3-14-52871/161 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

13. september 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52871

Haldusasi

S.L. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju

hüvitamiseks

seoses

inimväärikust

alandavate

kinnipidamistingimustega

Menetlusosalised

Kaebaja – S.L.

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika

Raiendik

Menetlustoiming

Kaebuse osaline läbi vaatamata jätmine, kaebetähtaja

ennistamise taotluse lahendamine, haldusasja menetluse

lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus läbi vaatamata ajavahemiku 31.07.2014–15.01.2016 osas.

2. Lugeda, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades.

3. Jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

4. Lõpetada haldusasja nr 3-14-52871 menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest (HKMS § 124 lg

2, § 155 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on S.L. kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks summas

1356 eurot seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega (vähene põrandapind,

vähe võimalusi viibida kambrist eemal, üks dušikord nädalas olukorras, kus kambris puudub

soe vesi, puudulik ventilatsioon akende ees olevate perforeeritud metallplaatide tõttu,

jalutustingimused jalutusboksis) Tallinna Vanglas ajavahemikul 03.01.2012–24.09.2012,

21.01.2013–15.01.2016.

2. Kohus märkis 02.12.2016 määruse p-s 10.2., et kaebaja ei ole kohtumenetluses Tallinna

Vanglale ette heitnud seda, et seal puudus vaba aja veetmise ruum, külmkapp, ruum pesu

pesemiseks ja kuivatamiseks, pliit ning pesumasin.

3. Tallinna Halduskohtusse saabus 14.12.2016 kaebaja avaldus, mis sisaldas etteheiteid seoses

vaba aja veetmise ruumi puudumisega. Avaldusele oli lisatud Tallinna Vangla 15.12.2015

vastus nr 5-37715/284-2, millega Tallinna Vangla jättis rahuldamata kaebaja kahju hüvitamise

3-14-52871

2(5)

taotluse seoses vaba aja veetmise ruumi puudumise, vähese ringiliikumise võimaluse, pesu

pesemiseks ja kuivatamiseks mõeldud ruumi ja külmkapi puudumisega.

4. Kohus tõlgendas 04.01.2017 määruses kaebaja 14.12.2016 avaldust soovina kaebust muuta,

esitades hüvitamiskaebuse ka seoses vaba aja veetmise ruumi, pesu pesemise ja kuivatamise

ruumi ning külmkapi puudumisega.

Kohus ei lubanud samas määruses kaebust muuta, kuna kaebaja on nende nõuete puhul

ületanud kaebetähtaega. Kaebaja soovis neid puudusi vaidlustada alles 14.12.2016 avalduses.

Määrus on jõustunud.

5. Tallinna Vangla leidis oma 12.01.2017 vastuses kaebusele, et haldusasja menetlus tuleb

lõpetada kaebetähtaja ületamise tõttu.

Tallinna Vangla 12.01.2017 vastuse kohaselt sai kaebaja kätte Tallinna Vangla 12.09.2014

vastuskirja nr 5-18/14/21148-2 kahju hüvitamise taotlusele 16.09.2014. Viidatud vastuskirjaga

jäeti rahuldamata kaebaja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebapiisava

põrandapinna, ühe dušikorra, akende ees olevatest metallplaatidest tingitud puuduliku

ventilatsiooni ja jalutustingimustega jalutusboksis. Kaebuse esitamise tähtajaks oli seega

16.10.2014. Kaebus esitati kohtule 21.11.2014 ehk enam kui ühekuulise hilinemisega. Samas

puuduvad asjaolud, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise.

Ka 15.05.2015 esitatud kaebus ei ole tähtaegne, kuna see on esitatud 21.11.2014 kaebetähtaja

rikkumisega esitatud kaebuse täpsustuseks. Kaebaja 15.05.2016 kaebust ei saa menetleda ka

21.11.2014 esitatud kaebusest eraldiseisva kaebusena. Kohtupraktikas on rõhutatud, et kohus

saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebaja on

läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Halduskohtule esitatud kaebusega ei saa kaebaja

enda nõuet laiendada ega sisustada asjaoludega, mis ei olnud vanglale kahju hüvitamise nõude

esitamise aluseks.

6. Kohus selgitas 04.05.2017 määruses (p 13), et 21.11.2014 ja 15.05.2015 avaldused tuleb

lugeda üheks kaebuseks. Kuna kaebust ei olnud menetlusse võetud, oli selle täiendamine

lubatud. 15.05.2015 avalduses toodud väidete osas ei pidanud kohus vajalikuks eraldi

kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamist (puudulik ventilatsioon akende ees olevate

perforeeritud metallplaatide tõttu). Kohus leidis samas määruses, et kaebus on esitatud

kaebetähtaega ületades (p 12). Kohus möönis, et kaebetähtaja ennistamise aluseks võib olla

asjaolu, et kaebajale ei selgitatud haldusasjas nr 3-14-52394, kus esitati tähtaegselt

samasisuline kaebus, et kaebuse tagastamisel võib tekkida kaebetähtaja küsimus. Kohus

märkis, et tõenäoliselt tuleb kaebus jätta läbi vaatamata ajavahemiku 31.07.2014–15.01.2016

osas (p 16), kuna kaebaja pole selles osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.

Vastavasisuline taotlus esitati esmakordselt 15.05.2015.

7. Tallinna

Halduskohtusse

saabus

17.05.2017

S.L.

taotlus

kõigi

tähtaegade

ja

haldusõigusnormide taastamiseks.

Selgituseks 04.05.2017 määruse p 2 3) kohta märkis kaebaja, et vaidlustas Tallinna Vangla

kinnipidamistingimusi (vaba aja veetmise ruumi, külmkapi, pesu pesemise ja kuivatamise

ruumi, pliidi ja pesumasina puudumine) haldusasjas nr 3-15-2956. Kaebajal on kohtueelne

menetlus läbitud. Ta esitas Tallinna Vanglale kaebuse 12.10.2015. Tal oli kohtunike vahetuse

tõttu raske aru saada, mida kohus nõuab. Kaebaja soovib, et kohus lahendaks asja käesolevas

menetluses.

Vastuseks 04.05.2017 määruse p-dele 3–10 selgitab kaebaja, et Tallinna Halduskohtule esitas

21.11.2014 kaebuse esindaja Dinos Piskunov (Denis Piskunov). Kaebust ei võetud vastu

kaebaja ja esindaja vahelise lepingu puuduste tõttu. Esitamise tähtajad lasti mööda põhjustel,

mis olid seotud esindaja lepingu seaduslikkusega. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule

3-14-52871

3(5)

apellatsioonkaebuse, mis rahuldati 19.11.2015. Seega lepingu puudulikkuse tõttu ei saanud

halduskohus keelduda asja menetlemisest. Halduskohus pidi asja menetlema. Kaebaja ei pea

taastama tähtaegasid, mis olid apellatsiooni hetkeks möödunud. Asja oleks pidanud arutama

just sellest hetkest, mitte muutma asja numbreid ja kohtunikke, mis sarnanes kohtusüsteemi

loodud takistustega. Kaebuses polnud menetluslikke rikkumisi, selles olid isegi viited Euroopa

Kohtule ja otsustele.

Vastuseks 04.05.2017 määruse p-dele 11–16 märgib kaebaja, et on nõudnud kohtueelses

menetluses vanglalt kahju hüvitamist. Kaebaja kirjavahetuskaardi koopialt on näha, et ta saatis

28.07.2014 Tallinna Vangla direktorile kirja, mis registreeriti numbriga 5-18/14/21148-1.

Vangla tahab petta kohut, jättes dokumendid esitamata. Vangla tahab menetlust takistada.

Kaebaja on tõendanud, et on ajavahemiku 31.07.2014–15.01.2016 osas kohtueelse menetluse

läbinud.

Kohus ei andnud esmase kaebuse esitamisel juhiseid tähtaegade ennistamiseks põhjusel, et asja

mitte menetleda. Ajal, kui vahetusid kohtunikud ja asjade numbrid, võis õigushariduseta isik

tohuvabohus segadusse sattuda. Kaebus oli vormistatud korrektselt ja arusaadavalt, selles olid

selgelt väljendatud nõuded.

8. Kohus küsis vastavalt HMS § 124 lg-le 1 Tallinna Vanglalt seisukohta kaebetähtaja

ennistamise taotlusele. Kuna kaebaja märkis, et ta on kohtumenetluse läbinud ka seoses

ajavahemikuga 31.07.2014 –15.01.2016, küsis kohus, kas kaebaja on nõudnud kahju hüvitamist

ajavahemiku eest alates 31.07.2014.

9. Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 31.08.2017, märkides, et kohtumenetluses olevatel

asjaoludel (vähene põrandapind, vähe võimalusi viibida kambrist eemal, üks dušikord nädalas

olukorras, kus kambris puudub soe vesi, puudulik ventilatsioon akende ees olevate

perforeeritud

metallplaatide

tõttu

ning

jalutustingimused

jalutusboksis)

kaebaja

kahjuhüvitamist ajavahemiku eest alates 31.07.2014 nõudnud ei ole. Kaebaja on nõudnud kahju

hüvitamist ajavahemiku eest 31.07.2014–21.10.2015, kuid seda seoses asjaoludega, et Tallinna

Vangla kinnipidamistingimused erinevad Tartu ja Viru vangla tingimustest. Tallinna Vanglas

puuduvad kinnipeetavate eluhoonetes ruum vaba aja veetmiseks, pesu pesemiseks ja

kuivatamiseks, külmkapp ning sektsioonis on vähe võimalusi ringiliikumiseks.

Kaebuse tähtaegsuse osas jääb vastustaja 12.01.2017 esitatud seisukoha juurde. Kaebaja ei ole

kaebetähtaja ennistamise taotluses esitanud põhjendusi, mis tingiks kaebuse esitamise tähtaja

ennistamise. Ennistamise taotlusest ei nähtu mõjuvaid põhjuseid, mis oleks takistanud kaebajal

kaebust tähtaegselt esitamast.

Kaebaja väited kaebuse menetlusse mittevõtmise kohta 21.11.2014 on asjakohatud, kuna

selleks ajaks oli möödunud kaebuse kohtule esitamise tähtaeg.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus jääb 04.05.2017 määruses väljendatud seisukoha juurde, et kaebus tuleb jätta läbi

vaatamata ajavahemiku 31.07.2014–15.01.2016 osas HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel, kuna

esinevad HKMS § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud asjaolud. Ajavahemiku 31.07.2014–15.01.2016 eest

nõudis kaebaja esmakordselt kahju hüvitamist 15.05.2015 avalduses. Kaebaja ei ole selle

ajavahemiku osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Vangistusseaduse (VangS) § 11

lg 8 kohaselt peab kinnipeetav läbima kohustusliku kohtueelse menetluse hüvitamiskaebuse

esitamisel. Vaidlust ei ole, et kaebaja viibis sel perioodil Tallinna Vanglas. Tema karistusaeg

lõppes 17.01.2016 (Tallinna Vangla 11.06.2015 vastus nr 1-11/15/17528-2, II kd, tl 12).

Kaebaja on seisukohal, et kohtueelse menetluse läbimist tõendab kirjavahetusekaart, millelt

nähtub omakorda, et 28.07.2014 saatis ta Tallinna Vangla direktorile kirja, mis registreeriti

numbriga 5-18/14/21148-1. Tegemist on vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusega. Vastav

3-14-52871

4(5)

taotlus lahendati 12.09.2014 vastusega nr 5-18/14/21148-2 ajavahemike 06.07.2006–

25.07.2008, 31.10.2008–17.09.2009, 27.04.2010–04.05.2010 (läbivaatamatult tagastamine) ja

03.01.2012–24.09.2012 ja 21.01.2013–30.07.2014 (rahuldamata jätmine) osas. Taotleja sai

vastuse kätte 16.09.2014. Seega ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust

ajavahemiku 31.07.2014–15.01.2016 osas ja kaebus tuleb selles osas jätta läbi vaatamata.

11. Kaebaja on soovinud vaidlustada ka kinnipidamistingimusi, mis seonduvad vaba aja

veetmise ruumi puudumise, vähese ringiliikumise võimaluse, pesu pesemiseks ja kuivatamiseks

mõeldud ruumi ja külmkapi puudumisega. Vastava taotluse esitas kaebaja 14.12.2016. Kohus

tõlgendas 04.01.2017 määruses kaebaja avaldust soovina kaebust muuta. Kohus ei lubanud

samas määruses kaebust muuta (resolutsiooni p 2). Kaebaja ei esitanud 04.01.2017 määruse

resolutsiooni p 2 peale määruskaebust. Kaebus on jõustunud. Kaebajale selgitati

määruskaebuse esitamise korda. Kaebajal on võimalik esitada 04.01.2017 määruse

resolutsiooni p 2 peale määruskaebus, kuid koos määruskaebusega peaks ta esitama ka

kaebetähtaja ennistamise taotluse määruskaebuse esitamiseks. Kaebuse materjalidest ei nähtu

asjaolusid, mis võiks tingida määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise.

Kohus märgib täiendavalt, et haldusasi nr 3-15-2956 ei puudutanud kahju hüvitamist. Seal

esitas kaebaja taotluse Tallinna Vangla kohustamiseks vastata tema 12.10.2015 pöördumisele.

Kaebuse nõudeks oli kaebaja pöördumisele vastamine, mitte nõue kahju hüvitamiseks.

Haldusasja menetlus lõpetati 18.03.2016 määrusega, mis on jõustunud. Seega ei saa kohus

haldusasja nr 3-15-2956 menetleda.

12. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt. Kohus jääb 04.05.2017 määruses väljendatud seisukoha juurde, et kaebus on

esitatud kaebetähtaega ületades ega pea vajalikuks põhjendusi korrata. Kaebaja sai Tallinna

Vangla vastuse kahju hüvitamise taotlusele kätte 16.09.2014. Seega oli kaebuse esitamise

tähtaeg 16.10.2014. Kaebus esitati aga alles 21.11.2014 ehk kaebetähtaega on ületatud üle kuu

aja.

13. Kaebaja on esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse, leides, et kohus ei andnud esmase

kaebuse esitamisel juhiseid kaebetähtaja ennistamiseks põhjusel, et asja mitte menetleda. Ajal,

kui vahetusid kohtunikud ja asjade numbrid, võis õigushariduseta isik menetluses segadusse

sattuda. Kaebuse esitamise tähtajad lasti mööda põhjustel, mis olid seotud esindaja lepingu

seaduslikkusega.

13.1. Kohus leiab, et kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebaja toodud põhjused

kaebetähtaja ületamiseks ei ole mõjuvad.

13.2. Esmakordselt pöördus kaebaja Tallinna Halduskohtusse seoses Tallinna Vangla

kinnipidamistingimustega 10.10.2014 (sellele kaebusele on lisatud ka väljavõtted 12.09.2014

vastusest nr 5-18/14/21148-2). Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-14-52394. Kuivõrd

kaebus oli puudustega (puudus allkiri, esindusõigus ja tõendid, puudused menetlusabi taotluses)

ja kaebaja tähtaegselt kaebuse puuduseid ei kõrvaldanud, tagastas kohus kaebuse 13.11.2014

määrusega. Määrus jõustus 05.12.2014 edasikaebamatult. Samasisuline kaebus registreeriti

21.11.2014 haldusasjana nr 3-14-52871.

13.3. On tõsi, et kohus möönis 04.05.2017 määruses, et kaebetähtaja ennistamise võib tingida

asjaolu, et kohus jättis haldusasja nr 3-14-52394 tagastamisel kaebajale selgitamata, et uue

kaebuse esitamisel võib tekkida kaebuse tähtaegsuse küsimus. Kaebetähtaja jälgimine on siiski

kaebaja kohustus, mitte ei sõltu kohtu selgitamiskohustusest. Mõjuva põhjusena HKMS § 71

lg 1 tähenduses, mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise, võib olla isiku kogenematusest

tingitud eksimus, mille tõttu ta ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja

arvestamisest (Riigikohtu 21.06.2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12 ja 16.01.2009

määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17).

3-14-52871

5(5)

13.4. Kaebajal oli nii haldusasjas 3-14-52394 kui 3-14-52871 halduskohtumenetluse

algfaasis õigusteadmistega esindaja, kes oleks pidanud oskama esialgse kaebuse puuduseid

kõrvaldada. Kohus ei pea kandma kaebaja ja tema esindaja vahelise kommunikatsioonipuuduse

riski. Haldusasja nr 3-14-52394 materjalidest ei nähtu, et kaebuse puuduseid oleks proovitud

vastavalt 21.10.2014 määrusele kõrvaldada. Kaebuse puudused olid seotud ka muude

asjaoludega kui kaebaja osutatud puudused esindusõiguses, milles Tallinna Ringkonnakohus

halduskohtu seisukohaga ei nõustunud. Kaebaja kirjeldatud probleemid – kohtunike ja asjade

numbrite vahetus ja sellest tekkiv segadus – ei seondu kaebuse esitamise ajaga, vaid

puudutavad aega pärast kohtule kaebuse esitamist. Kaebaja viidatud segadus saab olla aluseks

määruskaebuse esitamisel. Kaebuse materjalidest nähtuvalt ongi Tallinna Ringkonnakohus

kaebaja määruskaebuseid rahuldanud. See aga ei tähenda, et kaebetähtaja ennistamise aluseks

saaksid olla asjaolud, mis tekkisid pärast kaebuse kohtusse esitamist. Kaebetähtaja ennistamist

tingivad asjaolud pidid ilmnema enne kaebuse esitamist. Selliseid asjaolusid kaebetähtaja

ennistamise taotlusest ei nähtu. Seega puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks.

14. HKMS § 152 lg 1 p-s 2 sätestatakse, et kohus lõpetab määrusega menetluse

kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt

lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei

kuulu ennistamisele. Arvestades, et kohus on leidnud, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes

ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb haldusasja menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1

p 2 ja § 124 lg 2 alusel. Menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule kaebuse

esitamine lubatud (HKMS § 43 lg 1 p 2).

15. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Kaebaja vabastati menetlusabi korras kaebuselt tasutava riigilõivu

maksmisest, mistõttu riigilõivu ei tagastata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik