1-16-4031/29 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 13. september 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-16-4031 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar

Prokurör

Tõlk

Elle Karm

Jelena Laas Kohtuasi

Viru Vangla vangistusest

materjalid Z.A

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu

Z.A, i.k. XXX, kannab karistust Viru

Vanglas, elukoht vabanemisel xxxx : Karistuse kandmise algus 05.08.2015 ja lõpp 05.08.2018. Kohtuasja läbivaatamise aeg 06.09.2017, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta Z.A tähtaega vangistusest tingimisi enne elektroonilise valve alla vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Z.A-le

. Asjaolud

Viru Vangla esitas 01.08.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

Z.A

vangistusest tingim elektroonilise valve alla. isi enne tähtaega vabastamiseks

2

Viru Maakohtu 11.05.2016 otsusega tunnistati Z.A süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 07.03.2016 kohtuotsusega mõistetud karistus, s.o 2 aastat 8 kuud 22 päeva vangistust ning üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõisteti Z.A-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kohus luges karistuse kandmise alguseks 05.08.2015. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 07.03.2013. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta

Viru Vangla

Z.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

Z.A enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist Kinnipeetava sõnul taotles . hakkab ta vabanemise korral elama ema ja vendadega, tahab minna kooli kümnendasse klassi ja isa on

lubanud tööga aidata juhul, kui ta otsustab tööle minna. Selgitas, et vanglas on asunud omandama abikoka eriala ja tal on võimalus vabanemisel Tallinnas neid õpinguid jätkata, kuigi

talle meeldiks autotehniku eriala rohkem. Kinnitas, et suhe alkoholi ja narkootikumidega

puudub, on vangistuses õppinud talitsema oma viha ja saab kriminaalhoolduse nõuete

täit kohtul anda talle võimalus aastane vangistus on talle mõju misega hakkama. Palus , kuna 2- avaldanud ja ta soovib väga saada koju.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha,

mille kohaselt prokuratuur kinn , ipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib et nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud asja materjalide ning kinnipeetava ning prokuröri seisukohaga ära kuulanud leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab

kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Z.A käitumine vanglas

ei ole olnud seaduskuulekas: isikul on 3 kehtivat

distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks

vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kohus on

seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vangistuses viibib teist korda, seega ei ole

uue kuriteo toimepanemine olnud juhuslik ning kohtul on alust aravata, et puhul Z.A

ei ole Sooritatud kuritegusid iseloomustab tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. etteplaneeritus ja vägivald, eesmärgiks on majandusliku kasu ning teravate elamuste saamine

ja soodustegur

iks grupi mõju.

3

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjär kinnipeetav asuks gselt elama

ema ja vendade juurde. Kriminaalhooldusametnik on Tallinna välja selgitanud, et tegemist on

linnale kuuluva 3-toalise munitsipaalkorteriga, on

üürileping on kehtiv ning korter elektroonilise valveseadme paigaldamiseks sobilik. Korteriomanik on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on

varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on ka vähene haridus (9. klassi) ja puudub

eriala, aga samuti puudub tal töökogemus ja harjumus, seega on tema konkurentsivõime -

tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav enne vangistust oli vanemate ülalpidamisel. Töökoha puudumine suurendab kohtu hinnangul tegevusetust (isikul on palju sisustamata vaba

aega), uute kuritegude toimepanemise riski. Majanduslikke mis omakorda võib suurendada

raskusi tekitavad tas 6057,65 eurot. umata võlgnevused summas

Positiivne on asjaolu, et Z.A on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „Õige hetk“ ja „Viha juhtimine“, kordab riigikeele õpinguid tasemel A2 ning alates 07.04.2017 töötab vangla

majandustöödel. Vangla hinnangul on kinnipeetav sotsiaalprogrammides osalenud aktiivselt ning proovib püüdlikult kasutada neis õpitut. Seega on isik vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt.

Positiivseks loeb kohus asjaolu, et ka suhted lähedastega (ema, isa ja poolvennad) on head ja toetavad ning kinnipeetav on lähedaste poolt koju oodatud. Seega on isikul vabanedes olemas

teda toetav sotsiaalvõrgustik. Ema sõnul on isa Raidi jaoks autoriteet ja kinnipeetav on

avaldanud soovi tööle asuda isa juures. Vanemad on valmis kinnipeetavat vabanemisel materiaalselt toetama.

Sama ei saa jätta märkimata ja arvestades Z.A

korduvkaristatust moodustavad tema suhtlusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikud. Kriminaalkorras karistatud on

ka kinnipeetava ema. Kohus on seisukohal, et kriminaalse taustaga isikutega suhtlemine ei

soodusta kinnipeetava ta ning asühiskonnastumist sellised isikud võivad kinnipeetava käitumisele negatiivset mõju avaldada. Kinnipeetava enda sõnul võib ta olla mõjutatav ning kuriteod on toime pandud halva seltskonna mõjul. Samas soovib kinnipeetav sõprade ringis olla

liider, see

ga võib Z.A olla seltskonnas ka mõjutaja rollis.

Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäos

us kahe aasta jooksul 69%

mis on keskmisest

sedavõrd kõrgem näitaja, et Z.A on märgitud ohtlikuks avalikkusele.

Ohustatud on

. Samuti on ohustatud ühiskond tervikuna ja oht seisneb vägivaldses käitumises kõik isikud, kellel on vara, mida kinnipeetav omastada soovib. Oht on kõige tõenäolisem grupi

mõju või siis, kui isikule on vastumeelne kellegi tegevus ja/või ta otsib l, konfliktsituatsioonis teravaid elamusi.

Vangla iseloomustuse kohaselt on Z.A väga impulsiivne, erimeelsuste tekkimisel võib

käituda agressiivselt (on rünnanud kaaskinnipeetavat). Isik õigustab oma kuritegusid sellega,

et tema ümber oli halb seltskond. On hakanud enda sõnul seaduste järgimise vajalikkust vähehaaval mõistma, kuid kehtivad distsiplinaarkaristused ei kinnita seda.

4

Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, kuna ei läinu tööle, ei võtnud end

Töötukassas arvele ega asunud õppima, lisaks sooritas katsejal uue kuriteo. Seega varasem

tingimuslik karistus ei ole positiivset

Z.A-le mõju avaldanud.

Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt

vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel

katseja tingimuste rikkumine ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul

on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul.

Z.A puhul puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud

ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu ja lähedaste toetus koha olemasolu )

ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist katseaja nõuete

(korduvkaristatus,

rikkumine) ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses.

Lisaks märgib kohus, et vanglas töötamine, sotsiaalprogrammide läbimine ja seal õpitu

praktiseerimine ning eriala omandamine näitab, et kinnipidamisasutuses viibimine avaldab

isikule positiivset mõju. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik

tõestada, et positiivses suunas käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine.

Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik