2-17-8194/31 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

13. september 2017.a kell 14.00, Tallinn, Kentmanni

kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-8194

Tsiviilasi

XxxxOÜ avaldus xxxxOÜ (endine ärinimi XxxxOÜ) pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlausaldaja XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx,

Võlausaldaja lepinguline esindaja: Kuldar Kirt (e-post

kuldar@noustamisteenused.ee)

Võlgnik: xxxxOÜ (endine ärinimi XxxxOÜ, registrikood

xxxx, asukoht xxxx)

Võlgniku seaduslik esindaja: Xxxx(e-post xxxx)

Ajutine pankrotihaldur: Lembit Ülper (osaühing Fontala,

Ristiku 10, Tallinn 10612, 6 552 302; 50 13 340 e-mail

lembit@fontala.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

28. august 2017.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XxxxOÜ avaldus xxxxOÜ pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja xxxxOÜ (endine ärinimi XxxxOÜ, registrikood xxxx, asukoht

Xxxx) pankrot 13. september 2017.a kell 14.00.

3. Nimetada xxxxOÜ pankrotihalduriks Lembit Ülper (osaühing Fontala, Ristiku 10,

Tallinn 10612, 6 552 302; 50 13 340 e-mail lembit@fontala.ee).

4. Määrata xxxxOÜ võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 2. oktoober 2017.a

algusega kell 10.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 418.

5. Kohustada xxxxOÜ juhatuse liiget Xxxx(isikukood xxxx) kohtus vandega

kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate

üldkoosolekut 2. oktoobril 2017.a kell 10.00. Kui Xxxx vannet andma ei ilmu, siis

on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3

kuud.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik

isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest

haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning

võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Peatada xxxxOÜ vara suhtes toimuv sundtäitmine.

8. Keelata xxxxOÜ-l ilma pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada.

9. Saata määruse ärakiri xxxxOÜ-le, XxxxOÜ-le, Tartu Maakohtu registriosakonnale

ja pankrotihaldurile.

10. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

11. Jätta pankrotimenetluse kulud xxxxOÜ kanda.

12. Jätta rahuldamata Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu 07.09.2017 taotlus

võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaja pikendamise kohta.

13. Määrata kindlaks XxxxOÜ menetluskulude rahaline suurus summas 875 eurot.

14. Jätta rahuldamata XxxxOÜ taotlus välja mõista menetluskulud xxxxOÜ-lt

XxxxOÜ kasuks.

15. Jätta rahuldamata XxxxOÜ taotlus välja mõista menetluskuludelt viivis

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 4 alusel xxxxOÜ-lt XxxxOÜ kasuks.

16. Välja mõista ajutise pankrotihalduri töötasu ja vajalike kulutuste hüvitise katteks

1450 eurot võlausaldaja poolt 20.06.201 Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE062200221059223099 tasutud ettemaksu arvelt ja kanda see Lembit Ülperi

arvelduskontole nr EE251010002036692001.

17. Avaldada

teade

pankroti

väljakuulutamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded (PankrS § 33 lg 1).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

Võlausaldaja XxxxOÜ esitas 25.05.2017.a kohtule avalduse xxxxOÜ (endine ärinimi XxxxOÜ)

pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 192

700 eurot ning nõude aluseks on laenuleping. Võlgnevus on võlgniku poolt käesoleva ajani

tasumata.

19.06.2017 toimunud korraldaval kohtuistungil jäi võlausaldaja esindaja nõude juurde.

Võlgniku esindaja esitas nimetatud nõudele vastuväite. Võlgniku vastuväidete kohaselt ei olnud

tegemist mitte laenu vaid investeeringuga.

Võlausaldaja on võlgniku selgituste osas märkinud, et need on tõendamata väited ja ei vasta

tõele.

Kohus määras 19.06.2017 määrusega ettemaksu tasumise ajutise haldur tasu ja kulude katteks.

Võlausaldaja tasus ettemaksu 1500 eurot 20.06.2017. Kohus määras 26.06.2017 määrusega

xxxxOÜ ajutiseks pankrotihalduriks Lembit Ülperi. Tsiviilasjas toimus kohtuistung täiendavlt

28.08.2017.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Lembit Ülper esitas 24.08.2017 ajutise halduri aruande. Aruandes märgitakse, et võlgniku

juhatuse liige ajutise pankrotihalduri teabenõudele ei vastanud ning mistahes dokumente või

teavet võlgniku majandusliku olukorra kohta ei esitanud. Aruandes leitakse, et võlgniku juhatus

ei täitnud seadusest tulenevaid nõudeid võlgniku raamatupidamise korraldamiseks ega

majandusaasta aruannete koostamiseks. Ajutise halduri hinnangul ei juhitud võlgniku

majandustegevust vajaliku hoolsusega, mis võis viia võlgniku tulude-kulude arvestuse

ebapiisavaks ausa ja konkreetse ülevaate puudumise kaudu, mille tõttu võisid saada kahjustatud

nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvid.

Ajutise halduri arvates ei rakendanud võlgniku ainuosanik teadaolevalt vajalikke

õiguslikke/majanduslikke meetmeid võlgniku majandustegevuse dokumenteerimise ja ausa

juhtimise tagamiseks. Eeltoodust tulenevalt võivad antud juhul esineda ÄS § 187 lg 1 ja § 188

lg 1 tulenevad juhatuse liikme ja osaniku vastutuse alused koos sellest tuleneva kahjunõude

võimaliku esitamisega nende isikute vastu.

Võlgnikul ei ole teadaolevalt likviidset vara, kuid võivad esineda võimalused kahjunõuete

esitamise vormis võlgniku juhatuse liikme ja/või ainuosaniku vastu.

Aruande kohaselt lõppes võlgniku majandustegevus tõenäoliselt 25.04.2016 lähtudes sellest, et

siis lakkas võlgnik olemast käibemaksukohustuslane.

Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku- ja võlausaldajate huvide kaitsmata jätmise tõttu

võlgniku juhtorganite poolt on teadvalt tekitatud olukord, kus ei ole võimalik rahuldada

võlausaldajate nõudeid.

Ajutise halduri arvates paljusid võlgnikule ja võlgniku võlausaldajatele kahjulikke tagajärgi

oleks saanud mõjutada ja ära hoida, kui ettevõtte tegevust oleks seaduses ette nähtud korras ja

piisava hoolsusega korraldatud. Olemasoleva dokumentaalse ja varasema informatsiooni põhjal

on ajutine haldur arvamusel, et võlgnikul puudus reaalne eesmärk ja kavatsus võlgniku

majandusliku tegevuse pikaajalisemaks ja/või püsivamaks arendamiseks. Olemasoleva info

kohaselt üldine majandustegevuse langus ja/või aeglustumine antud juhtumi puhul võlgniku

majandustegevuse ebaõnnestumises mingit rolli ei mänginud. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei

ole võlgnik teinud majanduslikke arvestusi oma majandustegevuse korraldamiseks või selle

võimaliku tasuvuse osas. Ajutise halduri arvates eeltoodud asjaolude tõttu ei ole võlgnik

soovinudki arendada jätkusuutlikku ettevõtlust ning täita kõiki oma kohustusi kolmandate

isikute ees. Ajutine haldur juhib aruandes võlgniku juhatuse liikme tähelepanu ka sellele, et

võlgniku raamatupidamise ebakohase korraldamise eest võidakse alustada KarS § 3811 järgi

kvalifitseeritava kuriteo asjaoludes kriminaalmenetlus. Ajutine haldur, tuginedes äriregistris

olevale infole leiab, et võlgniku juhatuse liikme Xxxx isikus on tegemist pahatahtliku

ettevõtjaga, kes süstemaatiliselt jätab registripidajale esitamata tema poolt juhitava äriühingu

majandusaasta aruanded, mille tõttu on paljud ettevõtted registrist kustutatud.

Võlgniku varaks on arvelduskontodel olev raha summas 12,87 eurot. Ajutise halduri arvates

esinevad vara tagasivõitmise alused võimaliku kahjunõude esitamise korras võlgniku

juhtorganite vastu. Samas möönab ajutine haldur, et nende nõuete reaalne sissenõudmine võib

olla kulukas ja sealjuures mittetulemuslik. Muude varade tagasivõitmise/tagasinõudmise

võimalused ei ole hetkel teada ja tuleb selgitada pankrotimenetluse käigus. Ajutise halduri

arvates võivad esineda vara tagasivõitmise alused seoses transpordivahenditega, millega

võlgnik on tehinguid teinud.

Võlgniku kohustuste suuruseks märgib ajutine haldur 323 707,06 eurot.

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik oli vähemalt 2016.a. püsivalt maksejõuetu ning

maksejõuetus ei olnud tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mida võlgniku

juhatuse liige teadis ja/või pidi teadma. Võlgniku juhatuse liige kohtule pankrotiavaldust

esitanud ei ole, millega on rikkunud ÄS § 180 lg 51 nõudeid, mis võib kaasa tuua juhatuse

liikme vastutuse ning mis on käsitletav raske juhtimisveana.

Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega

pankrotti välja kuulutamata, kui pankrotimenetlusest huvitatud isikud ei tee pankrotimenetluse

kulude katteks ettemaksu summas 4500 eurot.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruande ja

tasu nõudega. Võlausaldaja palus vähendada pankrotimenetluse kulude ettemaksu summat.

Ajutine haldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning ei vaielnud vastu

pankrotimenetluse kulude ettemaksu summa vähendamisele. Võlgnik ei esitanud vastuväiteid

ajutise halduri aruande ega tasu osas.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja xxxxOÜ pankrot tuleb välja kuulutada.

Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Lembit Ülperi,

kes on andnud selleks nõusoleku.

Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 323 707,06 euro ulatuses

ning kohustused ületavad tema varade võimalikke realiseerimismaksumusi vähemalt 323

694,19 euro võrra. Seega puudub võlgnikul piisav vara rahaliste kohustuste täitmiseks.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib

kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja

nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Ajutine haldur on asunud aruandes seisukohale, et antud juhul puudub piisav vara

pankrotimenetluse kulude katmiseks ning seetõttu esineb alus pankroti väljakuulutamiseks siis,

kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasuvad deposiidina pankrotimenetluse kulude katteks

kohtu poolt määratava summa.

Kohus tegi 29.08.2017 määrusega xxxxOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku

tasuda selleks ettenähtud kontole pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1500 eurot

hiljemalt 08.09.2017. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kohtu poolt määratud summa on tasutud võlausaldaja poolt 01.09.2017.

Eeltoodust tulenevalt esineb alus pankroti väljakuulutamiseks.

Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste kohta

ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta.

PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet,

mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.

Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel

võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet

kohustatud andma võlgniku juhatuse liige Xxxx.

Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 ja p 3, § 90 ja § 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või

teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel Xxxx trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist

või aresti kuni kolmeks kuuks.

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas 07.09.2017 taotluse võlgniku äriregistrist

kustutamise tähtaja pikendamise kohta, kui pankrotimenetlus lõpeb raugemisega ilma pankroti

väljakuulutamiseta. Võlausaldaja palus 10.09.2017 seisukoha kohaselt jätta eelnimetatud taotlus

võlgniku pankroti väljakuulutamisel rahuldamata. Kuivõrd kohus kuulutab võlgniku pankroti

välja, siis jätab kohus Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud taotluse rahuldamata.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt

on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri

kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise

aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse

andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud

aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse

või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt

võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

PankrS § 150 lg 1 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui

pankrotimenetlus

lõpetatakse

kompromissiga,

tasutakse

pankrotimenetluse

kulud

pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku

varast pankrotivara.

Ajutine haldur on 24.08.2017 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate

ülesannete täitmiseks kokku 15 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu

määrast 80 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasu suuruseks 1200 eurot. Vajalike kulutuste

hüvitise suuruseks palub ajutine haldur määrata 250 eurot. Ajutine haldur palub katta tasu ja

kulud tasutud deposiidi arvelt. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud

kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri

kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele

vastu vaielnud.

Ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused kõik kokku summas 1450 eurot mõistab kohus välja

võlausaldaja poolt tasutud ettemaksu arvelt Lembit Ülperi kasuks, mis tuleb tasuda Lembit

Ülperi arvelduskontole .

PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas pankrotiavalduse

esitanud võlausaldaja menetluskulud. Sellist seisukohta on kinnitanud Riigikohus lahendis 3-2-

1-23-13.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus

lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega jätab

kohus menetluskulud võlgniku kanda.

Võlausaldaja on esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 19.06.2017.

Avalduste kohaselt on XxxxOÜ menetluskuludeks tasutud riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud

575 eurot. Õigusabi on osutatud kokku 5,75 h tunnitasu määra 100 eurot alusel.

Kohus on seisukohal, et arvestades asja keerukust ja mahtu, saab lugeda lepingulise esindaja

toimingud ja nende ajakulu põhjendatuks. Põhjendatuks loeb kohus ka tunnitasu määra 100

eurot. Sellist tunnitasu määra on ka Riigikohus lahendites 3-2-1-93-13 ja 3-2-1-115-13 pidanud

mõistlikuks ja põhjendatuks.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 9 alusel kuulub võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel tasumisele

300 eurot. Seega on põhjendatud arvata menetluskulude hulka riigilõiv 300 eurot.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus XxxxOÜ menetluskulude suuruseks 875 eurot.

Kohus jätab rahuldamata XxxxOÜ taotluse mõista menetluskulud välja võlgnikult. Kohus

märgib, et võlausaldajale seoses pankrotiavalduse esitamisega või pärast pankroti

väljakuulutamist tekkinud menetluskulude hüvituse väljamõistmiseks võlgniku varast seadus

alust ei anna. PankrS § 146 lõike 1 kohaselt tuleb enne jaotise alusel raha väljamaksmist teha

pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja pankrotivara ebapiisavuse korral

tuleb sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teha väljamaksed võrdeliselt vastavalt iga kulu liigi

suurusele. Pankrotimenetluse kulud saab välja maksta alles pärast vara tagasivõitmise

tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Kohtul puudub õigus panna

pankrotihaldurile kohustus maksta ühele võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumatult kõigist

muudest väljamaksetest. Vastavale seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-23-

13. XxxxOÜ on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivise väljamõistmist. Kohus jätab vastava taotluse eespool öeldu alusel rahuldamata. Muu

hulgas sätestab PankrS § 35 lg 1 p 6, et pankroti väljakuulutamisel lõpetatakse intressi ja viivise

arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik