1-15-6661/25 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 13.09.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-6661 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Marina Davõdovitš Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kaitsja Vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid .G vangistusest U tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu U.G , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 14.08.2012 14.12.2019 ja lõpp Kohtuasja läbivaatamise aeg 29.08.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387

RESOLUTSIOON

Jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. U.G vangistusest

Välja mõista (ükssada U.G-lt

menetluskuluna riigituludesse 168,30 kuuskümmend poolt õigusabi kaheksa eurot 30 senti) eurot kaitsjatasu adv. Kaja Kiilo osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700057543. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista iigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo r Sirje Must kasuks 168,30 eurot adv. Kaja Kiilo U.G (sh käibemaks 20%) poolt süüdimõistetu

kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus ja prokurörile. saata Viru Vanglale, U.G-le, kaitsjale

Asjaolud

Viru Vangla esitas 03.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava .G U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 03.09.2015 otsusega tunnistati .G

274 lg 1 U süüdi KarS § järgi ning KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 7 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.08.2012.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust tingimisi enne tähtaega vabastamist. , ei toeta kinnipeetava

Prokuröri seisukoht

Oma kirjalikus seisukohas ei kinnipeetava , toeta prokurör tingimisi ennetähtaegset vabastamist kuna kinnipeetav on kriminaalkorras seitsmel korral karistatud, oma süüd rikkumiste toimepanemises ei näe, pigem on arvamusel, et süüdi oli tema vanus ja teda provotseeritakse. Kinnipeetava poolt kuritegude toimepanemise laad on varieeruv. Enamasti on kuriteod toime pannud varalise kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks mõnuainete tarvitamine. Läbivalt esinevad vägivallakuriteod. Eelviimane kuritegu on toime pandud vanglas, grupi mõjul. Viimane kuritegu oli vägivald võimuesindaja suhtes vanglas, mis näitab, et ta ei ole aru saanud oma käitumise tagajärgedest ning pole teinud vajalikke järeldusi. seloomustuse põhjal on Vangla i isikul 13 kehtivat distsiplinaarkaristust, tööst keeldumise, vanglas keelatud esemete hoiustamise ja vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitte allumise eest.

Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on aga vangistatu õiguspärane käitumine, mis ei ole käesoleval juhul täidetud. Kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks. Vabanemisel asuks ta elama elukaaslase korterisse. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, vanaema ja abikaasa. Osa tuttavatest on kriminaalkorras karistatud. Vabanedes võimalik tööle asuda xxxx. Sõltumata sellest, et isik väidab, et soovib muutuda ja seaduskuulekal teel püsida, ei kavatse ta katkestada suhteid ei kriminaalse ringkonnaga ega ole siiani ka vanglas tööle asunud.

Prokuratuur on seisukohal, et kuna isikul puudub kogemus elada iseseisvalt ja toime tulla, isikul on tasumata rahalisi nõudeid 5569, euro eest ning võttes arvesse ka isiku riskivat ja hoolimatut elustiili, on risk uue kuriteo toimepanekuks suur. Suure tõenäosusega ei suuda isik vabaduses olla piisavalt iseseisev ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest, seda toetab ka fakt, et isik on eelnevalt toime pannud kuritegusid just varalise kasu saamise eesmärgil. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Katseaja jooksul rikkus kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Kinnipeetav on impulsiivne ja ettearvamatu oma käitumises, probleemide lahendamise oskus on kehv, vanglas on probleeme lahendanud vägivallaga. Vanglas rünnanud kaaskinnipeetavat ning ametnikku ja põhjustanud seetõttu ohvritele kehavigastusi. Sõltumata asjaolust, et ta on läbinud sotsiaalprogrammi "AAT", ründas valvurit. Lähtudes vangla materjalides märgitust, on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 80%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 69%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja.

Isiku vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas ka karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uu te kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine ei ol puhul tulemuslikum kui järelejäänud eks isiku vangistuse (1 aasta 4 kuud) lõpuni kandmine. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur .G U

vangistusest ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda, kuna tahab muuta oma eluviise. Tal on olemas perekond ja võimalus tööd teha. Samuti oli tal piisavalt aega, et mõelda oma elu üle järgi. tniku ründamine oli siis, kui oli Leiab, et vanglaame noor ja rumal, ta solvas teda, mistõttu selline asi juhtus. Tal ei ole mingeid probleeme narkootikumidega ega alkoholiga. ning nendest abi saanud. O On läbinud erinevaid sotsiaalprogramme n õppinud oma emotsioone kontrolli all hoidma. a ainult ja tema ei ole varem Enda sõnul on t üks sõber l kohtulikult karistatud. Tal kodus teha, kui vabaneb on olemas töökoht ja ta saab tööd elektroonilise valve alla. Avaldab, et see on tema esimene reaalne vangistus. Tal on abikaasa ja üks laps, näinud. kes on xxxx. Last ei ole ta veel Selgitab, et talle tehti ettekirjutus, et peab ta töötama vähe. ametnike ruumide koristajana, kuid selle eest makstakse Hetkel viibib kartseri režiimil.

Kaitsja on seisukohal, et kinnipeetavale tuleks anda siiski võimalus ja vabastada teda tingimisi enne tähtaega. Isik kannab esimest korda reaalset vangistust. Ta on vangistuses viibinud juba üle

5 aasta ning t ise öelnud, et a mõtteviis ja käitumine on saanud selle ajaga täiskasvanumaks. Kinnipeetaval

on elukaaslane, kellega neil on ühine laps, laps on 7 kuune ja isa ei ole üldse oma last näinud. Ainuüksi lapse sünd ja vajadus lapse eest käitumist. hoolitseda on muutnud tema Vabanemisel on kinnipeetaval olemas elukoht, kus ta hakkab koos elama oma lapse ja elukaaslasega. Samuti on tal o ja t . Kuna isik on nii kaua lemas toetav lähivõrgustik öökoht vangistuses viibinud, siis tal on katkenud suhted varem karistatud isikutega ja ta ei suhtle enam nendega. Hoiakut ja mõtlemist on muutnud ka vanglas läbitud sotsiaalprogrammid. Viimane tegu on toime pandud jaanuar 2015. aast , taolisi tegusid ei ole enam juhtunud. Kuna tegemist on is al esimese reaalse vangistusega, siis võib eeldada, et tingimisi enne tähtaega vabanemise korral ei hakka isik panema toime uusi kuritegusid. Kuna isik soovib ise elektroonilise valve alla vabaneda, siis ta teab, et ta peab täitma kõiki kontrollnõudeid. Eeltoodust tulenevalt palub kaitsja vabastada .G

U tingimisi enne tähtaega.

Kohtumääruse põhjendused

KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et vangistuses viibib kinnipeetav esimest korda, mistõttu peaks vanglakaristuse mõju isiku edaspidisele käitumisele olema potentsiaalselt tugev. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, millest nähtub, et varasemad tingimuslikud karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning

ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava poolt toimpandud kuriteod on valdavalt vägivaldsed, toimepandud materiaalse kasu saamise eesmärgil.

Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuses omandanud riigikeele A1-taseme, läbinud sotsiaalprogrammid Sotsiaalsete oskuste treening, Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening ning tal on vabanemisel kindel alaline elukoht. Samas ei saa isiku käitumist vanglas pidada rahuldavaks. Viimane kuritegu on vanglaametniku ründamine, samuti on tal

13 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 11 on määratud tööst keeldumise ja korraldustele allumatuse eest.

Kuigi kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht , nähtub vangla iseloomustusest, xxxx et enne vangistust oli ta töötu, töökogemus on tal minimaalne ja töösse suhtumine negatiivne, mida kinnitab ka asjaolu, et isik keeldub vanglas töötamisest, kuna pakutavas töökohas saab vähe palka. Samuti on isikul tasumata nõudeid ligikaudu 5500 euro ulatuses. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, kellega suhtlemise katkestamisest ta huvitatud ei ole. K ta on teiste una on kuritegusid toime pannud grupis, siis võib järeldada, et poolt mõjutatav. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõ e küll tunnistab, kuid ltuvus, mida is

seni ei ole tarvitamisest suutnud hoiduda leiab, et . Oma süüd toimepandud kuritegudes ei näe, teda provotseeriti.

Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 80% ja uue väg näol on tegemist väga kõrgete riskidega. Ko ivaldse kuriteo puhul 69%, milliste hus leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal ennatlik, kuna isik on varem kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid, mistõttu tingimisi mõistetud vangistus pöörati täitmisele. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest ennetähtaegselt vabastamist.

Eeltoodust tulenevalt .G U jätab kohus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Vedro Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 17.10.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Viru Maakohtu 13. septembri 2017 määruse resolutiivosa jätta muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhiosa, täiendades seda käesoleva määruse põhjendustega.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

13.09.2017 kohtumäärus 1-15-6661 jõustus 07. novembril 2017. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne referent