased, elab põhimõttel 1 päev

korraga. Kriminaalhooldusel olles ei ole ükski katseaeg kulgenud edukalt. Z.D

kuritegelik käitumine on muutusteta 2001.aastast. Korduv kriminaalkorras karistatus näitab, et isik ei ole valmis muutusteks, et elada seaduskuulekat elu. Kuna alkoholiprobleemi ei tunnista, siis ei ole ka tõsiselt võetavat motivatsiooni kuritegelikust käitumisest hoidumiseks. Ähvardava

käitumise tõttu ametnike suhtes kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekumeetmeid perioodil 09.06.2017-22.06.2017.

Kinnipeetav on karistatud 11 korda, vanglas viibib viies kord. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vägivaldse mepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 76

%, kuriteo toi

on 69 Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja puudulik %. probleemide lahendamise oskus. Viru Vangla ei toeta Z.D

tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Z.D asub elama aadressile xxx

Tegu on nimele. ühiselamu toaga, üürileping on sõlmitud kinnipeetava Käesoleval ajal tasub

selle eest tema ema. Enne vangistus sai Garanteeritud vabanemisjärgne töökoht puudub.

töövõimetuspensionit. Enne käesolevat vangist oli kriminaalhooldusel, kuid katseaeg kulges ebarahuldavalt. Ta riikus kontrollnõudeid, suhtus ÜKT kohustuse täitmisesse vatutustundetult ja rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Prokurör ei toeta kinnipeet

ava ennetähtaegset vabastamist. Z.D soovib e lt vabaneda. nnetähtaegse

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud

kinnipeetava arvamuse, leiab, et Z.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine

ei ole põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib

süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii

kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

3 Z.D on kriminaalkorras karistatud 11 korda. Viru Vangla materjalidest leneb, et tu

Z.D i on se

aadressile xxx ´ l vabanemisjärg lt võimalik asuda elama ühiselamusse Garanteeritud puudub. töökoht

Positiivseks võib lugeda, et näita tal puuduvad distsiplinaarkaristused. See b, et vangistuses viibimine on talle mõjunud hästi.

Kohus leiab, et kuna isik on 11 korda kriminaalkorras karistatud, ei ole seega varasem

ad

karistus

Viimase kuriteo ed süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. eest mõistetud asenduskaristus pöörati täitmisele, kuna ta ei suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele ja täita

talle pandud kohustusi. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

Kohus leiab, et arvestades Z.D

kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu

isikut ja varasemat elukäiku, ei ole ennetähtaegne vangistusest vabastamine Z.D õigustatud. Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on

seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse

sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on

saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata

karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest h . Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi oiduda väljendanud oma senise käitumisega. Kohus arvestab siinkohal asjaolu, et tegu on sealhulgas ka

täitmisele pööratud karistusega, kuna isik ei suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid ja talle

pandud kohustusi. Kohtul puudub veendumus, et seekord suudaks ta täita kriminaalhooldusnõudeid.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda

seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse

menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest

vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik

ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele

õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne

vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm

3-1-1-91-06 p on puuduvad 8.1). Käesoleval asjal see tingimus täidetud, kuna isikul distsiplinaarkaristus . Kohtul puudub aga alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku ed tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

4 Süüdimõistmisel ei ole tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, enne

et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Samuti on tema ennetähtaegse vabanemisele vastu nii vangla kui ka prokuratuur.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Z.D vabastamisega temale Viru Maakohtu 18.01.2017 kohtuotsusega

täitmisele pööratud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik

Larissa Prokopenko / /